Botaanika 1

Botaanika 2.

*BOTAANIKA ON teadus taimedest
*Botaanika eriharud: taime-…

1. 
   Morfoloogia
   
   1. 
      anatoomia
      
   2. 
      tsütoloogia
      
   3. 
      embrüoloogia
      
2. 
   Süstemaatika
   
   1. 
      florograafia
      
3. 
   Taimegeograafia
   
4. 
   (Taime-)ökoloogia
   
5. 
   Taimefüsioloogia
   
6. 
   Paleobotaanika
   

*Botaanika seosed:

1. 
   Agronoomia
   
2. 
   Meditsiin – täpsemalt farmaatsia (=rohuteadus)
   
3. 
   Looduskaitse
   

*Botaanika areng

Loodusrahvastel väga hea looduse tundmine: toit, ravi, ohud. Neil on olemas küllaltki objektiivne liigikontseptsioon

Teaduslik botaanika: Vana-Kreeka (Theophrastos)

Tänapäevane botaanika

algas 17 sajandil: teaduslik kirjeldamine

19. sajand – kogunenud teadmiste üldistamine (detailide täpsem kirjeldamine ei andnud enam oluliselt uut teavet, osutus müraks)

Praegu – kogunenud teadmiste ja üldistuste seostamine ja mõtestamine väljaspoole?

TAIME RAKK
Rakk: cellula – raku kest tekitab kambrikesi – mungakonge (Hooke)

Raku ehitus: vt üldbioloogia

Taimerakule tähelepanuväärne

1. 
   Organellid
   
   1. 
      Plastiidid
      
      1. 
         Proplastiidid
         
      2. 
         Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma
         
      3. 
         Kromoplastid
         
      4. 
         Amüloplastid (leukoplastid)
         

Tekised

2. 
   Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga
   
   1. 
      Kristallid (Ca-oksalaat)
      
3. 
   Varuained
   
   1. 
      Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest
      
   2. 
      Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!)
      
   3. 
      Õlitilgad
      
4. 
   Jääkained: vakuoolis, taime pinnal
   
5. 
   Raku kest
   
   1. 
      Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab
      
   2. 
      Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos mitsell mikrofibrillid fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos)
      
   3. 
      Puitumine (ligniin)
      
   4. 
      Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin)
      
   5. 
      Ränistumine
      
   6. 
      Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti)
      
   7. 
      Poorid (esmane rakukest)
      

TAIME KOED

Ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkude rühmad moodustavad koe

Kudede liigitus:

1. 
   Alg- ja püsikoed
   
2. 
   Parenhüümsed ja prosenhüümsed koed
   
3. 
   Elusad ja surnud koed
   
4. 
   Liht- ja liitkoed; idioblastid (üksikur erinevad rakud koes), rakuvaheruumid (skisogeenne – lamell puruneb, matseratsioon – lamell laguneb keemiliselt, lüsigeenne – rakud surevad ja lagundatakse)
   
5. 
   Primaarsed ja sekundaarsed
   

1Algkoed

1. 
   Esmased ja teisesed
   
2. 
   Asukoha järgi:
   
   1. 
      Tipmine (apikaalne) (vars, juur)
      
      • 
        Initsiaalrakud või kiirdrakk (samblad, sõnajalgtaimed)
        
      • 
        Protoderm kattekude
        
      • 
        Prokambium juht- ja tugikude ning kambium
        
      • 
        Põhimeristeem põhikude
        
   2. 
      Külgmine (lateraalne) = kambium: teiskasv
      
   3. 
      Vahe (interkalaarne)
      
   4. 
      Haava (kalluse; sek)
      
   5. 
      Korgi (fellogeen; sek)
      

2Põhikoed (põhiparenhüüm)

Funktsiooni järgi

3. 
   Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude)
   
   1. 
      Sammaskude
      
   2. 
      Kobekude
      
4. 
   Säilituspõhikude (tärklis, suhkrud, valk, rasv, hemitselluloos)
   
5. 
   Veesäilituskude
   
6. 
   Aerenhüüm
   

Paiknemise järgi:

7. 
   Esikoore põhikude
   
8. 
   Säsi
   
9. 
   Säsikiired (ksüleemi- ja floeemi põhikude)
   

3Kattekoed

10. 
    Välimised
    
    1. 
       Primaarne: epiderm
       
       • 
         Maapealsetel osadel
         
         1. 
            katab lisaks kutiikula ja/või vaha, karvad, trihhoomid
            
         2. 
            paiknevad õhulõhed
            
       • 
         Juurtel nimetatakse epibleemiks; epifüütide juurtel juurenahaks
         
       • 
         Kattekoeks on ka sageli vahetult epidermi all paiknev hüpoderm ja esikoore väliskiht: eksoderm
         
    2. 
       Sekundaarne: korgikiht e periderm
       
       • 
         Korp
         
11. 
    Sisemised
    
    • 
      Epiteel (vaigukäikudel)
      
    • 
      Endoderm juure kesksilindril
      

4Tugikoed

12. 
    Kollenhüüm: primaarne, elusatest rakkudest; nurk, plaat, kobe
    
13. 
    Sklerenhüüm: sekundaarne, täiskasvanuna toimib surnud rakkudena, rakukestad enamasti puitunud; sklereiidid, puiduliud, niinekiud
    

5Juhtkoed

14. 
    Ksüleemi (puiduosa) juhtkude
    
    1. 
       Trahheed ja trahheiidid: surnud
       
    2. 
       Poorid
       
    3. 
       Spiraal-, rõngas-, (võrk-) astrik-, poor-
       
    4. 
       Primaarne (proto-, meta-) ja sekundaarne ksüleem
       
    5. 
       Tüllid
       
15. 
    Floeemi (niineosa) juhtkude
    
    1. 
       Sõeltorud: elusad
       
    2. 
       Sõelplaadid
       
    3. 
       Kalloos (eriti kaheidukehelistel)
       

6=5a. Juhtkimp

16. 
    Ksüleem
    
    1. 
       Juhtkude
       
    2. 
       Puidukiud
       
    3. 
       Ksüleemi põhikude
       
17. 
    Floeem
    
    1. 
       Juhtkude
       
    2. 
       Saaterakud
       
    3. 
       Niinekiud
       
    4. 
       Floeemi põhikude
       
18. 
    Kambium: avatud ja kinnine juhtkimp
    
19. 
    Mittetäielik j; redutseerunud j.
    
20. 
    Floeemi ja ksüleemi paigutuse põhjal:
    
    1. 
       Kontsetrilised: (sõnajalgtaimed, üheidulehelised)
       
    2. 
       Kollateraalne (sagedasim)
       
    3. 
       Bikollateraalne (kõrvitsalistel)
       
    4. 
       Radiaalne (juurtes)
       
21. 
    Kimbutupp (sklerenhüüm, kollenhüüm)
    

7Erituskoed

22. 
    Sekreet ja ekskreet
    
23. 
    Eritatavad ained jäävad taime
    
    1. 
       Piimasooned (eritus, juht, säilitus)
       
       • 
         Lülilised (ühendustega, ühendusteta)
         
       • 
         Lülitud (hiiglaslikud)
         
    2. 
       Idioblastid (limad, alkaloidid, parkained, Ca-oksalaat
       
    3. 
       Mahutid ja käigud: vaigu-, lima-,...
       
24. 
    Eritatakse väliskeskkonda
    
    1. 
       Näärmekarvad, näärmeepiteel
       
    2. 
       Nektaariumid
       
    3. 
       Hüdratoodid
       

ÕIS

Muundunud lühivõrse:  käbi

Õis  vili

1Osad:

25. 
    Tupplehed (+ välistupp)
    
26. 
    Kroonlehed
    
    1. 
       Perigoon
       
27. 
    Tolmukad
    
    1. 
       Staminoodid
       
28. 
    Emakad
    
29. 
    Õie põhi
    
30. 
    /õie raag/
    
31. 
    nektaariumid: osade alusel, kannus, staminoodid
    

2Osade paiknemine

32. 
    Spiraalne, tsükliline, hemitsükliline
    
    1. 
       Õie ringid
       
33. 
    Kokkukasvamine: ringi piires, ringidevaheline
    
34. 
    Liit- ja lahksugulised õied. –taimed.
    
35. 
    Ülemine ja alumine sigimik
    

3Õisikud: sünantium

Milleks?

4Tolmlemine

36. 
    Mittetolmlemine: apomiksis
    
37. 
    Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus
    
38. 
    Välisjõududega:
    
    1. 
       Tuul-
       
    2. 
       Putuk- jt. loomad
       

VILI

1. Ehitus

1. 
   Viljakestad: ekso- meso- ja endokarp
   
2. 
   Seeme
   

5Tüübid

3. 
   Liht- ja koguviljad; vilikonnad
   
4. 
   Ühe- ja hulgaseemnesed viljad
   
5. 
   Ava- ja sulgviljad; jaguviljad
   
6. 
   Kuiv- ja lihakad viljad
   
7. 
   Apo- ja tsönokarpsed viljad
   
8. 
   Paljas- ja rüüsviljad
   

Tüübid

1. a Kogukukkurvili  kukkurvili

1. 
   kaun
   

2. 
   Kupar
   

1. 
   Kõder, kõdrake…
   
1. 
   Pähkel, pähklike
   
   1. 
      Tõru
      
2. 
   Seemnis
   
3. 
   Teris
   

2. a. Mari

1. 
   õunvili
   
2. 
   kõrvitsvili
   
3. 
   hesperiid e pomerants
   

2. 
   Luuvili
   
3. 
   Tõrsik
   

6Seeme

1. 
   Idu
   
2. 
   Varuained
   
3. 
   Seemnekest
   

7Viljade ja seemnete levimine

15. 
    Mittelevi (paigalpüsimine)
    
16. 
    Iselevi
    
17. 
    Välisjõududega
    
    1. 
       Tuul
       
    2. 
       Vesi
       
    3. 
       Loom:
       
       • 
         Sees: tahtetu
         
       • 
         Küljes
         
       • 
         Ahvatlev: sees, varumis-
         
    4. 
       Inim
       

VARS

Milleks:

lehed päiksele lähemal

juhtimine

1. Primaarne vars

18. 
    Kasvukuhikust:
    
    1. 
       protoderm  epiderm
       
    2. 
       proparenhüüm  esikoor
       
    3. 
       püsimeristeem prokambium
       
       • 
         protofloeem
         
       • 
         prokambium 
         
         1. 
            Metafloeem
            
         2. 
            Kambium
            
         3. 
            metaksüleem
            
       • 
         protoksüleem
         
    4. 
       algsäsi  säsi
       
19. 
    Kesksilinder e steel (püsimeristeem ja algsäsi)
    
    1. 
       Protosteel
       
    2. 
       Aktinosteel (kiirjas: juur)  plektosteel (põimjas: kollad)
       
    3. 
       Diktüosteel (polü-: sõnajalgtaimed)
       
    4. 
       Sifonosteel (toru-)
       
    5. 
       Eusteel, artrosteel (:kaheidulehelised)
       
    6. 
       Ataktosteel (:üheidulehelised)
       
20. 
    Peritsükkel (välimine kiht)  lisajuured ja -pungad
    

8Sekundaarne vars: teiskasv

1. 
   Teispuit
   

1. 
   Aastarõngad
   
2. 
   Teissäsikiired
   
3. 
   Malts- ja lülipuit
   
1. 
   Teiskoor
   
   1. 
      Fellogeen: felleem + felloderm
      
   2. 
      Korp
      
   3. 
      Lõved
      
   4. 
      Säsikiirte laiendid
      

9Varre muudendid

1. 
   Võsuastlad
   

22. 
    Säilitusvars
    
23. 
    Assimileeriv vars
    
24. 
    Köitraod
    
25. 
    Maa-alune vars = risoom
    
    1. 
       (risoom-)mugul
       
26. 
    Stoolon
    

JUUR

Milleks?

Vee ja mineraalide hankimiseks; kinnihoidmiseks

Juure esikasv

1. 
   Kasvukuhik
   
   1. 
      Differentseerumine nagu varre tipus: jagunemisvööde; lisaks:
      
   2. 
      Kalüptrogeen  juurekübar
      
   3. 
      Pikenemis- e kasvuvööde
      
   4. 
      Imamis- e differentseerumisvööde
      
   5. 
      Juhtimisvööde
      
2. 
   Epibleem: talitleb imikoena
   
3. 
   Endoderm: läbilaskerakud, Caspary jooned
   
4. 
   Radiaalne juhtkimp: aktinosteel
   

Juure teiskasv:

1 Floeemi ja ksüleemi vahele tekib kambium

2 Peritsükkel  fellogeen

Juure muudendid

1. 
   Säilitusjuur (ksüleem, floeem, kambiumirõngad)
   
2. 
   Juuremügarad
   
3. 
   Mükoriisa
   
   1. 
      Vesikulaar-arbuskulaarne (endo-)
      
   2. 
      Ektotroofne (mükoderm)
      
4. 
   Haustorid
   
5. 
   Õhujuured (mitmekihiline juurenahk=risoderm)
   

LEHT: Milleks?

Mesofüütme leht

1. 
   Epiderm
   
   1. 
      Karvad ja papillid=näsad
      
   2. 
      Kutiikula ja vahakiht
      
   3. 
      Õhulõhed
      
      1. 
         Sulgrakud ja õhupilu
         
      2. 
         Kaasrakud
         
      3. 
         Tüübid kaasrakkude või sulgrakkude rakukestapaksendite põhjal
         
2. 
   Mesofüll
   
   1. 
      Sammas- ja kobekude
      
   2. 
      C₄-taimedel pärgmesofüll
      
3. 
   Juhtkimp
   
   1. 
      Kinnine
      
   2. 
      Kimbutupp
      
   3. 
      Lehe roodumus
      
4. 
   Leheroots ~primaarne vars
   
   1. 
      Eralduskiht
      

Lehe eritüübid

1. 
   kserofüütne leht
   
   1. 
      Kseromorfne
      
      1. 
         okas
         
   2. 
      Eukserofüütne
      
   3. 
      Sukulentne
      
2. 
   Veetaimede lehed: õhukambrid
   
   1. 
      Veesisesed
      
   2. 
      Ujulehed
      
3. 
   Ontogeneetilised eritüübid
   
   1. 
      Idulehed
      
   2. 
      Esilehed
      
   3. 
      Järglehed
      
4. 
   Asukohapõhiused eritüübid
   
   1. 
      Alalehed
      
   2. 
      Pärislehed
      
   3. 
      Kõrglehed
      

Lehe muudendid

1. 
   Köitraod
   
2. 
   Leheastlad: Tervest lehest; Lehe osast; Abilehtedest
   
3. 
   Püünislehed
   

Erilehisus

4. 
   Heterofüllia
   
5. 
   Anisofüllia