5
luureüksuste tegevuse kirjeldamiseks. Samasse kategooriasse kuulub ka Vabadussõjas
ohvitserina teeninud Jaan Maide ülevaatlik teos.
5
Ajakirjaniku Alo Lõhmuse raamat
toob välja
Vabadussõjas osalenute mälestusi, mis aitavad kaasa nii üldpildi loomisele, kuid ka aitavad
mõista Kuperjanovi partisanisalga luureretki.
6
Luuretegevuse uurimise seisukohalt on väga suure väärtusega trükist ilmunud väeosade
ajalood. Trükist on ilmunud 2. jalaväepolgu, 6. jalaväepolgu, 9. jalaväepolgu, Sakala
partisanide ning Scoutspataljoni ajalood.
7
Scoutspataljoni tegevust Vabadussõjas on
kirjeldanud ka Scoutspataljoni esimese ülema kolonel Friedrich-Karl Pinka poeg Erik-Herbert
Pinka.
8
Kuperjanovlaste luureretked on välja toonud Kuperjanovi partisanide pataljoni 5. roodu
ülem Eduard Grosschmidt oma mälestustes.
9
Kuigi mainitud teosed on väeosade tegevuste
üldkirjeldused Vabadussõjas, on neis välja toodud ka üllatavalt detailselt luureretked, mistõttu
võib neid teoseid pidada luureüksuste tegevuse uurimisel alustaladeks. Teostest kõige vähem
informatiivne on 9. jalaväepolgu ajalugu, mis luureüksuste tegutsemist kuigi palju ei kirjelda.
Käsikirjalistest materjalidest on tähtsal kohal August Traksmaa käsikiri 5. jalaväepolgu
tegevusest ja leitnant Osvald Pirni kirjutis, aga ka hilisema Kuperjanovi partisanide pataljoni
ülema leitnant Jaan Unti käsikiri.
10
Nimetatud käsikirjad kirjeldavad vastavate üksuste
tegutsemist Vabadussõjas, kuid on ka väga informatiivsed luureüksuste tegevuste kirjeldamisel
Ilma Osvalt Pirni ja Jaan Unti käsikirjadeta ei oleks kuperjanovlaste luureretkede kirjeldamine
võimalik. 3. jalaväepolgu luurekomando tegutsemisest on kirjutanud seal teeninud reamees
Märt Mõrd oma isiklikus päevikus.
11
Lisaks lahingtegevusele saab sealt informatsiooni ka
luurekomando igapäevaelu kohta.
12
Luureüksuste tegevus Vabadussõjas on teema, mida on äärmiselt vähe uuritud selle keerukuse
ning piiratud allikate tõttu. Vabadussõja aegsest taktikalisest luurest on uurimuse teinud vaid
5
Maide, Jaan. Ülevaade Eesti Vabadussõjast 1918-1920. Tallinn: Kaitseliit 1933.
6
Lõhmus, Alo. Priius, kallis anne: Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal. Tallinn: OÜ Hea Lugu 2014.
7
Mõttus Juhan, Kippel Enn. 2. Jalaväepolgu ajalugu. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.2007;
Maide, Jaan; Valdin, Ernst. 6. Jalaväepolk Vabadussõjas 1918-1920. Tallinn: 6. Rahvaväe polgu sõjaväelaste
ühingu väljaanne. 1938; Eesti Rahvaväe 9. Jalaväe polk 16. jaan. 1919 – 1. jaan. 1921. Tallinn: Kool 1921;
Kangro, Peeter.
Sakala Partisanid 1918-1934. Viljandi: Sakala partisanide ühing 1934;
Võting, Aarne. Scouts
Rügement Vabadussõjas. Tallinn: Selts Scouts-Rügement. 1936.
8
Pinka, Erik-Herbert. Scoutspataljon loomisest taassünnini. Saku: OÜ Mandala. 2003.
9
Grosschmidt, Eduard. Pealuu märgi all: Mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt. 2. tr. Tallinn: Mats
1995.
10
Traksmaa, August .5. Rakvere jalaväepolk Vabadussõjas, 1938 – RA, ERA.545.1.679; Pirn, Osvald.
Ülevaade Kuperjanovi partisanide ajaloost, 1940 – RA, ERA.2124.3.1004;
Unt, Jaan.
Leitnant J. Kuperjanov
organiseerib kaitseliitu ja oma partisane, 05.12.1937 – RA, ERA.2124.3.1588.
11
Mõrd, Märt. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad [päevaraamat]. – RA, ERA.2124.3.795.
12
Vt lisa 2.
6
kapten Andres Seppel oma Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lõputöös.
13
Nimetatud lõputöös
on siiski kirjeldatud ning analüüsitud luurealast tegevust võrdlemisi vähe ning rõhku on pandud
teoreetilise raamistiku loomisele. Enne 1940. aastat Kõrgemas Sõjakoolis kaitstud lõputööde
hulgast tuleb kindlasti ära mainida Paul Villemi lõputöö, mis on koondatud kogumikku „Juhid
ja juhtimine Eesti Vabadussõjas 1918-1920“.
14
Paul Villemi lõputöö ei kirjelda otseselt
luureüksuste tegevust, kuid annab hea raamistiku jalaväeüksuste taktikalisele tegevusele, mis
aitas luua rohkem seoseid allikmaterjalis ning luureüksuste tegemistes. Luuret kirjeldab Villemi
korduvalt sõnaga „puudulik“, mis selle uurimustöö autori arvates on liigselt kriitiline.
Uurimuses on tähtsal kohal ka arhiiviallikad. Käesolevas töös on eelkõige kasutatud
arhiiviallikaid, mis pärinevad Rahvusarhiivi (RA, ERA) fondist 2124 – Vabadussõja Ajaloo
Komitee töökomisjon (1917-1940). Nimetatud fondist oli võimalik leida dokumente 3. ja 4.
jalaväepolgu luurekomandode tegevuse kohta. Eeskätt tuleb siinkohal välja tuua 3.
jalaväepolgu jalamaakuulajate päevaraamat
15
ning 4. jalaväepolgu luurekomando ülema
asetäitja leitnant Ferdinand Leinbocki (Linnuse) poolt koostatud dokumendid nagu
sõjapäevaraamatud ja välikirjavahetuse register.
16
Tänu nendele allikatele oli võimalik töösse
lisada ka 3. ja 4. jalaväepolgu luuretegevus, mis vastasel juhul oleks muude allikate puudumise
tõttu olnud võimatu. 3. jalaväepolgu jalamaakuulajate päevaraamat ning Märt Mõrd’i isiklik
päevik loovad hea võimaluse näha vahet luurekomando ohvitseri poolt kirjutatud
päevaraamatul ning reamehe poolt loodud isikliku päeviku vahel. Kui ohvitseri poolt kirjutatud
päevaraamat keskendub enamasti luureüksuse tegevuse kirjeldamisele Vabadussõjas siis
reamehe poolt kirjutatud isiklikus päevikus leiab informatsiooni ka igapäevaelu puudutavate
küsimuste kohta, eeskätt ilma ning toiduga seonduvast problemaatikast. Lisaks võivad
päevaraamatud ning mälestused erineda üksuste tegevuse sisu kirjeldamise poolest nagu seda
kohati juhtus 3. jalaväepolgu luurekomandos. Siinkohal tuleb märkida, et erinevused tulevad
välja eelkõige igapäevaelus ning lahingfunktsioone täitvate üksuste tegevuse kirjeldus on
võrdlemisi täpne.
13
Seppel, Andres. Eesti Rahvaväe taktikaline luure Vabadussõjas 1918-1920: lõputöö. Tartu: KVÜÕA 2011.
14
Villemi, Paul. Operatiivse ja taktikalise juhtimise põhijooned Vabadussõjas. – Juhid ja juhtimine Eesti
Vabadussõjas 1918-1920. Koost. Andres Seene. Tartu: KVÜÕA 2010, lk 115-352.
15
3. polgu jalamaakuulajate päevaraamat. – RA, ERA.2124.3.1920.
16
4. jalaväepolgu jalamaakuulajate komando ülema välikirjavahetuse register, 23.08.–31.10.1919. – RA,
ERA.2124.3.642; 4. jalaväepolgu jalamaakuulajate komando sõjapäevaraamat 22.10.–10.11.1919 (Krasnaja
Gorka operatsioon). Koost. Ferdinand Leinbock. – RA, ERA.2124.3.640; 4. jalaväepolgu jalamaakuulajate
komando sõjapäevaraamat. Koost. F. Leinbock – RA, ERA.2124.3.641; 4. jalaväepolgu jalamaakuulajate
komando vanema ohvitseri lipnik F. Leinbocki päevaraamat 02.–11.08.1919 – RA, ERA.2124.3.639.