Anna freud



Yüklə 8,42 Kb.
tarix02.10.2017
ölçüsü8,42 Kb.

ANNA FREUD
1895 – 1982
Freudile tundus et iga kui ta oli omale järglase suutnud välja valida läksid nende teed lõpuks ikkagi lahti. Nii juhtus vähemalt Jungi ja Adleriga. Samal ajal aga käis ta tütar usinalt loengutes, analüüsis koos isaga huvitavamaid juhtumeid, ühesõnaga oli õigel rajal saamaks korralikuks psühhoanalüütikuks. Peale seda kui Freudil aastal 1923 avastati vähk hakkas Anna ka tema hooldajaks. Temast sai Freudi igakülgne järglane.



Ego psüholoogia

Erinevalt Jungist ja Adlerist, kes asutasid oma psüholoogia koolkonnad jäi Anna truuks oma isa põhilistele ideedele. Teda huvitas küll rohkem inimese psüühika muutumine kui selle osadeks jagamine, eriti ego osa selles muutuses. Freud oli põhilise osa ajast veetnud Id-d ja alateadvust uurides, Anna aga väitis õigustatult et kõik see uurimine tegelikult toimub läbi iseenda ego ja seetõttu vajab ka tunduvalt täpsemat uurimist.


Tema kõige kuulsam raamat on tõenäoliselt The Ego and the Mechanisms of Defense kus ta seletab ilusti lahti kõik enesekaitse mehhanismid, eriti noorukite puhul. Freudi raamatu enesekaitse osa põhines suurelt tema tütre töödel.
Anna alustas seega esimesena ego psüholoogia koolkonna, mis tänapäeval väidetavalt on Freudi teooria kõige popim osa. See põhineb küll Freudil aga arendab seda rohkem praktilisse igapäevasesse ego maailma. Niimoodi saab Freudi teooriaid rakendada mitte ainult haiguste raviks vaid ka sotsiaalsete ja laste arenguprobleemide uurimiseks. Erik Erikson on kõige tuntum ego psühholoog tänapäeval.

Laste psüholoogia

Kuid Anna Freud ei olnud ainult teoreetik.

Tema huvid olid tegelikult väga praktilised ja enamuse oma energiast kulutas ta laste ja noorte analüüsimiseks ning nende analüüsimeetodite parandamiseks. Tema isa mäletatavasti oli ju täielikult täiskasvanute peale pühendunud ning isegi kui ta kirjutas arengust oli see alati täiskasvanute perspektiivist. Mis teha aga lastega kelle jaoks perekonnakriisid ja traumad ei ole mitte mälestus vaid igapäev?
Esiteks, lapse ja arsti suhe on teistsugune. Lapsevanemad on ikkagi veel suurim osa lapse elust ja terapeud ei saa ega tohi seda rolli üle võtta. Samamoodi ei saa aga terapeut ka lihtsalt teist last teeselda. Anna Freud leidis sellele “ülekandmis probleemile” lihtsa lahenduse, parim on olla murelik täiskasvanu, mitte mängukaaslane ega asendusvanem. Tänapäeva teraapia taustal oli Anna lähenemine küll väheke autoritaarne, samas võibolla on see tegelikult kasulikum.
Teiseks probleemiks lastega tegeledes on see et nende mõtlemine ei ole veel nii arenenud, eriti mis puudutab ennast sümbolites väljendamist. Eriti noortel on väga raske oma emotsioone suuliselt väljendada. Isegi vanemad lapsed tegelikult enamasti ei peida oma probleeme keeruliste sümbolite taha. Lõppudelõpuks on ju lapse probleemid siin ja praegu, tal ei ole olnud palju aega oma kaitsemehhanismide ülesehitamiseks. Nii et probleemid on hästi nähtavad, mitte sümboolsed ja lapsed väljendavad neid väga emotsionaalselt ja otse, tihti nuttes.
Enamus Anna toost toimus Hamsteadi lastekliinikus, mille üks asutajatest ta oli. Ta avastas et suurim mure oli arstide vaheline kommunikatsioon. Täiskasvanute probleemide jaoks oli selgesõnaline teaduslik keel, laste jaoks mitte.
Kuna laste probleemid on kohesed tuli Annal kõigepealt lapse arengustaadiumid natuke teistmoodi defineerida. Kõigepealt, terve laps on see kes mängib, sööb, hoiab korda ja suhtleb teistega samamoodi kui tema eakaaslased. Kui mõni neist omadustest on oluliselt mahajäänud on tegemist probleemiga ning arst suudab seda seletada kui mahajäämust selles tegevuses.

Uurimustööd

Anna standardiseeris laste uurimused, muutes rapordid sarnaseks ja soosides seega erinevate inimeste koostööd ja pikemaajalisi uurimusi lapsest kuni noorukieani. Ka algatas ta loomulike eksperimentide, näiteks mängu vaatlemise, uurimismetoodika. Näiteks uuriti edukalt gruppides lapsi kellel olid sarnased puuded, kes olid pimedad või näiteks sõjas mõlemad vanemad kaotanud. Freudi analüüsi kriitika oli eelnevalt olnud et kogu ta empiiriline analüüs põhines ainult labori eksperimentidel, mitte päriselul, Anna parandas selle vea.


Enamus Anna Freudi töödest sisaldub kogumikus The Writings of Anna Freud. Ta on väga selge kirjastiiliga, ei lähe oma teostes liiga tehniliseks ja toob näideteks palju huvitavaid eksperimente.


Dostları ilə paylaş:


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə