Ajaloo ja arheoloogia instituut



Yüklə 1,91 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə2/15
tarix19.07.2018
ölçüsü1,91 Mb.
#57223
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   15

 

 



 

luureüksuste  tegevuse  kirjeldamiseks.  Samasse  kategooriasse  kuulub  ka  Vabadussõjas 

ohvitserina teeninud Jaan Maide ülevaatlik teos.

5

 Ajakirjaniku Alo Lõhmuse raamat



 

toob välja 

Vabadussõjas  osalenute  mälestusi,  mis  aitavad  kaasa  nii  üldpildi  loomisele,  kuid  ka  aitavad 

mõista Kuperjanovi partisanisalga luureretki.

6

  

Luuretegevuse  uurimise  seisukohalt  on  väga  suure  väärtusega  trükist  ilmunud  väeosade 



ajalood.  Trükist  on  ilmunud  2.  jalaväepolgu,  6.  jalaväepolgu,  9.  jalaväepolgu,  Sakala 

partisanide  ning  Scoutspataljoni  ajalood.

7

  Scoutspataljoni  tegevust  Vabadussõjas  on 



kirjeldanud ka Scoutspataljoni esimese ülema kolonel Friedrich-Karl Pinka poeg Erik-Herbert 

Pinka.


8

 Kuperjanovlaste luureretked on välja toonud Kuperjanovi partisanide pataljoni 5. roodu 

ülem  Eduard  Grosschmidt  oma  mälestustes.

9

  Kuigi  mainitud  teosed  on  väeosade  tegevuste 



üldkirjeldused Vabadussõjas, on neis välja toodud ka üllatavalt detailselt luureretked, mistõttu 

võib neid teoseid pidada luureüksuste tegevuse uurimisel alustaladeks. Teostest kõige vähem 

informatiivne on 9. jalaväepolgu ajalugu, mis luureüksuste tegutsemist kuigi palju ei kirjelda.  

Käsikirjalistest  materjalidest  on  tähtsal  kohal  August  Traksmaa  käsikiri  5.  jalaväepolgu 

tegevusest ja leitnant Osvald Pirni kirjutis, aga ka hilisema Kuperjanovi partisanide pataljoni 

ülema  leitnant  Jaan  Unti  käsikiri.

10

  Nimetatud  käsikirjad  kirjeldavad  vastavate  üksuste 



tegutsemist Vabadussõjas, kuid on ka väga informatiivsed luureüksuste tegevuste kirjeldamisel 

Ilma Osvalt Pirni ja Jaan Unti käsikirjadeta ei oleks kuperjanovlaste luureretkede kirjeldamine 

võimalik.  3.  jalaväepolgu  luurekomando  tegutsemisest  on  kirjutanud  seal  teeninud  reamees 

Märt  Mõrd  oma  isiklikus  päevikus.

11

  Lisaks  lahingtegevusele  saab  sealt  informatsiooni  ka 



luurekomando igapäevaelu kohta.

12

  



Luureüksuste tegevus Vabadussõjas on teema, mida on äärmiselt vähe uuritud selle keerukuse 

ning piiratud allikate tõttu. Vabadussõja aegsest taktikalisest luurest on uurimuse teinud vaid 

                                                           

5

 Maide, Jaan. Ülevaade Eesti Vabadussõjast 1918-1920. Tallinn: Kaitseliit 1933. 



6

 Lõhmus, Alo. Priius, kallis anne: Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal. Tallinn: OÜ Hea Lugu 2014. 

7

 Mõttus Juhan, Kippel Enn. 2. Jalaväepolgu ajalugu. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.2007; 



Maide, Jaan; Valdin, Ernst. 6. Jalaväepolk Vabadussõjas 1918-1920. Tallinn: 6. Rahvaväe polgu sõjaväelaste 

ühingu väljaanne. 1938; Eesti Rahvaväe 9. Jalaväe polk 16. jaan. 1919 – 1. jaan. 1921. Tallinn: Kool 1921; 



Kangro, Peeter. Sakala Partisanid 1918-1934. Viljandi: Sakala partisanide ühing 1934; Võting, Aarne. Scouts 

Rügement Vabadussõjas. Tallinn: Selts Scouts-Rügement. 1936. 

8

 Pinka, Erik-Herbert. Scoutspataljon loomisest taassünnini. Saku: OÜ Mandala. 2003. 



9

 Grosschmidt, Eduard. Pealuu märgi all: Mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt. 2. tr. Tallinn: Mats 

1995. 

10

 Traksmaa, August .5. Rakvere jalaväepolk Vabadussõjas, 1938 – RA, ERA.545.1.679; Pirn, Osvald



Ülevaade Kuperjanovi partisanide ajaloost, 1940 – RA, ERA.2124.3.1004; Unt, Jaan. Leitnant J. Kuperjanov 

organiseerib kaitseliitu ja oma partisane, 05.12.1937 – RA, ERA.2124.3.1588. 

11

 Mõrd, Märt. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad [päevaraamat]. – RA, ERA.2124.3.795. 



12

 Vt lisa 2.

 



 

 



 

kapten Andres Seppel oma  Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lõputöös.

13 

Nimetatud lõputöös 



on siiski kirjeldatud ning analüüsitud luurealast tegevust võrdlemisi vähe ning rõhku on pandud 

teoreetilise raamistiku loomisele.  Enne 1940. aastat Kõrgemas Sõjakoolis kaitstud lõputööde 

hulgast tuleb kindlasti ära mainida Paul Villemi lõputöö, mis on koondatud kogumikku „Juhid 

ja  juhtimine  Eesti  Vabadussõjas  1918-1920“.

14

  Paul  Villemi  lõputöö  ei  kirjelda  otseselt 



luureüksuste tegevust, kuid annab hea raamistiku jalaväeüksuste taktikalisele tegevusele, mis 

aitas luua rohkem seoseid allikmaterjalis ning luureüksuste tegemistes. Luuret kirjeldab Villemi 

korduvalt sõnaga „puudulik“, mis selle uurimustöö autori arvates on liigselt kriitiline. 

Uurimuses  on  tähtsal  kohal  ka  arhiiviallikad.  Käesolevas  töös  on  eelkõige  kasutatud 

arhiiviallikaid, mis pärinevad Rahvusarhiivi (RA, ERA) fondist 2124 – Vabadussõja Ajaloo 

Komitee töökomisjon (1917-1940). Nimetatud fondist oli võimalik leida dokumente 3. ja 4. 

jalaväepolgu  luurekomandode  tegevuse  kohta.  Eeskätt  tuleb  siinkohal  välja  tuua  3. 

jalaväepolgu  jalamaakuulajate  päevaraamat

15

  ning  4.  jalaväepolgu  luurekomando  ülema 



asetäitja  leitnant  Ferdinand  Leinbocki  (Linnuse)  poolt  koostatud  dokumendid  nagu 

sõjapäevaraamatud ja välikirjavahetuse register.

16

 Tänu nendele allikatele oli võimalik töösse 



lisada ka 3. ja 4. jalaväepolgu luuretegevus, mis vastasel juhul oleks muude allikate puudumise 

tõttu olnud võimatu. 3. jalaväepolgu jalamaakuulajate päevaraamat ning Märt Mõrd’i isiklik 

päevik  loovad  hea  võimaluse  näha  vahet  luurekomando  ohvitseri  poolt  kirjutatud 

päevaraamatul ning reamehe poolt loodud isikliku päeviku vahel. Kui ohvitseri poolt kirjutatud 

päevaraamat  keskendub  enamasti  luureüksuse  tegevuse  kirjeldamisele  Vabadussõjas  siis 

reamehe poolt kirjutatud isiklikus päevikus leiab informatsiooni ka igapäevaelu puudutavate 

küsimuste  kohta,  eeskätt  ilma  ning  toiduga  seonduvast  problemaatikast.  Lisaks  võivad 

päevaraamatud ning mälestused erineda üksuste tegevuse sisu kirjeldamise poolest nagu seda 

kohati juhtus 3. jalaväepolgu luurekomandos. Siinkohal tuleb märkida, et erinevused tulevad 

välja  eelkõige  igapäevaelus  ning  lahingfunktsioone  täitvate  üksuste  tegevuse  kirjeldus  on 

võrdlemisi täpne. 

                                                           

13

 Seppel, Andres. Eesti Rahvaväe taktikaline luure Vabadussõjas 1918-1920: lõputöö. Tartu: KVÜÕA 2011. 



14

 Villemi, Paul. Operatiivse ja taktikalise juhtimise põhijooned Vabadussõjas. – Juhid ja juhtimine Eesti 



Vabadussõjas 1918-1920. Koost. Andres Seene. Tartu: KVÜÕA 2010, lk 115-352. 

15

 3. polgu jalamaakuulajate päevaraamat. – RA, ERA.2124.3.1920. 



16

 4. jalaväepolgu jalamaakuulajate komando ülema välikirjavahetuse register, 23.08.–31.10.1919. – RA, 

ERA.2124.3.642;  4. jalaväepolgu jalamaakuulajate komando sõjapäevaraamat 22.10.–10.11.1919 (Krasnaja 

Gorka operatsioon). Koost. Ferdinand Leinbock. – RA, ERA.2124.3.640; 4. jalaväepolgu jalamaakuulajate 

komando sõjapäevaraamat. Koost. F. Leinbock  – RA, ERA.2124.3.641; 4. jalaväepolgu jalamaakuulajate 

komando vanema ohvitseri lipnik F. Leinbocki päevaraamat 02.–11.08.1919 – RA, ERA.2124.3.639. 




Yüklə 1,91 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   15




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə