Ajaloo ja arheoloogia instituut
Yüklə 1,91 Mb. Pdf görüntüsü
|
20 Alaluure näiteks Vabadussõjas võib tuua 3. jalaväepolgu luurajate alaluure Landeswehri sõjas Võnnu kanti. 6. juunil saadeti eri andmeil välja 20- või 31-meheline luuresalk. 61 Mehed jõudsid tagasi järgmisel hommikul, tuues teateid, et vastaste vaatluspostid on kilomeetri kaugusel Võnnust ning linnas on sees hinnanguliselt 3000 sakslast. 62 Sakslaste kohta päriti andmeid ka Võnnu lähedal asuvast vallamajast, kuhu sakslased olid andnud käsu koguda kokku toidumoona ning relvi, mis ilma pikema jututa luurajate poolt ära võeti. 63
oli tuvastada vastase liikumine ning rühmitumine, et enda jalaväeroodude saabumise korral oleks kindel informatsioon vastase kohta olemas. 64
informatsiooni saamiseks. Nii teostas suvel 1919 kuperjanovlane leitnant Arnold Sinka alaluure kahe mehega Porhovi linna lähistel Meljatovo küla aladel, kui tema juhitud ründav poolrood jõudis ootamatult vastase selja taha. Et segaduses selgust tuua, võttis leitnant Sinka kaks meest kaasa lähedal asuvale asustatud kõrgendikule, mis osutuski Meljatovo külaks. Luurajatel õnnestus jõuda padrunivoorini, kus võeti kinni vastase sõdurid. Vooriülem näitas ära punaste seisukohad ning andis informatsiooni polguülema peatsest saabumisest Meljatovosse. Luurajad otsustasid polguülema elusalt kinni nabida, kuid see ei õnnestunud, kuna üks kuperjanovlastest avas liiga kiirelt tule. Meljatovo küla ees paiknev punapataljon jooksis laiali, kuuldes selja tagant tulistamist. 65 Järelikult oli äärmiselt väiksel luureülesannet teostaval üksusel võime luure käigus külvata vastase leerides nii suurt segadust, et oma seisukohtadest võidi loobuda. Luurele mindi ka ülesandega tutvuda eesoleva maastikuga. Maastikuluure eesmärgiks on saada informatsiooni mingi maastiku või piirkonna iseärasuste kohta, et edasine üksuste tegevuse planeerimine oleks lihtsam. Informatsiooni hangitakse ka piirkonnas leiduvate esemete kohta, mida on vastane ehitanud või kohandanud sõjaliseks otstarbeks. 66 Maastikuluurel võisid käia ka suuremate üksuste juhid nagu pataljoni- või polguülemad. 67 Maastikuluure on eriti oluline just kõrgemate üksuste ülematele, kuna selle käigus tuvastatakse piirkonna iseärasused ning kuidas on võimalik mehi rühmitada. Maastikuluuret võidi teostada enne rünnakut, eesmärgiga
61 Mõrd. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad. – RA, ERA.2124.3.795, l. 3; 3. polgu jalamaakuulajate päevaraamat. – RA, ERA.2124.3.1920, l. 10. 62 3. polgu jalamaakuulajate päevaraamat. – RA, ERA.2124.3.1920, l. 10. 63 Mõrd. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad. – RA, ERA.2124.3.795, l. 3. 64 3. polgu jalamaakuulajate päevaraamat. – RA, ERA.2124.3.1920, l. 3. 65 Grosschmidt. Pealuu märgi all, lk 105-108.
66
67 Võting. Scouts Rügement Vabadussõjas, lk 450.
21 leida ülesse parimad lähenemisteed rünnatavale objektile ning anda ründavale üksusele informatsiooni eesootava maastiku kohta. 68 Maastikuluurele minek eeldas varjatud liikumist, kuna vastase üksustega kontakti astudes ei olnud võimalik täita põhiülesannet. Seetõttu võidi luurele minnes anda käsk varjatud liikumiseks. 69
Lisaks objekti-, maastiku- ja alaluurele teostati ka reide, mille eesmärgiks oli pideva ohutunde tekitamine vastasele või mingi kindla objekti hävitamine. Reidi käigus teostati äkkrünnak mingisse punkti, võimaluse korral see hõivati ning seejärel eemalduti kiirelt. Reidi puhul on äärmiselt tähtis, et vastane ei oleks suuteline ründavat luureüksust siduma, sest vastasel korral hävib üksus suure tõenäosusega ning püstitatud ülesannet ei saavutata. Teiseks oluliseks tingimuseks õnnestunud reidile on suure üllatusmomendi tekitamine, et rünnatav üksus läheks paanikasse ega suudaks osutada tõhusat vastupanu. Reidile sõideti enamasti hobustega, jättes hobused mõne kilomeetri kaugusele rünnatavast punktist. Nii teostasid 3. jalaväepolgu luurajad reidi Vitebski kubermangus asuvasse Untino külla 6. oktoobril 1919. Retkel kasutati hobuseid. Seitse kilomeetrit enne objekti vähendati liikumiskiirust ning kahe kilomeetri kaugusel jäeti hobusted maha ja liiguti edasi jalastunult. Küla lähedusse jõudes võeti ahelikku ning neli meest saadeti külast Kotleši mõisa minevat telefonikaablit läbi lõikama. Kokkulepitult joosti hurraaga küla peale tormi, post võeti maha ning ülejäänud vastased jooksid üle põllu minema. Küla otsiti läbi ning küünist leiti veel neli vastase võitlejat, 33 seljakotti, laskemoonakaste ning telefon. Külast eemalduti kiirelt oma üksuste juurde. 70
Reide teostati enamasti tunduvalt tugevama vastase vastu ning suur osa selle õnnestumisest oli üllatusmomendil. Seega oli äärmiselt oluline tajuda ära õige hetk eemaldumiseks, andmata vastasele aega enda kogumiseks ning vasturünnakuks. Paraku iga kord ei õnnestunud vasturünnakut vältida. 13. juunil teostas 2. jalaväepolk luurekäike Gulbene-Jaunlatgale raudteel asuvasse Kuprava jaama ümbruskonda. 6. roodust välja saadetud 20-meheline luuresalk tungis vanemallohvitser Eduard Kuke juhatusel 20 kilomeetrit eemal asuvasse Kuprava jaama, kus asus vaenlasel üks soomusrong ja 60-meheline salk koos 2 kuulipildujaga. Meie luuresalga kallaletung peletas vaenlase koos ta soomusrongiga
68 Traksmaa. 5. Rakvere jalaväepolk Vabadussõjas. – RA, ERA.545.1.679, lk 291. 69 4. jalaväepolgu jalamaakuulajate sõjapäevaraamat.– RA, ERA.2124.3.640, l. 6. 70 Mõrd. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad. – RA, ERA.2124.3.795, l. 48-49. Yüklə 1,91 Mb. Dostları ilə paylaş:
|