1. Mulla lähtekivim



Yüklə 456 b.
tarix04.02.2018
ölçüsü456 b.
#24441



1.Mulla lähtekivim

  • 1.Mulla lähtekivim

  • 2. Kliima

  • 3.Taimestik

  • 4. Reljeef

  • 5. Aeg

  • Mullad varieeruvad paigast paika, sest nende viie faktori koostoime eri kohtades on väga erinev



Mulla lähtekivimiks on maapinnal paljanduvad kivimid, millel muld tekib.

  • Mulla lähtekivimiks on maapinnal paljanduvad kivimid, millel muld tekib.

  • Lähtekivimist pärineb mulla mineraalosa.

  • Lähtekivimiks võib olla aluspõhja kivim:

  • graniit, basalt, liivakivi, lubjakivi jm,

  • aga ka vee, tuule või jääliustiku poolt kantud settematerjal:

  • liiv, kruus, moreen jm.







Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused:

  • Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused:

  • mulla värvuse

  • mulla lõimise,

  • õhu- ja niiskusesisalduse,

  • soojenemiskiiruse,

  • toitaineterikkuse



Näiteks kivistel ja suureteralistel liivadel on suured poorid, mis täituvad õhuga, aga lasevad veel kergesti läbi nõrguda.

  • Näiteks kivistel ja suureteralistel liivadel on suured poorid, mis täituvad õhuga, aga lasevad veel kergesti läbi nõrguda.

  • Savidel on peened poorid, mis hoiavad hästi vett, kuid õhule jääb vähe ruumi.

  • Liivad on keemiliselt vaesed,sest koosnevad ülekaalukalt kvartsist (SiO2), mida taimed oma arenguks eriti ei vaja.

  • Savid sisaldavad aga palju taimele vajalikke toiteelemente nagu kaalium (K), kaltsium (Ca), magneesium (Mg) jt.



Jääsetted e. moreenid

  • Jääsetted e. moreenid

    • valkjas-hall karbonaatne rähkmoreen
    • kollakashall karbonaatne rähkne moreen
    • punakas-pruun moreen
  • Jääsulamisvee setted

  • Mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest

  • Tuulesetted (rannikutel)

  • Soosetted (turvas)

  • Aluspõhja kivimid (lubjakivi)



Kliima mõju

  • Kliima mõju

  • A. lähtekivimi murenemisele

  • B. veerežiimile

  • C. taimestikule ja selle kaudu orgaanilise aine tekkele

  • D. mulla bioloogilisele aktiivsusele



Temperatuur – kui temperatur mullas tõuseb, siis murenemine kiireneb. Kui temperatuur tõuseb u 10°, siis biokeemiliste reaktsioonide kiirus kahekordistub.

  • Temperatuur – kui temperatur mullas tõuseb, siis murenemine kiireneb. Kui temperatuur tõuseb u 10°, siis biokeemiliste reaktsioonide kiirus kahekordistub.

  • Soojemas kliimas toimub murenemine kiiremini ja murenemine toimub seal kogu aasta jooksul.

  • Sademed – rohkemate sademetega piirkondades toimub intensiivsem murenemine ja leostumine. Oluline on ka aurumine – külmas ja niiskes kliimas toimub intensiivsem leostumine kui palavas ja niiskes kliimas, kus suurem osa niiskusest aurub õhku tagasi.





läbiuhteline tasakaalus auramise ülekaaluga

  • läbiuhteline tasakaalus auramise ülekaaluga

  • veerežiiim veerežiiim veerežiiim



Kliimast oleneb taimkatte lopsakus ja liigiline koostis ning moodustuva orgaanilise aine hulk (bioproduktsioon).

  • Kliimast oleneb taimkatte lopsakus ja liigiline koostis ning moodustuva orgaanilise aine hulk (bioproduktsioon).

  • Tekkinud orgaanilisest ainest oleneb omakorda mullatekkeprotsesside iseloom ja intensiivsus.

  • Taimestik mõjutab pealmiste mullahorisontide paksust ja värvust

  • Kõrgmägedes, kus madala temperatuuri või kõrbetes väheste sademete tõttu puuduvad taimekasvuks vajalikud tingimused, mulda ei esine.



Kliimast sõltub see, millised organismid mullas elavad.

  • Kliimast sõltub see, millised organismid mullas elavad.

  • Teelusikatäis mulda sisaldab 100 miljonit kuni 1 miljard bakterit.

  • Mullaorganismidel on oluline roll hapniku, raua ja paljude teiste ühendite tekkes.

  • Mullaorganismid segavad mulla läbi, mille tulemusel mullapoorid suurenevad

  • mis parandab mulla vee

  • ja õhusisaldust.

  • Organismide eritised toimi-

  • vad mllas kleepainetena,

  • mis aitavad luua soodsat

  • sõmeralist struktuuri







Reljeef mõjutab

  • Reljeef mõjutab

      • A. mullaosakeste ümberpaiknemist
      • B. mulla veerežiimi
      • C. mulla soojusrežiimi
  • Künkliku reljeefiga alal on mullatekke tingimused mitmekesisemad kui tasasel alal.



A. Künka lael ei toimu erosiooni ja mullahorisondid kujunevad kiiremini ja paremini välja.

  • A. Künka lael ei toimu erosiooni ja mullahorisondid kujunevad kiiremini ja paremini välja.

  • B. Järsult nõlvalt uhub vihmavesi mullaosakesi allapoole, toimub erosioon, mulla teke raskendatud.

  • C. Künka jalamile koguneb uhutud settematerjal ja see matab allolevad horisondid ja pidurdab jälle mulla kujunemist.



Reljeefist sõltub põhjavee tase ja seega muldade vee sisaldus.

  • Reljeefist sõltub põhjavee tase ja seega muldade vee sisaldus.

  • Küngaste lagedelt ja nõlvadelt ning üldse kõrgematelt aladelt voolab osa sademetevett nõgudesse ja orgudesse. Seetõttu on   –  kõrgematel aladel põhjavesi sügaval ja seal levivad parasniisked või põuakartlikud mullad;   –  madalamatel aladel on aga põhjavesi kõrgemal või maapinnal ning sealsed mullad on liigniisked.



Lõunapoolsed nõlvad saavad rohkem päikese-kiirgust, aurumine suurem, soojenevad ja kuivavad kiiremini kui põhjapoolsed nõlvad.

  • Lõunapoolsed nõlvad saavad rohkem päikese-kiirgust, aurumine suurem, soojenevad ja kuivavad kiiremini kui põhjapoolsed nõlvad.

  • Põhjapoolsematel nõlvadel kujunevad huumuserikkad mullad tänu leostumisele.



Mullauurijad ei mõõda mulla vanust aastates vaid mulla väljakujunemise põhjal, st kui palju on mullas erinevaid horisonte ja kui selgesti on need eristunud.

  • Mullauurijad ei mõõda mulla vanust aastates vaid mulla väljakujunemise põhjal, st kui palju on mullas erinevaid horisonte ja kui selgesti on need eristunud.

  • Näiteks 1 m paksune muld Suure Järvistu lõunaosas lössil on kujunenud 8000 aasta jooksul, sama paks mullakiht troopilises Aafrikas on tekkinud aga 75 000 aasta jooksul.

  • Keskmiselt loetakse 1 cm paksuse mullakihi tekkeks 178 aastat





Maailma kõige vanemad mullad on Austraalias, sest sealsed maastikud on saanud stabiilselt areneda miljoneid aastaid.

  • Maailma kõige vanemad mullad on Austraalias, sest sealsed maastikud on saanud stabiilselt areneda miljoneid aastaid.

  • Seetõtttu on seal ka palju reliktseid taimi ja loomi, mis mujal elasid miljoneid aastaid tagasi.

  • Meie mullad hakkasid arenema, kui liustik oli ära sulanud, umbes 10 000 aastat

  • tagasi.

  • Seal, kus maa varem jää alt

  • vabanes, on mullad vanemad.





Inimtegevuse mõju muldade arengule avaldub peamiselt kultuuristamise ja maade harimise kaudu.

  • Inimtegevuse mõju muldade arengule avaldub peamiselt kultuuristamise ja maade harimise kaudu.

  • Põldudelt suurema saagi saamiseks viiakse mulda väetisi. Mulla omadustele mõjub eriti soodsalt orgaanilise väetise (sõnniku) kasutamine.

  • Liigestatud reljeefiga aladel põhjustab maa harimine muldade erosiooni ja seeläbi ka taimetoitainete ärakannet madalamatele aladele.

  • Raskete põllutöömasinatega tihendatakse mulla künnikihti, mille tõttu halveneb mulla vee- ja õhureziim ja seega halvenevad mulla omadused.





http://www.cartage.org.lb/en/themes/sciences/earthscience/Geology/Soils/FormationSoils/SoilForming/ClimatBiotic/ClimateBiotic.htm

  • http://www.cartage.org.lb/en/themes/sciences/earthscience/Geology/Soils/FormationSoils/SoilForming/ClimatBiotic/ClimateBiotic.htm







Yüklə 456 b.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə