20
Alaluure näiteks Vabadussõjas võib tuua 3. jalaväepolgu luurajate alaluure Landeswehri sõjas
Võnnu kanti. 6. juunil saadeti eri andmeil välja 20- või 31-meheline luuresalk.
61
Mehed jõudsid
tagasi järgmisel hommikul, tuues teateid, et vastaste vaatluspostid on kilomeetri kaugusel
Võnnust ning linnas on sees hinnanguliselt 3000 sakslast.
62
Sakslaste kohta päriti andmeid ka
Võnnu lähedal asuvast vallamajast, kuhu sakslased olid andnud käsu koguda kokku toidumoona
ning relvi, mis ilma pikema jututa luurajate poolt ära võeti.
63
Alaluure käigus avastatud ülekaaluka vastase ümber võidi panna ka postid. Postide eesmärgiks
oli tuvastada vastase liikumine ning rühmitumine, et enda jalaväeroodude saabumise korral
oleks kindel informatsioon vastase kohta olemas.
64
Kiiret alaluuret vähendatud koosseisus kasutati ka segaduses olevatele ründavatele üksustele
informatsiooni saamiseks. Nii teostas suvel 1919 kuperjanovlane leitnant Arnold Sinka alaluure
kahe mehega Porhovi linna lähistel Meljatovo küla aladel, kui tema juhitud ründav poolrood
jõudis ootamatult vastase selja taha. Et segaduses selgust tuua, võttis leitnant Sinka kaks meest
kaasa lähedal asuvale asustatud kõrgendikule, mis osutuski Meljatovo külaks. Luurajatel
õnnestus jõuda padrunivoorini, kus võeti kinni vastase sõdurid. Vooriülem näitas ära punaste
seisukohad ning andis informatsiooni polguülema peatsest saabumisest Meljatovosse. Luurajad
otsustasid polguülema elusalt kinni nabida, kuid see ei õnnestunud, kuna üks kuperjanovlastest
avas liiga kiirelt tule. Meljatovo küla ees paiknev punapataljon jooksis laiali, kuuldes selja
tagant tulistamist.
65
Järelikult oli äärmiselt väiksel luureülesannet teostaval üksusel võime luure
käigus külvata vastase leerides
nii suurt segadust, et oma seisukohtadest võidi loobuda.
Luurele mindi ka ülesandega tutvuda eesoleva maastikuga. Maastikuluure eesmärgiks on saada
informatsiooni mingi maastiku või piirkonna iseärasuste kohta, et edasine üksuste tegevuse
planeerimine oleks lihtsam. Informatsiooni hangitakse ka piirkonnas leiduvate esemete kohta,
mida on vastane ehitanud või kohandanud sõjaliseks otstarbeks.
66
Maastikuluurel võisid käia
ka suuremate üksuste juhid nagu pataljoni- või polguülemad.
67
Maastikuluure on eriti oluline
just kõrgemate üksuste ülematele, kuna selle käigus tuvastatakse piirkonna iseärasused ning
kuidas on võimalik mehi rühmitada. Maastikuluuret võidi teostada enne rünnakut, eesmärgiga
61
Mõrd. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad. – RA, ERA.2124.3.795, l. 3; 3. polgu jalamaakuulajate päevaraamat. –
RA, ERA.2124.3.1920, l. 10.
62
3. polgu jalamaakuulajate päevaraamat. – RA, ERA.2124.3.1920, l. 10.
63
Mõrd. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad. – RA, ERA.2124.3.795, l. 3.
64
3. polgu jalamaakuulajate päevaraamat. – RA, ERA.2124.3.1920, l. 3.
65
Grosschmidt. Pealuu märgi all, lk 105-108.
66
Luureteenistuse eeskiri, lk 5.
67
Võting. Scouts Rügement Vabadussõjas, lk 450.
21
leida ülesse parimad lähenemisteed rünnatavale objektile ning anda ründavale üksusele
informatsiooni eesootava maastiku kohta.
68
Maastikuluurele minek eeldas varjatud liikumist,
kuna vastase üksustega kontakti astudes ei olnud võimalik täita põhiülesannet. Seetõttu võidi
luurele minnes anda käsk varjatud liikumiseks.
69
Lisaks objekti-, maastiku- ja alaluurele teostati ka reide, mille eesmärgiks oli pideva ohutunde
tekitamine vastasele või mingi kindla objekti hävitamine. Reidi käigus teostati äkkrünnak
mingisse punkti, võimaluse korral see hõivati ning seejärel eemalduti kiirelt. Reidi puhul on
äärmiselt tähtis, et vastane ei oleks suuteline ründavat luureüksust siduma, sest vastasel korral
hävib üksus suure tõenäosusega ning püstitatud ülesannet ei saavutata. Teiseks oluliseks
tingimuseks õnnestunud reidile on suure üllatusmomendi tekitamine, et rünnatav üksus läheks
paanikasse ega suudaks osutada tõhusat vastupanu. Reidile sõideti enamasti hobustega, jättes
hobused mõne kilomeetri kaugusele rünnatavast punktist.
Nii teostasid 3. jalaväepolgu luurajad reidi Vitebski kubermangus asuvasse Untino külla 6.
oktoobril 1919. Retkel kasutati hobuseid. Seitse kilomeetrit enne objekti vähendati
liikumiskiirust ning kahe kilomeetri kaugusel jäeti hobusted maha ja liiguti edasi jalastunult.
Küla lähedusse jõudes võeti ahelikku ning neli meest saadeti külast Kotleši mõisa minevat
telefonikaablit läbi lõikama. Kokkulepitult joosti hurraaga küla peale tormi, post võeti maha
ning ülejäänud vastased jooksid üle põllu minema. Küla otsiti läbi ning küünist leiti veel neli
vastase võitlejat, 33 seljakotti, laskemoonakaste ning telefon. Külast eemalduti kiirelt oma
üksuste juurde.
70
Sarnaseid reide võidi ette võtta ka jalaväeüksuste poolt toetatuna, kuid taktika oli samasugune.
Reide teostati enamasti tunduvalt tugevama vastase vastu ning suur osa selle õnnestumisest oli
üllatusmomendil. Seega oli äärmiselt oluline tajuda ära õige hetk eemaldumiseks, andmata
vastasele aega enda kogumiseks ning vasturünnakuks.
Paraku iga kord ei õnnestunud vasturünnakut vältida. 13. juunil teostas 2. jalaväepolk
luurekäike Gulbene-Jaunlatgale raudteel asuvasse Kuprava jaama ümbruskonda. 6. roodust
välja saadetud 20-meheline luuresalk tungis vanemallohvitser Eduard Kuke juhatusel 20
kilomeetrit eemal asuvasse Kuprava jaama, kus asus vaenlasel üks soomusrong ja 60-meheline
salk koos 2 kuulipildujaga. Meie luuresalga kallaletung peletas vaenlase koos ta soomusrongiga
68
Traksmaa. 5. Rakvere jalaväepolk Vabadussõjas. – RA, ERA.545.1.679, lk 291.
69
4. jalaväepolgu jalamaakuulajate sõjapäevaraamat.– RA, ERA.2124.3.640, l. 6.
70
Mõrd. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad. – RA, ERA.2124.3.795, l. 48-49.