|
Aleksander Suur oli Makedoonia kuningas, kõigi aegade kuulsaim väejuht
|
tarix | 05.10.2017 | ölçüsü | 452 b. | | #3158 |
|
Aleksander Suur Aleksander sündis Pellas, 356 eKr. Ta oli Makedoonia kuninga Philippos II ja Epeirose vürsti Neoptolemose tütre, kuninganna Olympiase poeg. Tema vallutusretked kestsid 11 aastat, kogupikkus üle 32 000 km. See oli enneolematu. Nii pälviski Aleksander tiitli Suur.
Aleksander kuningaks Aleksandri isa Philippos II õpetas pojale sõjakunsti, milles viimane juba varsti edusamme tegema hakkas. Ta sai helleenliku kasvatuse: 343 eKr sai temast filosoof Aristotelese kasvandik. Koos trooniga päris Aleksander väljaõpetatud sõjaväe, mille tuumiku moodustasid raskerelvastuses jalaväelased – pikkade odadega varustatud odamehed. Arvukad olid ka mobiilsetest kergjalaväelastest ning raskelt relvastatud ratsaväest koosnevad abiväed. Kõiki vastaseid ähvardas Aleksander sõjalise jõuga. 336 a. eKr valiti ta oma isa asemel Korintose Liidu juhiks.
Aleksander Suure sõjakäigud 334 eKr toimus lahing Pärsia vägedega, makedoonia sõjavägi võitis selle lahingu. 334 a. lõpust 333 a. alguseni vallutas Aleksander Kaaria, Lüükia, Pamfüülia ja Früügia. 333 a. suvel jõudis ta välja Kapadookiasse ja suundus edasi Kiliikia peale. 333 eKr toimus üks antiikmaailma suuremaid lahinguid – Issose lahing. Makedoonia kuningas võitis ka selle lahingu. 330 - 333. eKr vallutas Aleksander praeguse Afganistani, Kesk-Aasia, Põhja-India, siis Aria, Drangiana, Arachosia, Baktria ja Sogdiana. Alistanud lõpuks Sogdiana, naitus Aleksander Roxanega, Baktria vürsti Oxyartese tütrega. 332. aasta lõpul rajas vallutaja Niiluse deltas merekaldale Aleksandria, millest peagi kujunes hellenite suur kaubandus-, kultuuri- ja teaduskeskus. Aleksander Suurel oli kavatsus ehitada Aleksandriasse tuletorn. Tuletorni ehitati 20 aastat.
Aleksander Suure sõjakäigud 331. aastal võitis Aleksander Gaugamela lahingus kuningas Dareiose ja tema väed. 331. aasta algul sooritas Aleksander palverännaku, läbi Liibüa kõrbe, Zeus Ammoni pühamusse. 330. aasta lõpuks oli Makedoonia kunigas alistanud kogu Väike-Aasia ja Pärsia.
Aleksandri surm Aleksander suri, 13. juuni 323 eKr, ootamatult Babülonis (peale mõnepäevast palavikku), keset uue sõjakäigu ettevalmistust. Maailma ajalukku on Makedoonia Aleksander läinud antiikaja suurima vallutajana. Oma elu jooksul ei kaotanud Aleksander Suur ühtki lahingut.
Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Võim läks väljaspool Kreekat asuvatesse uutesse pealinnadesse, s.h. Aleksandriasse, Antiookiasse ja Pergamoni.
2) ENEKE 1, lk. 43 3) “21 maailmakuulsat väejuhti” 2003. a. 4) “Maailma ajalugu sõnas ja pildis” 2003. a., lk. 38 5) www.google.com 6) images.google.com/images?hl=en&lr=&ie=UTF- 8&q=alexander%2Bgreat&btnG=Search 7) www.miksike.ee/lisa/6klass/5kreeka/aleks1.htm 8) wso.williams.edu/~junterek/ 9) miksike.ee/elehed/6klass/5kreeka/6-5-17-2.htm
Dostları ilə paylaş: |
|
|