Ajaloo ja arheoloogia instituut



Yüklə 376,78 Kb.

səhifə1/15
tarix19.07.2018
ölçüsü376,78 Kb.
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   15


 

 

 



 

TARTU ÜLIKOOL 

AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT 

ÜLDAJALOO OSAKOND 

 

 

 



 

 

 



 

 

 



Taavi Linnus 

 

Eesti jalaväeosade luureüksuste tegevus ja taktika Vabadussõjas

 

 

Bakalaureusetöö  



 

 

 



 

Juhendaja: dotsent Ago Pajur 

 

 

 



 

 

 



 

 

 



 

 

 



Tartu 2017


 

 



 

Sisukord 

 

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 



Luurespetsiifiline tegevus ........................................................................................................................ 9 

Luureüksuste tegevus jalaväespetsiifikast lähtudes ............................................................................. 26 

Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 32 

Kasutatud allikad ja kirjandus ................................................................................................................ 35 

Summary ............................................................................................................................................... 37 

Lisad ....................................................................................................................................................... 40 

 

 

 




 

 



 

Sissejuhatus 

 

Esimesena  sisse,  viimasena  välja  –  nii  kõlab  täna  Tapa  kaitseväelinnakus  treenitava 



luurekompanii  hüüdlause,  mis  sümboliseerib  kompaniis  valitsevat  suhtumist  meid 

potentsiaalselt  ähvardava  ohu  vastu.    Kompaniisse  valitakse  parimad  kandidaadid,  kuna 

luurekompanii  ajateenija  peab  teenistuse  lõpuks  olema  võimeline  teostama  kõiki  talle  antud 

ülesandeid,  asudes  ise  vastasest  ümbritsetuna  äärmiselt  kurnavates  ning  keerulistes  oludes.  

Nagu igal väeliigil on ka luurajatel  täita enda kindel  roll sõjatandril: koguda informatsiooni 

vastase tegevuse, arvukuse ja paiknemise kohta. See põhiülesanne ajas muutunud ei ole.  

28. novembril 1918 alanud Eesti Vabadussõjas tuli esimesi päevi elanud riigil mobiliseerida nii 

rahvas kui ka ressursid ühe eesmärgi nimel – kaitsta oma rippumatust ja riiklikku iseseisvust. 

Juba  16.  novembril  võttis  Eesti  Ajutine  Valitsus  vastu  otsuse  alustada  Rahvaväe  loomist. 

Selleks  kavatseti  värvata  25 000  vabatahtlikku,  kellest  taheti  formeerida  diviis,  milles  oleks 

kuus jalaväe-, üks ratsa- ja üks suurtükipolk. Vabadussõja alguspäevaks tuli kokku paraku vaid 

2200 meest.

1

 

Mõõnast  suudeti  saada  üle  ning  kokku  formeeriti  üheksa  jalaväepolku  ja  mitmeid 



üksikpataljone  nagu  Kuperjanovi  Partisanide  Pataljon,  Skautpataljon,  Sakala  Partisanide 

Pataljon ja teised. Jalaväepolkude ja pataljonide juurde loodi luurekomandod või salgad, kelle 

põhiülesandeks oli informatsiooni kogumine.

2

 Manööversõjas ei ole jalaväeüksused suutelised 



vastasele ilma luureüksuste poolt antud informatsioonita õigesti reageerima, mis võib lõppeda 

katastroofiga. Seega oli luureüksustel täita oluline roll Vabadussõja võidukaks lõpetamiseks.  



Teema põhjendus ja töö eesmärgid 

Käesoleva  uurimustöö  teema  on  valitud  mitmel  põhjusel.  Esiteks  on  luureüksuste  roll 

tänapäevases sõjapidamise kontekstis äärmiselt oluline ning nende taktika, varustus ja väljaõpe 

erinevad oluliselt tavaliste jalaväeüksuste väljaõppest ja taktikast. See on tingitud asjaolust, et 

luureüksused  tegutsevad  üldjuhul  rindejoone  taga,  mistõttu  on  tegemist  ka  ühe  kõrgeima 

ohutasemega tegevusega. Siinkohal tekibki huvi, kuidas tegutsesid luureüksused Vabadussõjas 

ja milline oli nende taktika, mis annab aimu luureüksuste tegevuse arengust pikema ajaperioodi 

vältel.  Lisaks  annab  luureüksuste  tegevuse  uurimine  Vabadussõjas  ka  potentsiaalseid 

võimalusi, kuidas käituda tänapäeval luureüksuse juhi või liikmena olukorras, kus sidevahendid 

                                                           

1

 Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa 2005, lk 28-



29. 

2

 Lokk, Vitali. Eesti rahvusväeosad 1917-1918:Formeerimine ja struktuur. Tallinn: Argo 2008, lk 46.



 


 

 



 

ei  tööta  ning  liikumisvahendid  puuduvad.  Luureüksuste  tegemisi  Vabadussõja  vältel  ei  ole 

põhjalikult  uuritud,  mistõttu  on  vaja  täita  lünk  Eesti  Vabadussõja  uurimises.  Autoril  on  ka 

mitmeaastane  isiklik  kogemus  luureüksuste  juhtimisel  nii  ajateenistuses  kui  ka  Kaitseliidus, 

mistõttu tekkis allikate uurimisel tunnetuslik arusaam, miks Vabadussõja aegsed luureüksused 

erinevates olukordades üht või teistpidi käitusid. Lisaks andsid luurealased teadmised oskuse 

liigitada  ning  analüüsida  allikas  kirjeldatud  tegemisi.  Luureüksustes  tegutsemine  on  autori 

perekonnas teatava järjepidevuse saavutanud. Autori vaarisa leitnant Ferdinand Linnus osales 

Vabadussõjas  4. jalaväepolgu  luurekomando ülema asetäitjana, teenides  välja Vabadusristi.

3

 



Seega huvi luureüksuste uurimise kohta Vabadussõjas on nii praktiline, akadeemiline kui ka 

personaalne.  

Käesoleva  uurimustöö  eesmärgiks  on  kirjeldada  ja  analüüsida  polgu-  ja  pataljonitasandi 

luureüksuste  tegevust  ja  taktikat  Vabadussõja  vältel,  lähtudes  maaväes  tegutsenud 

jalamaakuulajatest. Luureüksuste tegevuse analüüsimisel peab alati arvestama, et tegemist on 

üksustega, mis üldiselt ei võitle teiste jalaväeüksustega sama moodi. See tuleneb asjaolust, et 

luureüksused  tegutsevad  üldjuhul  vastase  üksustest  ümbritsetuna  ning  iga  olukord  nõuab 

erinevat taktikalist lähenemist. Seega ongi luureüksuste uurimisel raskuskese nende taktikast 

arusaamisel  ning  seaduspärasuste  leidmisel.  Uurimus  püüab  leida  vastuseid  küsimustele: 

milliseid  tänapäevaseid  luurevorme  toona  kasutati?  kas  informatsiooni  hankimise  kõrval  oli 

luureüksustel veel mõni põhiülesanne? milline oli luurel kasutatav taktika? Uurimuses ei ole 

kajastatud ratsaluuret eraldi luureliigina, luuret merel või õhus, kuna bakalaureusetöö maht seda 

ei võimalda. Eraldi on välja toodud kuperjanovlaste luureretked perioodil, mil nende baas asus 

Puurmanis, kuna taktikaline erinevus teiste jalaväeüksuste luurekomandodega on silmnähtav. 

Uurimus  kirjeldab  erinevaid  luureüksustele  antud  ülesandeid  nii  luurespetsiifilisest  kui  ka 

jalaväe  valdkonnast  lähtuvalt,  kasutades  sealjuures  tänapäevases  luuretegevuses  kasutusel 

olevaid termineid.  

Kasutatud allikad ja kirjandus 

Vabadussõda  on  Eesti  ajalookirjutistes  käsitletud  võrdlemisi  palju.  Ülevaatliku  pildi 

Vabadussõjast  annab  Vabadussõja  Ajaloo  Komitee  töökomisjoni  poolt  välja  antud  „Eesti 

Vabadussõda  1918-1920“.

4

  Tegemist  on  ülevaatliku  teosega,  kus  luureüksuste  tegevust  on 



kirjeldatud  vähe  ning  liiga  pealiskaudselt,  mistõttu  on  teos  sobilik  üldpildi  loomiseks, mitte 

                                                           

3

 Vt lisa 1. 



4

 Eesti Vabadussõda 1918-1920. 1.-2. kd. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee 1937/1939. Käesolevas töös on 

kasutatud kolmandat trükki: Tallinn: Mats 1996-1997. 





Dostları ilə paylaş:
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   15


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə