Ajaloo ja arheoloogia instituut



Yüklə 1,91 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə15/15
tarix19.07.2018
ölçüsü1,91 Mb.
#57223
1   ...   7   8   9   10   11   12   13   14   15

 

 

34 



 

Luurajaid kasutati  jalaväeüksustega ühiselt  rünnakul, kuid enda spetsiifilisi ülesandeid täites. 

Sellisteks  ülesanneteks  võib  lugeda  telefonikaabli  katkilõikamise  ja  vastase  eemaldumistee 

sulgemise. Jalaväeüksused kasutasid luureüksuseid enda külgjulgestuses olevate piilurpaaride 

mehitamisel.  

Kaitsetegevuses  kasutati  luureüksuseid  nii  integreeritult  jalaväeüksustega  kui  ka  iseseisvalt. 

Luureüksused  võisid  osaleda  kaitselahingutes  jalaväeüksuste  kõrval  või  ka  reservis 

kiirreageerimisjõuna, mille eesmärgiks oli vastase tiibamiskatsete nurjamine. Lisaks võidi anda 

luureüksustele ülesandeks omade üksuste eemaldumistee kaitsmine. Luureüksustele määrati ka 

rindelõigu  kaitsel  vastutuspiirkondasid.  Komandodele  võidi  ülesandeks  määrata  ka 

sidepidamine üksuste vahel, julgestustegevus või valvepostide mehitamine. 

Kokkuvõtteks  võib  öelda,  et  kasutatud  allikatest  piisas  uurimustöös  püstitatud  eesmärgi 

täitmiseks.  Uurimuse tulemusena suudeti välja selgitada luuret teostanud üksuste taktika nii 

luure- kui  ka jalaväespetsiifiliste ülesannete täitmisel  ning  ülesannete liigitus. Lisaks  leiti, et 

informatsiooni  hankimise  kõrval  oli  luureüksuste  ülesandeks  ka  vastase  häirimine 

tuletegevusega. Välja toodi ka kasutatud luurevormid. 

Uurimustöös kasutati näiteid erinevatest väeüksustest. Uuriti 2., 3., 4., 5., 6. ja 9. jalaväepolgu 

ning  Kuperjanovi  partisanide,  Scoutspataljoni  ja  Sakala  partisanide  luureüksuste  tegevust.  

Uurimuses ei  ole kajastatud  1., 7., 8. jalaväepolgu  ja  Kalevlaste  maleva luureüksuseid, kuna 

nende kohta ei leitud allikaid. Samas võib luureüksuste tegevus kirjas olla ka antud polkude 

jalaväeroodude 

lahingtegevuse 

päevaraamatutes. 

Jalaväeroodude 

lahingtegevuse 

päevaraamatud  ongi  tõenäoliselt  järgmised  allikad,  mida  autor  hakkab  läbi  töötama,  et 

võimalusel töö laiendada magistritööks.  

Luureüksuste tegevuse ja taktika kõrval väärib uurimist kindlasti ka üksuste väljaõpe, nende 

komplekteerimine  ning  juhtimine,  mis  annaks  aimu,  millistega  meestega  tegemist  oli  ja  kas 

luureüksustesse  määrati  või  valiti  võitlejaid.  Võimalik  on  uurida  ka  varustusest  tulenevaid 

eeliseid või probleeme.  Lisaks maaväe üksustele saab edasi uurida ratsaluuret ning luuret õhus 

ja merel. Eraldi uurimist  väärib ka  luureüksuste  poolt vastasele jäetud  mulje, mille jaoks on 

tarvilik teha arhiivitööd Venemaal. 

 

 



 


 

 

35 



 

Kasutatud allikad ja kirjandus 

 

Arhiiviallikad 



Rahvusarhiiv Tallinnas (RA, ERA)  

Fond 2124 

Vabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjon (1917-1940) 

 

Kirjandus 

Eesti  ajalugu  VI:  Vabadussõjast  taasiseseisvumiseni.  Peatoimetaja  Sulev  Vahtre.  Tartu: 

Ilmamaa 2005. 

Eesti Rahvaväe 9. Jalaväe polk 16. jaan. 1919 – 1. jaan. 1921. Tallinn: Kool 1921. 

Eesti Vabadussõda 1918-1920. I-II kd. 3. tr. Tallinn: Mats 1996-97. 

Grosschmidt, Eduard. Pealuu märgi all: Mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt. 2. tr. 

Tallinn: Mats 1995. 



Kangro, Peeter. Sakala partisanid 1918-1934. Viljandi: Sakala partisanide ühing 1934. 

Lokk, Vitali. Eesti rahvusväeosad 1917-1918: Formeerimine ja struktuur. Tallinn: Argo 2008. 

Kui 12 sõdurit vabastasid Rakvere. – Rahvaleht nr 9, 11.01.1939, lk 4. 

Luureteenistuse eeskiri. Tallinn: Kaitsevägede staap 1933. 

Lõhmus, Alo. Priius, kallis anne: Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal. Tallinn: OÜ 

Hea Lugu 2014. 



Maide,  Jaan;  Valdin  Ernst.  6.  Jalaväepolk  Vabadussõjas  1918-1920.  Tallinn:  6.  Rahvaväe 

polgu sõjaväelaste ühingu väljaanne 1938. 

–ms.– Mõnda Vabadussõja taktikast. – Sõdur 1931, nr 7-8, lk 224-228. 

Mõttus Juhan, Kippel Enn. 2. Jalaväepolgu ajalugu. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv 2007. 

Pinka, Erik-Herbert. Scoutspataljon loomisest taassünnini. Saku: OÜ Mandala 2003. 

Villemi,  Paul.  Operatiivse  ja  taktikalise  juhtimise  põhijooned  Vabadussõjas.  –  Juhid  ja 

juhtimine Eesti Vabadussõjas 1918-1920. Koost. Andres Seene. Tartu: KVÜÕA 2010, lk 115-

352. 


Võting, Aarne. Scouts Rügement Vabadussõjas. Tallinn: Selts Scouts-Rügement 1936. 


 

 

36 



 

 

Käsikirjad 

Mõrd, Märt. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad [päevaraamat]. – RA, ERA.2124.3.795. 

Pirn. Osvald. Ülevaade Kuperjanovi partisanide ajaloost, 1940 – RA, ERA.2124.3.1004. 

Seppel,  Andres.  Eesti  Rahvaväe  taktikaline  luure  Vabadussõjas  1918-1920:  lõputöö.  Tartu: 

KVÜÕA 2011. 



Traksmaa, August. 5. Rakvere jalaväepolk Vabadussõjas, 1938  – RA, ERA.545.1.679. 

Unt, Jaan. Leitnant J. Kuperjanov organiseerib kaitseliitu ja oma partisane, 05.12.1938 – RA, 

ERA.2124.3.1588. 

 

 

 



 

 

 



 

 

 



 

 

 



 

 

 



 

 

 




 

 

37 



 

Summary 

 

The operation and tactics of reconnaissance units in Estonian regiments 



and battalions durning Independence war 

The aim of this study is to examine the operation and tactics of reconnaissance units in Estonian 

regiments and battalions durning Estonian Independence war. As reconnaissance units tactics, 

equipment and training evolve rapidly, it is interesting to research how did reconnaissance units 

act almost a hundred years ago. Did reconnaissance units have any different objectives other 

than gathering information and which forms and methods of reconnaissance were used durning 

the war?  

Up to this date there has been no special research made on this topic. There has been a study on 

tactical  reconnaissance  during  Independence  war,  but  that  study  focuses  on  creating  a 

theoretical  base  rather  than  describing  reconnaissance  units  in  action.  There  has  also  been  a 

study  about  leadership  and  infantry  tactics,  which  does  not  describe  the  actions  of 

reconnaissance units, but gives a rather good understanding of how did infantry units and thus 

closely linked reconnaissance units operate during Independence war. The sources of this thesis 

are published researches, archive materials, memorials and periodicals.  

This study is divided into two main categories. The first part gives an overview of the operation 

and  tactics  of  reconnaissance  units  considering  recon-specific  functions  and  some  technical 

information. The part also offers an overview on how did reconnaissance work in Kuperjanov’s 

infantry  battalion  during  the  time  they  spend  in  Puurmani,  which  is  different  from  regular 

infantry regiments and battalions. The second chapter of this thesis is considered on how did 

reconnaissance  units  themselves  function  as  infantry  units  and  which  other  minor  functions 

were given to them.   

The organic reconnaissance unit in regiments were the reconnaissance commandos, consisted 

of  78  soldiers  and  three  officers.  In  battalions,  there  were  platoon  sized  recon  units.  This 

structure  came  from  the  1916  Russian  regiment  structure.  There  were  no  special  officers  in 

regiments  that  analyzed  collected  information.  Also,  non-structural  units  were  created  on 

company, battalion and regiment level in to execute reconnaissance operations. This means that 

the  operation  and  tactics  of  recon  units  can  not  only  be  described  and  analyzed  based  on 

structural units, but on all units that executed recon operations.  




 

 

38 



 

Recon commandos  performed operations up to  15 kilometers from  main  forces. These were 

usually daily operations and by nightfall recon units came back to the main forces. The size of 

units conducting recon depended on the degree of difficulty of a specific mission but platoon 

sized  units  were  preferred.  There  are  also  cases  in  which  a  single  man  executed  a  recon 

operation, but this was rather exceptional. One squad of scouts walked in from of the main unit 

to  give  warning  about  approaching  enemy  units.  Scouts  usually  fired  upon  enemy  units  and 

then withdrew to the main unit which supported with firepower.  

Reconnaissance units were very aggressive which mean that when they met enemy units, they 

almost always fired upon them unless ordered otherwise. This also explains the size of units 

executing  a  mission.  It  also  shows  that  gathering  information  was  not  the  only  objective  of 

recon units. They also acted as vanguard for the main forces and disturbed enemy units with 

short contacts. One of the reasons for being aggressive was that enemy units had a low fighting 

morale and they surrendered frequently without fighting back. After contact recon units usually 

traced their opponents until they found out their next plan of action and then withdrew.  

Although identification was somewhat difficult because units did not wear same uniforms and 

there were Estonians fighting for Soviet Russia and Russians fighting against it.  The amount 

of  blue-on-blue  contacts  was  modest  which  meant  that  common  sense,  observation  and 

language  were  still  the  main  methods  of  identification  and  additional  procedures  were 

situational.  

Recon units also tried to deceit enemy units to surrender. Through deceits, recon units could 

capture far more stronger units than with contacts. Deceits usually worked on units with low 

morale, but they also had to be well prepared.  

One of the main source of information was questioning civilians. Recon units had to consider 

that some civilians favored Russians and might give false information. There was also the risk 

of meeting enemy spies pretending to be civilians. Generally recon units trusted information 

given by civilians and often acted according to it.  

The main forms of reconnaissance used in the Independence war were object, area and terrain 

reconnaissance. During an operation, units used observation and listening breaks in to detect 

enemy units. Recon units also conducted raids against enemy units. Raids were also conducted 

to destroy specific targets like windmills used as enemy observation posts.  



 

 

39 



 

Somewhat differently acted Kuperjanov’s men on recon missions during the time they spent in 

Puurmani. Their recon expeditions were similar to guerilla warfare. They used small groups of 

men to destroy bridges, conduct ambushes and to capture enemy personal. These missions took 

them as far as 40 kilometers from their base. The result of these missions was that the enemy 

was always nervous of new attacks and overestimated Estonian forces in Puurmani.  

Recon units were also used as infantry. As recon units moved in front of infantry, they tried to 

bind enemy units upon contact so that infantry units could flank them. Recon units were often 

used  themselves  as  flanking  units.  The  main  point  there  was  to  draw  enemy’s  attention  on 

themselves so that the main forces could advance their attack. They were also used as the main 

attacking  force  on  number  of  occasions.  Recon  units  also  performed  their  own  tasks  while 

working with infantry units. Such tasks were cutting communication cables, manning warning 

posts and cutting off enemies escape routes. Also, while companies were on move, a pair of 

scouts on both flanks were used so that enemy units could not flank them by surprise.  

Recon units were also used in defense operations where they usually had to hold a certain object 

or  secure  passage  to  friendly  units.  They  were  also  given  a  stretch  of  frontlines  in  trench 

warfare.  Those  stretches  were  undermanned  and  upon  a  serious  attack  by  the  enemy  would 

most probably had been breached.  

In addition to recon and infantry tasks, recon units had to perform other tasks such as keeping 

communications  up  between  infantry  units,  serving  as  quick  response  units  and  manning 

security posts.  

In conclusion, it must be said that recon units today and during Independence war are rather 

different. The aggressiveness of recon units back then shows us that they acted as vanguard for 

main forces and that their only objective was not to gather information about enemy units but 

also to affect them with firepower. Recon units were also more integrated with regular infantry 

units. Although by principle the forms of recon were similar, then no certain methods other than 

civil reconnaissance were found with this study. This means that recon tactics were even more 

spontaneous  than  today.  Undoubtedly,  recon  units  deserve  further  study.  One  research  topic 

could be the forming of recon commandos to see how experienced men were enlisted.  



 

 

40 



 

 

 

Lisad 

 

Lisa 1. Ferdinand Linnuse Vabadusristi diplom. 

Lisa 2. Lõik 3. jalaväepolgu luurekomando igapäevaelust. 

Lisa 3. jalaväepolgu struktuur Vabadussõjas. 

Lisa 4. 2. jalaväepolgu maakuulajate komando. 

Lisa 5. Valveposti teatis. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

41 



 

 

Lisa 1

: Ferdinand Linnuse Vabadusristi diplom.

110

 

 



 

 

 



 

 

                                                           



110

 Pärineb perekond Linnuse erakogust. 




 

 

42 



 

 

 



Lisa 2

: Lõik 3. jalaväepolgu luurekomando igapäevaelust. 

 

Luurekomandode igapäevaelu ei erinenud kuigi palju teiste üksuste igapäevaelust. Eriti hästi 



on  kajastatud  luurekomandode  igapäevaelu  3.  jalaväepolgu  komandos,  kus  ühelt  poolt  on 

kirjeldanud toimunud sündmusi tõenäoliselt komando ohvitser ning teisalt komandos teeninud 

reamees Märt Mõrd. Tundmatu ohvitser iseloomustas komandot järgnevalt:  

„Meeskonna hariduslik tase on keskmiselt alla kihelkonna kooli hariduse, kuid on ka mõned 

linna kooli ja gümnaasiumi alamate klasside lõpetajaid, kuid ka paar kirjaoskamatut. Spordiga 

tegelevaid isikuid ei ole komandos mitte ühtegi, olgu et kolm või neli meest kunagi spordiseltsi 

liikmed on olnud. Seevastu tunneb terve komando meeskond peale mõne üksiku isiku suurt 

huvi õrnema soo vastu. Kui aga kuskil on mõni tantsupidu või simman, siis joostakse tüdrukute 

peale lausa tormi. Peale 7-8 sõduri on kõik käinud Vene riigi sõjaväes ja pea kõik ilmasõjast 

osa võtnud. Vaadete poolest on suurem jagu sotsialismi poolehoidjad ja alluvad meie praeguste 

sotsiaaldemokraatide programmile. Kombelises elus võib enam-vähem karskust tähele panna. 

Joomisi komandos ei ole olnud. Sõjaline meeleolu on üldiselt hea.“

111

  

Lõik Märt Mõrd’i päevikust: 



„Keegi isik müüs Nītau alevikus viinasid. Esmalt võttis 55 marka pudeli eest, aga kui nägi et 

mehed  tublisti  ostavad,  tõstis  hinna  100  marga  peale.  Sellega  ei  olnud  meie  rahul.  Et  Eesti 

Vabariigis viina müük keelatud oli, siis konfiskeerisime viina ära ja viisime polgu staapi, kust 

meile pool saagist anti.“

112

 

 



 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

                                                           

111

 3. polgu jalamaakuulajate päevaraamat. – RA, ERA.2124.3.1920, l .22. 



112

 Mõrd. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad. – RA, ERA.2124.3.795, l. 16-17. 




 

 

43 



 

 

 

Lisa 3

Jalaväepolgu struktuur Vabadussõjas.



113

 

 

 



 

 

 



                                                           

113


 Organisatsiooni skeemid. Koost. August Vassil. – RA, ERA.2124.3.1652, pag-mata. 


 

 

44 



 

 

Lisa 4

2. jalaväepolgu maakuulajate komando.



114

 

 

 



 

  

 



 

 

 



 

 

 



                                                           

114


 Filmiarhiiv EFA – EFA 4-812. 


 

 

45 



 

 

Lisa 5: Valveposti teatis.



115

 

 



 

 

 



 

 

 



 

 

 



 

 

 



 

                                                           

115

R

atsamaakuulajate komando, 6. roodu ja 2. pataljoni sõjategevuse päevaraamat – RA, ERA.542.1.14, l. 5.



 

 



 

 

46 



 

 

 



Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks  

 

 



Mina, Taavi Linnus 

(autori nimi

(sünnikuupäev: 30.06.1992) 

 

 



1.

 

annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose 



Eesti jalaväeosade luureüksuste tegevus ja taktika Vabadussõjas 

(lõputöö pealkiri

 

mille juhendaja on Ago Pajur 



(juhendaja nimi

 

 



1.1.

 

reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas 



digitaalarhiivi  DSpace-is  lisamise  eesmärgil  kuni  autoriõiguse  kehtivuse  tähtaja 

lõppemiseni;  

1.2.

 

üldsusele  kättesaadavaks  tegemiseks  Tartu  Ülikooli  veebikeskkonna  kaudu,  sealhulgas 



digitaalarhiivi DSpace´i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni. 

 

2.



 

olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 

 

3.

 



kinnitan,  et  lihtlitsentsi  andmisega  ei  rikuta  teiste  isikute  intellektuaalomandi  ega 

isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.  



 

 

Tartus, 15. mai 2017 (kuupäev



                                                                                                                                                 

 

Yüklə 1,91 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   7   8   9   10   11   12   13   14   15




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə