1.Mulla lähtekivim 1.Mulla lähtekivim 2. Kliima 3.Taimestik 4. Reljeef 5. Aeg Mullad varieeruvad paigast paika, sest nende viie faktori koostoime eri kohtades on väga erinev
Mulla lähtekivimiks on maapinnal paljanduvad kivimid, millel muld tekib. Mulla lähtekivimiks on maapinnal paljanduvad kivimid, millel muld tekib. Lähtekivimist pärineb mulla mineraalosa. Lähtekivimiks võib olla aluspõhja kivim: graniit, basalt, liivakivi, lubjakivi jm, aga ka vee, tuule või jääliustiku poolt kantud settematerjal: liiv, kruus, moreen jm.
Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla värvuse mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse, toitaineterikkuse
Näiteks kivistel ja suureteralistel liivadel on suured poorid, mis täituvad õhuga, aga lasevad veel kergesti läbi nõrguda. Näiteks kivistel ja suureteralistel liivadel on suured poorid, mis täituvad õhuga, aga lasevad veel kergesti läbi nõrguda. Savidel on peened poorid, mis hoiavad hästi vett, kuid õhule jääb vähe ruumi. Liivad on keemiliselt vaesed,sest koosnevad ülekaalukalt kvartsist (SiO2), mida taimed oma arenguks eriti ei vaja. Savid sisaldavad aga palju taimele vajalikke toiteelemente nagu kaalium (K), kaltsium (Ca), magneesium (Mg) jt.
Jääsetted e. moreenid Jääsetted e. moreenid - valkjas-hall karbonaatne rähkmoreen
- kollakashall karbonaatne rähkne moreen
- punakas-pruun moreen
Jääsulamisvee setted Mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest Tuulesetted (rannikutel) Soosetted (turvas) Aluspõhja kivimid (lubjakivi)
Kliima mõju Kliima mõju A. lähtekivimi murenemisele B. veerežiimile D. mulla bioloogilisele aktiivsusele
Temperatuur – kui temperatur mullas tõuseb, siis murenemine kiireneb. Kui temperatuur tõuseb u 10°, siis biokeemiliste reaktsioonide kiirus kahekordistub. Temperatuur – kui temperatur mullas tõuseb, siis murenemine kiireneb. Kui temperatuur tõuseb u 10°, siis biokeemiliste reaktsioonide kiirus kahekordistub. Soojemas kliimas toimub murenemine kiiremini ja murenemine toimub seal kogu aasta jooksul. Sademed – rohkemate sademetega piirkondades toimub intensiivsem murenemine ja leostumine. Oluline on ka aurumine – külmas ja niiskes kliimas toimub intensiivsem leostumine kui palavas ja niiskes kliimas, kus suurem osa niiskusest aurub õhku tagasi.
läbiuhteline tasakaalus auramise ülekaaluga läbiuhteline tasakaalus auramise ülekaaluga veerežiiim veerežiiim veerežiiim
Kliimast oleneb taimkatte lopsakus ja liigiline koostis ning moodustuva orgaanilise aine hulk (bioproduktsioon). Kliimast oleneb taimkatte lopsakus ja liigiline koostis ning moodustuva orgaanilise aine hulk (bioproduktsioon). Tekkinud orgaanilisest ainest oleneb omakorda mullatekkeprotsesside iseloom ja intensiivsus. Taimestik mõjutab pealmiste mullahorisontide paksust ja värvust Kõrgmägedes, kus madala temperatuuri või kõrbetes väheste sademete tõttu puuduvad taimekasvuks vajalikud tingimused, mulda ei esine.
Kliimast sõltub see, millised organismid mullas elavad. Kliimast sõltub see, millised organismid mullas elavad. Teelusikatäis mulda sisaldab 100 miljonit kuni 1 miljard bakterit. Mullaorganismidel on oluline roll hapniku, raua ja paljude teiste ühendite tekkes. Mullaorganismid segavad mulla läbi, mille tulemusel mullapoorid suurenevad mis parandab mulla vee ja õhusisaldust. Organismide eritised toimi- mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri
Reljeef mõjutab Reljeef mõjutab - A. mullaosakeste ümberpaiknemist
- B. mulla veerežiimi
- C. mulla soojusrežiimi
Künkliku reljeefiga alal on mullatekke tingimused mitmekesisemad kui tasasel alal.
A. Künka lael ei toimu erosiooni ja mullahorisondid kujunevad kiiremini ja paremini välja. A. Künka lael ei toimu erosiooni ja mullahorisondid kujunevad kiiremini ja paremini välja. B. Järsult nõlvalt uhub vihmavesi mullaosakesi allapoole, toimub erosioon, mulla teke raskendatud. C. Künka jalamile koguneb uhutud settematerjal ja see matab allolevad horisondid ja pidurdab jälle mulla kujunemist.
Reljeefist sõltub põhjavee tase ja seega muldade vee sisaldus. Reljeefist sõltub põhjavee tase ja seega muldade vee sisaldus. Küngaste lagedelt ja nõlvadelt ning üldse kõrgematelt aladelt voolab osa sademetevett nõgudesse ja orgudesse. Seetõttu on – kõrgematel aladel põhjavesi sügaval ja seal levivad parasniisked või põuakartlikud mullad; – madalamatel aladel on aga põhjavesi kõrgemal või maapinnal ning sealsed mullad on liigniisked.
Lõunapoolsed nõlvad saavad rohkem päikese-kiirgust, aurumine suurem, soojenevad ja kuivavad kiiremini kui põhjapoolsed nõlvad. Lõunapoolsed nõlvad saavad rohkem päikese-kiirgust, aurumine suurem, soojenevad ja kuivavad kiiremini kui põhjapoolsed nõlvad. Põhjapoolsematel nõlvadel kujunevad huumuserikkad mullad tänu leostumisele.
Mullauurijad ei mõõda mulla vanust aastates vaid mulla väljakujunemise põhjal, st kui palju on mullas erinevaid horisonte ja kui selgesti on need eristunud. Mullauurijad ei mõõda mulla vanust aastates vaid mulla väljakujunemise põhjal, st kui palju on mullas erinevaid horisonte ja kui selgesti on need eristunud. Näiteks 1 m paksune muld Suure Järvistu lõunaosas lössil on kujunenud 8000 aasta jooksul, sama paks mullakiht troopilises Aafrikas on tekkinud aga 75 000 aasta jooksul. Keskmiselt loetakse 1 cm paksuse mullakihi tekkeks 178 aastat
Maailma kõige vanemad mullad on Austraalias, sest sealsed maastikud on saanud stabiilselt areneda miljoneid aastaid. Maailma kõige vanemad mullad on Austraalias, sest sealsed maastikud on saanud stabiilselt areneda miljoneid aastaid. Seetõtttu on seal ka palju reliktseid taimi ja loomi, mis mujal elasid miljoneid aastaid tagasi. Meie mullad hakkasid arenema, kui liustik oli ära sulanud, umbes 10 000 aastat tagasi. Seal, kus maa varem jää alt vabanes, on mullad vanemad.
Inimtegevuse mõju muldade arengule avaldub peamiselt kultuuristamise ja maade harimise kaudu. Inimtegevuse mõju muldade arengule avaldub peamiselt kultuuristamise ja maade harimise kaudu. Põldudelt suurema saagi saamiseks viiakse mulda väetisi. Mulla omadustele mõjub eriti soodsalt orgaanilise väetise (sõnniku) kasutamine. Liigestatud reljeefiga aladel põhjustab maa harimine muldade erosiooni ja seeläbi ka taimetoitainete ärakannet madalamatele aladele. Raskete põllutöömasinatega tihendatakse mulla künnikihti, mille tõttu halveneb mulla vee- ja õhureziim ja seega halvenevad mulla omadused.
http://www.cartage.org.lb/en/themes/sciences/earthscience/Geology/Soils/FormationSoils/SoilForming/ClimatBiotic/ClimateBiotic.htm http://www.cartage.org.lb/en/themes/sciences/earthscience/Geology/Soils/FormationSoils/SoilForming/ClimatBiotic/ClimateBiotic.htm
Dostları ilə paylaş: |