Eesti Rohelise Liikumise teabeleht september oktoober



Yüklə 2,72 Mb.
tarix08.09.2018
ölçüsü2,72 Mb.
#67737

Eesti Rohelise Liikumise teabeleht september - oktoober 2003




Tere taas! Rõõm on teatada, et käesoleva tea­belehe näol on tegemist juubelinumbriga – ilmunud on kümnes Eesti Rohelise Liikumise tegevust ka­jas­tav infoleht. Loodan, et need, kes esimesi numb­reid mä­letavad, on aja jooksul märganud ka teatavat eda­si­minekut. Kuid selge on ka see, et nii sisulist kui vormilist aren­gu­ruu­mi on veel küllaga. Üks on siiski kindel: teemad, millega ERL-il tegeleda ning oma liik­me­tega jagada tuleb, niipea ei lõpe.


Kümnendas numbris on pikemad ülevaated met­san­duse ning planeeringute töörühmade te­ge­vusest ning veekaitse töörühma poolt läbi vii­dud Euroopa Liidu kalanduspoliitikat tutvus­ta­vast ringreisist mööda Eesti rannaalasid. Jaanus Välja teeb kokkuvõtte Ka­nada-reisil tehtust-nähtust.

Nende ja muude teemade hulgast leiad loo­de­ta­vasti üht-teist huvitavat ka enda jaoks!


Meeldivat lugemist!
Hanna Maran

teabelehe toimetaja








Kui kaugel meist on Kanada?


Seda, kus Kanada asub, teavad ehk kõik ja kui kaua kestab sinna lend, on ka lihtne tea­da saada, aga kui kaugel meist ees- või taga­pool on Kanada oma keskkonnahoiuga, sel­lest on aimu vähestel. Oktoobri teisel poolel ava­nes mul suurepärane võimalus seda maad külas­tada ja oma silmaringi avardada.

Võimaluse selleks andis Kanada Rahvus­va­helise Arenguabi Agentuuri (Canadian Inter­national Development Agency) ODACE prog­ramm, mille raames korraldas orga­ni­sat­sioon „Alternatives“ Kesk- ja Ida-Euroopa rii­kide keskkonnakaitsjatele koolitusreisi Kanadasse.



Mainitud 15-päevase reisi jooksul osa­le­si­me Kanada keskkonnavõrgustiku (Cana­dian Environmental Network) iga-aastasesel kon­verentsil, kus oli esinejaid üle terve maailma. Peateemana olid esile tõstetud ma­ge­veega seotud küsimused maailma eri­ne­va­tes paikades. Ettekannetes käsitleti seda vald­konda väga erinevatest vaatenurkadest.
Koolitusreisi peamine ülesanne oli viia Eu­roo­pa Liiduga liituvate riikide NGO-de töö­tajad kurssi Kanada samalaadsete organi­sat­sioonide tegemiste ja töökorraldusega, lootes tule­vikus omavahelist koostööd arendada. Ni­metatud organisatsioonid tegelesid lisaks keskkonnakaitsele aktiivselt ka säästva aren­gu- ja sotsiaalsete teemadega, sh ausa kau­ban­dusega (Fair Trade), inimõiguste ja rahu kaits­misega. Koolitusest võtsid peale minu osa veel Poola ja Tšehhi NGO-de esindajad. Pal­jude teiste seas külastasime ka sarnaselt ERL-iga Maa Sõprade ühendusse kuuluvat or­ganisatsiooni Friends of the Earth Canada. Nende töökorraldus ja tegevusvaldkonnad sar­nanevad suures osas Eesti Rohelise Lii­ku­mi­se omadega, mistõttu tundsin end seal väga ko­duselt.
Keskkonnakaitse seisukohalt Kanadast ül­di­selt niipalju, et probleemid on seal ena­masti samad, mis meil, kuid mastaabid teised ning reeglina suuremad. Peamiseks prob­lee­miks on tarbimisharjumused, kuigi tundub, et seda väga ei teadvustata - Kanadas on väljakujunenud traditsioonidega tarbija­ühis­kond. Näiteks mageveeprobleemi tõsidust pole nad veel enda nahal tundnud, ehkki lasevad iga WC loputusega torust korraga alla umbes 20 liit­rit tasuta saadud vett (Kanadas on elanikele vesi tasuta!). Elektrienergia tarbimise poo­lest on kanadalased koos USA elanikega kind­lalt maailma esireas, nautides oma “oda­va” elektriga valgustatud suurlinnade öiseid siluette.

Nende miljonilinnu köetakse samuti elekt­ri­ga ja enamus maju on piisava soojustuseta ning soojapidavate akendeta. Mida kõr­ge­ma­le „rohujuuretasandilt“ oma külastustega jõud­­si­me, mida suuremad olid keskkonna­kait­sega tegelevad organisatsioonid, seda sage­damini ilmusid lauale ühekordsed toi­dunõud ja pisipakendites toiduained.

Kanada on oma vahtralehe ja ilusate loodus­maastikega jätnud endast maailmale rohe­lise maa mulje. Seda mainet aitavad neil hoida rikkalikud loodusressursid. Elanik­kon­na üldine keskkonnateadlikkus on aga ma­dal. Keskkonnaorganisatsioonid teevad suuri jõupingutusi, et seda suhtumist pisutki paran­dada. Olukorras, kus vabakaubanduse säras inimesed mõnuga tarbivad, pole selline töö just kerge.
Kui kaugel siis on meist Kanada? Kui suur on Maa?
Jaanus Välja

Tegevdirektor



Öised tühjad kontorihooned. Tuled põlevad!




Leedu rohelised nõuavad: peatage nafta puurimine Läänemeres!

UNESCO kultuuripärandit ohustab Vene naftakompanii LUKOIL


2003. aasta septembri alguses kutsus Puh­ta Läänemere Ühenduse (CCB) Leedu sek­re­tär Jurate Morkvenaite oma Rootsi, Eesti ja Lä­ti kolleegid külla. Käisime Klaipedas ja Ku­ra poolsäärel, rahvusvahelise kuulsusega Ni­da kuurortkeskuses. Kohtusime ka Leedu ro­heliste aktivisti Linas Vainiusega, kes pa­lus Eesti Rohelise Liikumise liikmetele edas­ta­da järgmise info:
Mitmed suurettevõtted on alustanud kesk­kon­na­ohtlikke naftapuurimisprojekte Lääne­mere kaldatsoonis (Kalningradi piir­kond /

Vene­maa, Poola ja Leedu) ilma, et seejuures oleks hinnatud riigipiire ületavaid kesk­konna­mõjusid ega kuulatud avalikku arvamust.

Venemaa suurim naftakompanii LUKOIL plaanib avada naftamaardla D-6 (Kravtsovs­koje), mis asub Venemaa vetes 22 km kaugusel Kaliningradi ob­lasti rannajoonest ja on väga ligidal Lee­du-Vene piirile. Leiukoht, mis mahutab 24 mil­jonit tonni naftat ja asub 27-30 m süga­vusel, avastati 1983.aastal. Plaanide kohaselt saab sealt naftat ammutada 25-30 aastat, igal aastal kesk­miselt 600-700 tuhat tonni.
„Kaliningradmorneftegaz“ alustas puur­tor­ni ehitusele eelnevaid töid 1985.aastal. Tänu ava­likkuse tugevale protestile see tegevus 1987. aastal katkestati.

Katsepuurimistel lekkis Läänemerre umbes 70 tonni naftat, mis jõudis 1983. aasta juunis Kura poolsaareni ja uhuti kaldale. Naftaga oli kaetud umbes 20 km pikkune rannajoon ja reostus ulatus nii Vene- kui Leedumaale.


Kura poolsaar on erakordselt haavatava öko­süsteemiga paik, mis võeti 2000. aastal UNESCO Maailmapärandite nimekirja. Ohus­tatud on nii Kura säär kui ka Lää­ne­meri. Selles piirkonnas asuvad tähtsad ka­la­püü­gi ja rändelindude alad. Nii Venemaa kui Lee­du osas on Kura poolsaarel olulised puhke­alad, millel on suur väärtus turismi aren­damise seisukohalt. Säästva turismi, loo­duskaitse- ja keskkonnaprojektidesse on seal in­vesteeritud juba miljoneid dollareid nii ko­halike omavalitsuste, riigi kui ka välis­aren­dajate raha. Nüüd on tänu LUKOIL-i vastu­olu­lisele äriplaanile need investeeringud tõ­si­ses ohus. Kauni loodusega turismipiirkond võib muutuda reostatud ja maha jäetud nur­gaks.
Baltimaade keskonnakaitseorganisat­sioo­nid (VVO) rõhutavad, et naftalekked põh­jus­tavad siin­sele ökosüsteemile tõsist kahju. Tok­­si­lised õlijäägid kogunevad planktonisse ja lii­gu­vad mööda toitumisahelat kõr­ge­ma­tesse organismidesse. Naftalekked reostavad me­­re­pinna, hävitades sealse taimestiku ja loo­­mas­tiku. Vajalikud puhastustööd teevad oma­­korda kahju mereelustikule ja elu­pai­ka­dele.
Kuna Läänemere taimestik ning loomastk on keskkonna muutustele väga tundlikud, ei to­hiks uusi reostuskoldeid mingil juhul juur­de tekitada. Iga järgmine õnnetusjuhtum või ju­huslik naftaleke võib põhjustada pöör­du­ma­tu negatiivse keskkonnamõju nii Ka­liningradi oblasti, Leedu kui ka teiste Balti rii­kide kaldatsoonis.
Baltimaade keskkonnakaitseorganisat­sioo­nid hoiatavad, et D-6 puurtorni ekspluatee­ri­mi­sega kaasneb tõsine saasteoht.


  • Kohaliku elanikkonna keskkonna-alased, majanduslikud ja sotsiaalsed kah­jud võivad olla tunduvalt suu­re­mad, kui uuest naftatööstusest loo­de­tav tulu;

  • Planeerimisel ei arvestatud mitmete ris­kide ja ohtudega;

  • Avalikkus ei olnud otsuselange­ta­misse kaasatud. LUKOIL on juba kor­duvalt rikkunud Venemaa sea­du­si, mis reguleerivad üldsuse teavita­mist ja osavõttu projektide arutelu­dest;

  • Kaldalähedase naftapuurimise kesk­kon­na­mõju kohta on vähe teavet.

Läänemeremaade valitsusvälised kesk­konna­organisat­sioonid on pöördunud Lää­ne­mere riikide valitsuste ja Helsingi Kon­ventsiooni sekretariaadi poole palvega alus­tada läbirääkimisi nafta puurimise keelustamiseks ja vastava rahvusvahelise mo­ra­tooriumi kehtestamiseks mere kal­da­tsoonis. Avamereosas toimuvale nafta­puuri­mi­sele tuleb kehtestada väga ranged kesk­konna­kaitselised nõuded.





Kuidas saab Eesti Rohelise Liikumise liige kampaaniat toetada?
ERL Tartu ja Tallinna büroodest võite kü­sida post­kaarte, millele on trükitud pöör­du­mi­sed Euroo­pa Komisjoni presidendile Ro­mano Prodile ja LUKOIL-i presi­dendile Va­git Alekperovile. Romano Pro­dil palutakse sekkuda Helsingi Konvent­siooni rikkumisse ja alustada läbirääkimisi Ve­nemaa valit­su­se­ga. Lukoili presidendile suu­natud kirjas lu­ba­takse boikoterida LUKOIL-i bensiini­jaamade teenuseid, kuni kom­panii hakkab keskonnakaitsenõudeid aus­tama.

Neid kaarte postitades aitade toetada Lee­du roheliste alustatud otsest sekku­mis­tak­ti­kat, mille eest meie kolleegid oleksid vä­ga tä­nu­li­kud. Novembri jooksul oleks ERL kon­to­ri­te kaudu vaja välja saata ca 100 post­kaarti. Korraga ja ühest postkontorist saates ei oleks sellisel tegevusel mõtet.


Puhta Läänemere Ühenduse

Eesti sekretariaat




Kokkuvõtted töörühmade tegevusest

Metsanduse töörühm



Möödunud kuudel on metsarühm olnud jät­ku­valt aktiivne nii kodumaises kui rah­vus­va­he­lises töös.
Septembri esimesel poolel osales ERL met­sa­rühma esindaja Kanadas toimunud XII Maail­ma Metsanduse Kongressil, kus loodi ja tu­gevdati sidemeid mitmete teiste valit­sus­vä­lis­te organisatsioonidega ning osa­leti aktiivselt kon­verentsi kõrval­üri­tus­tel. Rahvusvahelise valit­susväliste organi­satsioonide võrgustiku Taiga Rescue Net­worki poolt korraldatud üri­tu­sel tegi Hando Hain ERL esindajana ette­kande metsan­du­se olukorrast Eestis, kus ana­lüü­sis möödu­nud dekaadi peamisi met­sandus­po­liitilisi sünd­musi ning otsuseid ja nende mõ­ju ressurs­ikasutusele. Fakt, et raiete maht on kas­­vanud peale iseseisvumist enam kui viis kor­­da ja ületab mõnede liikide osas mit­me­kord­selt juurdekasvu, tundus kuu­lajas­konna­le usku­matuna. Ettekanne võeti vastu ülima hu­vi­ga ning presentatsiooni lõppedes oli küsida soovijaid rohkem kui seminari aeg seda või­mal­das.
Oktoobris jätkus vabatahtlike metsaau­dii­to­ri­te projekt metsaauditiga, mille käi­gus kü­las­ta­ti RMK Kirde regiooni Triigi mets­konna eri­ne­vaid piirkondi ja hinnati seal­set met­sa­ma­jan­damise kvaliteeti läh­tu­valt välja valitud FSC kriteeriumitest. Hin­damisel kasutati met­sa­rühma poolt välja töö­tatud metoodilist abi­va­hendit ja kont­roll-lehte. Lähikuudel on ka­vas ana­loog­seid metsaskäike jätkata ning külas­tada mit­meid erinevaid piirkondi Eestis. Met­­sas­­käikude tähelepanekud ja tulemused koon­­datakse aruandesse, mis koos teiste ma­ter­jalidega on kättesaadavad projekti äsja­val­minud kodulehel

(www.roheline.ee/mets/01).


Oktoobri lõpus valmis ka Eesti Rohelise Lii­ku­mise kodulehe metsarühma uus alamlehekülg. Kuna met­sarühma tegevuste käigus kogu­neb eri­ne­vat liiki infot ja materjale ning käi­mas ja alga­mas on mitmed projektid, mis vajavad info ka­jas­tamist internetis, ot­sustasime koondada met­sarühmaga seon­duva eraldi lehele. Loo­de­tavasti on metsa­tee­mast huvitatutel nüüd ker­gem saada pi­de­valt uuenevat infot meie te­ge­mis­te ja sünd­muste kohta. Koduleht asub aad­ressil www.roheline.ee/mets/. Oodatud on kõik kom­mentaarid ja parandusettepanekud.
Hando Hain

Metsakaitse töörühm

056 679 888



hando@roheline.ee

Planeeringute jälgimise töörühm



Septembris – oktoobris 2003 olid enam tähe­le­pa­nu all ranna-alade planeeringud. Puhta Lää­ne­me­re Ühenduse rannikute-projekti raa­mes ko­gu­ti Läänemere äärsete riikide kesk­konna­organi­satsioonidelt teavet HEL­COM´i (Helsingi Komisjon) rannikute säästvat ma­jan­da­mist ja bio­toopide kaitset toe­tavate soo­vi­tus­te ra­ken­da­mise kohta Eestis. Eelkõige oodati kesk­konna­ühen­dus­te hinnangut riigi poolt HEL­CO­M’ile esitatud raportile. Eesti Ro­he­li­ne Lii­ku­mi­ne oli töö Eesti-poolseks koor­di­naa­toriks. Pro­jekt pää­dib seminariga 21. no­vemb­ril 2003 Riias, kus tehakse kogutud info põh­jal kok­ku­võtted, mis avaldatakse 2004. aas­ta alguseks ka trükis.

Ranna-alade planeeringutest olid luubi all veel Pakri maastikukaitseala Paldiskis, Saa­re­maa süvasadam ning Salme valla üld­pla­neering.

Paldiskis kehtestas linnavolikogu detail­pla­nee­ringu 64 eramaja ehitamiseks Pakri maas­ti­ku­kaitsealale, mille piirimuudatusi ei olnud keskkonnami­nisteerium ja Harjumaa kesk­konna­­teenistus veel kinnitanud. Pla­nee­ringul puu­dusid kesk­konna­teenistuse ja tervise­kaitse­talituse koos­kõlastused ning selle tellijaks oli eraõiguslik ju­riidiline isik OÜ Klauser Trade, kes Pla­nee­ri­misseaduse ko­haselt planeeringu koos­tamist tellida ei oleks saanud. ERL esitas Paldiski linnavalitsusele oma sei­sukohad prob­­leemide ja nende võimalike la­henduste koh­ta. Vastaval teemal saate täp­se­malt lu­geda teabelehe lõpus meediakajastuste rub­riigis Eesti Päevalehe 4. novembri artiklist.

···


Ääsmäe prügilaga seonduvas AS Entec keskkonnaeksperdi Mihkel Vaariku litsent­si äravõtmist puu­dutavas kohtuasjas jättis esi­me­se ast­me ko­hus ERL kaebuse rahul­damata, kuid ei põh­jen­danud oma seisukohta läbi­paist­va­le ana­lüü­sile tugineva õigusliku argu­men­tat­siooniga, mis­tõttu ERL otsustas esi­tada ring­konna­kohtule samas asjas apellat­sioon­kae­buse.

···


Planeeringute projekt andis sügise esi­mes­tel kuudel panuse ka keskkonna­tead­lik­kuse tõst­miseks. 23-24. oktoobril 2003 Tartu Kesk­konna­hariduse Keskuse poolt korraldatud se­mi­naril käsitleti pla­nee­rin­gute ja keskkonna­mõjude hindamise järele­valve ning Ǻrhusi kon­ventsiooni ra­ken­­dumise probleeme. Ok­toob­ris-no­vemb­ris on osaletud ka mitmetel semi­naridel – Otepääl Tartu linnavalitsuse poolt korral­da­tud seminaril (mille tulemusena pan­di paika tulevase Tartu Linnaraamatukogu asu­koht); Viljandis planeerijate ühingu kor­ral­da­tud koolitusel (kus räägiti avalikus­ta­misest Pärnu, Narva, Viljandi, Tartu ja Leisi valla üldplaneeringu koostamisel); sa­muti Äripäeva kinnisvaraarenduse konve­rent­sil (kus viidi end kurssi põhiliste koos­tööpartnerite tege­mistega).
Liis Keerberg

Planeeringute jälgimise töörühma

koordinaator




Säästva tarbimise töörühm

Ökomeeskondade projekti raames toi­mu­vad jät­kuvalt koolide külastused ja õpilaste innus­ta­mine elektri ja vee säästmisele ning jäät­me­tekke vähendamisele.

Eesti Energia poolt rahastatud ja 2003. a. oktoobri lõ­pus alanud elektrisäästu kampaania sai hea al­gu­se tugeva meediatähelepanu näol. Plaa­nis on külastada kokku kümmet Tallinna kooli koos spet­siaal­se, elektri tootmiseks ko­han­­da­tud jalgrattaga. Andes lastele võimaluse ise vändates elektrit te­kitada, antakse aimu sellest, kui palju te­ge­li­kult elektri toot­mi­seks energiat kulub. Kuna iga kWh saa­miseks tuleb põletada 1,5 kg põlev­kivi ning tulemuseks on tuhk, heitgaasid ja to­hu­tu veekulu, siis soo­vitaks ka kõigel ERL liik­metel oma elektri­seadmetega väga hoo­­li­kas olla ja lülitada alati kõik mitte­kasu­ta­tavad tarbijad välja.

···

ERL valmistatud riidekottide müü­gi osas on häid uudised: Keskkonna­inves­tee­ringute Keskuse (KIK) toe­tatud projekti raa­mes val­mistatud 1000 rii­dekotti on endale „Prisma“ ke­ti poodides kuue kuuga edukalt ka­sutajad leidnud.



Riias toimus REC- International pesu­pulb­rite ja nõudepesuvahendite keskkonna­sõb­ra­likkuse uu­rimise projekti koosolek. Vas­tavate uurin­gu­te tulemused peaksid saa­buma no­vembri keskel ja nen­de tut­vus­ta­miseks korral­datakse ka ava­likus­tamise kampaania.

···


Säästva tarbimise töörühma raames alus­tas keskkonnateemalise teatrietenduste etteval­mis­ta­mist ränd-käpiknukuteatri meeskond. Trupp, mis koosneb viiest üliõpilasest, esi­tab 20-30 minuti jooksul, etenduse, mille ees­märgiks on lastele näidata, et liigne tar­bimine viib öko­loogilise katastroofini. Etendusi alus­tati 2003. a. sep­tembris Tallinna jäät­me­käit­luskampaania Prü­gihunt raames, kus eks­po­nee­riti ka säästva tar­bimise ja jäät­meinfo näi­tust. Viimast näi­da­ti 20 korda ning nu­ku­teatri etendusi mängiti 23 kohtas.

···


Lisaks eeltoodule korraldati kahepäevane keskkonnakoolitus skautidele, aidati fil­mi­da 2 minutilist keskkonnateemalist lõiku Bel­gia Tele­vi­siooni jaoks ning kohtuti öko­loo­gi­lise mak­sureformi teemal Rahandus­minis­teeriumi nõuniku ja maksuosakonna amet­nikega. Läbi­rää­kimisi õnnestus pidada ka Kesko Foodsi ju­hatuse esimehega City­mar­ketite ja Super­nettode kesk­konna­sõbra­likustamise osas. Toi­mus loodussõbraliku toote märgi komisjoni is­tung.

Algas uus Phare toetatud kodu­kemi­kaalide tootjate ja toodete uurimise projekt.



Allan Kokkota

Säästva tarimise töörühma

koordinaator






Veekaitse töörühm

2003. a. oktoobris toimus ERL poolt korral­datud ning erine­vaid Eesti rannikupiirkondi läbiv Euroopa Lii­du ühtse kalanduspoliitika tee­maline tea­vitustuur.


Nädala kestnud ringreisi idee tekkis möödunud tal­vel, kui Euroopa Liidu (EL) info­sek­re­tariaat ja Avatud Eesti Fond kuulutasid mitte­tulun­dus­ühendustele välja ühise pro­jek­tikonkursi “Eesti ja Euroopa Liit”. Kuna vee­kaitse töö­rühma tegutsemisalas oleva ka­landus­valdkon­na ühtlustamine EL nõue­tega toob enesega kaa­sa suuri muutusi, esitasime pro­jek­ti­konkusile ka oma tea­vitusprojekti taot­luse.

Euroopa Liidus on ka­lan­dust re­gu­leerivad sätted koondatud Euroopa Liidu ühisesse ka­lan­duspoliitikasse (Common Fisheries Policy, CFP), mis näeb ette ühen­duse tasandil vas­tu võetud ühiste reeg­lite täit­mist kõikides liikmesriikides ning ühi­se ka­landuspoliitika põhimõtete ko­ha­selt peab ühenduse kaluritel olema võrdne juur­depääs liikmesriikide vetele.


Viimastel aastatel on Eesti kalavarud jät­ku­valt vähenenud. Püügisurve teatud lii­ki­dele on viinud nende populatsioonid väl­ja­su­remis­ohule. Läbiviidava analüüsi käigus püüdsime lei­da vastust küsimusele, kui­võrd suu­davad CFP vahendid tagada va­ru­de säästliku majan­da­mist ja stabiilsust. Sel­leks oli peale ERL vee­kaitse töörühmale kaa­satud ka orga­ni­sat­siooni mittekuuluvaid eri­ala­spet­­sialiste (eel­kõi­ge Tartu Ülikoolist ja Eesti Mere­insti­tuu­dist).
Kalavarude hea majandamisel ning ka­las­tiku kaitse tagamisel on peamine roll ikkagi kalu­ri­tel, sest nemad on need, kes iga­päevaselt kala­va­rusid kasutavad. Läbi ka­lurite suurenenud keskkonnateadlikkuse pa­raneb loodetavasti ka Eesti rannikumere ja sealsete kalavarude sei­sukord. Seetõttu oli meie peamine eesmärk tut­vustada Eesti kalandussektorile Euroopa Lii­du ühtse ka­lan­duspoliitika olemust ning selle jõus­tu­mi­sel kaasnevaid muutuseid Ees­ti ka­­lan­duses. Majanduslikus ja sotsiaalses as­pek­­tis puudutab CFP eelkõige ranna- ja maa­piir­­kondade arengut, kus tööhõive ka­lan­du­sega seotud majandussektorites suur ning li­gipääs teabevahenditele (eelkõige inter­net) ja sellest tulenevalt ka informeeritus ma­dalam. Lisaks sellele andsid toimunud ette­kande­koosolekud-arutelud ka meile hul­ganisti teavet kalurite, kalakasvatajate ja kalatöötlejate prob­lee­midest ning olid heaks aluseks edas­pi­dis­teks kontaktideks.
ERL ettekandekoosolekud toimusid oktoobri al­gu­ses kuues Eesti maakonnas (Saaremaa, Hiiu­maa, Läänemaa, Harjumaa, Lääne-Vi­rumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa). Põhjus, miks koosolekuid ei toimunud Peipsi ja Võrts­järve äärsetes asulates, on see, et Eu­roopa Liidu kalan­duspoliitika reguleerib ka­landust vaid meredel; sisevetel on ka­lan­duse reguleerimine jäetud liikmesriigi enda pä­devusse.
Ettekandekoosolekutel osale­ja­te hulk ku­ju­nes erinevates maakondades väga eba­üht­laseks, mis andis hea pildi sellest, kui­võrd oluline rannakalandus mingis maa­konnas het­kel on. Suurim hulk huvilisi oli Pär­nu maa­konnas, kus kalapüügist hangib ela­tist üle 400 inimese, mis moodustab ligi kol­mandiku Eesti kutselistest kaluritest. Kõi­ge vähem huvilisi oli seevastu Ida-Vi­ru­maal Toilas toimunud koosolekul, mis ühelt poolt on seletatav ka­lu­rite vähesusega ja võibolla ka keelebarjääriga.
Lisaks Euroopa Liidu ühtset kalanduspo­lii­tikat puudutavatele ettekandele esines ette­kandekoosolekutel ka Jaan Pärn Tartu Üli­õpi­laste Looduskaitseringist, kes tut­vus­tas laie­malt Euroopa Liiduga kaasnevaid mõ­jusid Eesti keskkonnale.
Taavi Nuum

Veekaitse töörühma

koordinaator




Transpordi ja noorte töörühmad

Rattaretked Paldiskisse ja Lasnamäele!e

2003. aasta septembri keskpaigas toimusid rahvusvahelise autovaba päe­va tähistamiseks kaks rattaretke - Paldiski pool­saarele ja öisele Lasnamäele.

Esimesel retkel oli meiega kaasas kohalik tee­juht Jaanus, kellega uurisime, mida hu­vi­ta­vat leidub Paldiski poolsaarel. Retke alus­ta­si­me endise allveelaevnike väljaõppekeskuse tut­vumisega, kust suundusime edasi linna poo­le. Kui linnale oli ring peale tehtud, väntasime en­dise tuumareaktori juurde, kus kohalik töö­ta­ja seletas ja näitas, mis seal kunagi olnud ja milline tegevus praegu toimub. Uuesti ron­gi­jaa­ma poole sõites tutvusime Leetse mõisa va­re­metega ning tegime Paldiski pangal väikse pikniku. Kahjuks ei olnud sel päeval võimalik külas­tada majakat, et näha seda ilusat vaadet, mis avaneb majakast Pakri saartele ja Paldiski pool­saarele.


Teine sõit oli traditsiooniliselt öine ning see­kord Lasnamäele. Sõit algas Vabaduse Väl­ja­kult, kust suunduti Lasnamäe Linnaosa­valit­suse juurde. Seal tutvustas linnaosa vanem Las­namäe hetkeseisu ning arengusuundi. Sõit toi­mus enamasti mööda Lasnamäel olemas­ole­vaid rattateid, mille kohta öeldi ainult häid sõnu.

Paldiski ratturid endise tuumareaktori maja ees


Selleks aastaks on rattaretked küll läbi, aga ju­ba kevadel on tulemas järjekordne suur rohe­liste rattaretk!
Ilusat sügise jätku soovides,
Liis Truubon

Noorte töörühma koordinaator

Eesti Rohelise Liikumise rahvusvaheline koostöö



Eestis aitab suuremate keskkonnaorgani­sat­sioonide mõju suurendada mitte­for­maal­ne koos­töökogu Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO). Samasuguseid mitte­formaal­seid foorumeid kasutavad keskkonna­kaits­jad ka mujal Euroopas, üheks paremini töö­tavaks näiteks organisatsioonide koos­tööst on Brüsseli G8 (Green 8, "Roheline Kaheksa").

Brüsseli G8 / "Roheline Kaheksa"


Brüsseli G8 liikmesorganisatsioonid


BirdLife International

Climate Network Europe (CNE)

European Environment Bureau (EEB)

Friends of the Earth Europe (FoEE)

Greenpeace

Nature Friends International

Transport and Environment (T&E)

World Wide Fund for Nature (WWF)


Brüsseli kümnete tuhandete töötajatega Eu­roopa Liidu institutsioonid määravad üha jõu­li­semalt kogu Euroopa nägu, sh keskkonna­po­lii­ti­kat. Oma huvide kaitseks on erinevatel fir­ma­del ja or­ga­ni­sat­sioonidel Brüsselis igapäevaselt lobby-tööd te­gemas enam kui 10 000 inimest. Ena­masti on tegu suur­­­firmade hästi maks­tud ja koo­li­ta­tud proffi­de­ga, kel­le peamiseks ees­mär­giks on vältida Eu­roopa Lii­du pool­seid (tihti kesk­­­konna­kaitse või sot­siaal­se hea­olu ees­mär­gi­ga tehtavaid) kitsen­da­vaid ettekir­ju­tu­si ette­võ­te­tele. Brüsselis kontorit oma­­va­tel suurematel rah­vus­vahelistel keskkonna­or­ga­nisatsioonidel on vaid vaevalt sada­kond töö­tajat, kes töösturite lobby jõudu­mööda kesk­konna huvides tasakaa­lus­tavad.
Ükski Brüsselis kontorit omav kesk­konna­orga­nisatsioon (isegi mitte WWF või Greenpeace) pole siiski nii suur ja tugev, et üksi jõuliselt kaasa rääkida Eu­roo­pa Liidu poliitikate ja seaduste ku­jundamisel. Selleks tehakse omavahel aasta-aastalt üha enam koostööd. Kaheksa suu­rema rahvus­va­helise organisatsiooni koos­tööfoorum G8* ("Roheline Kaheksa") loodi 1990. aastatel. G8 eesmärk on läbi oma­vahelise koostöö ja ülesannete ja­ga­mise vähendada EL-i poliitikate ne­ga­tiiv­seid keskkonnamõjusid ning toetada Eu­roo­pa kesk­konna­poliitika tugevdamist. Ro­he­line G8 omab Brüsseli keskkonna­po­lii­tika aruteludes teatud mõju, sest ta esindab oma liikmesor­ganisat­sioo­ni­de kokku enam kui 20 miljonit liiget. Kuna ro­he­li­ne G8 on saa­vutanud professionaalse partneri ima­go, suhtutakse tema seisukohavõttudesse Brüs­se­lis tähelepanelikult.
Kuna rohelise G8 liikmesorganisat­sioo­nid oma­vad kompetentsi väga erinevates kesk­konna­po­lii­tika küsimustes, siis suu­de­takse ülesandeid ja­ga­des ning üksteist täien­dades katta ulatuslik osa Euroo­pa kesk­konna­po­lii­tika diskussioo­nidest. Nii näi­teks on roheline G8 koostanud põhja­lik­ke ja ar­­gumenteeritud kom­men­­­taare Eu­roo­pa Liidu le­­petele, sh hetkel valmi­mas ole­vale Euroopa Lii­du põhiseaduslikule leppe­le ("konsti­tit­sioo­nile"). Suuresti tänu ro­he­li­se G8 hästi orga­ni­see­ri­tud survele ja lobbytööle on konstitutsiooni teks­ti­des­se lisandunud paljud keskkonnakaitse ja säästva arengu viited.
Ka Eesti suurematel keskkonnaorga­nisat­sioo­nidel on G8 liikmete hulgas katus­or­ga­nisatsioone ja koostööpartnereid: Eesti Rohelisel Liikumisel (FoEE ja T&E), Eesti Looduskaitse Seltsil (EEB), Orni­toloo­gia­ühingul (BirdLife), Eestimaa Looduse Fondil (WWF). Tänu väljakujunenud part­neritele on Eesti organisatsioonidel lihtne kaasa rääkida Euroopa keskkonnapoliitika kujundamises ning te­ha soovi korral Brüs­selis lobby. ERL on seda või­ma­lust ka ak­tiiv­selt teinud, omades häid otse­kontakte Europarlamendis ja Euroopa Komisjonis.
Peep Mardiste







Eesti Roheline Liikumine meedias


Pressiteated




4. september 2003

Avalik pöördumine geneetiliselt muundatud kultuuride mittelubamiseks Eestisse
Lugupeetud hr.Villu Reiljan,
Seoses Keskkonnaministeeriumile Older Grupp OÜ poolt esitatud esimese taotlusega turustusloa saamiseks mai­siliinidele MON 810 ja T 25 peame meie, alla­kir­ju­ta­nud, nende geneetiliselt muundatud organismide turus­ta­mist ja keskkonda viimist põhjendamatuks ning palume mitte väljastatada nimetatud lubasid ning mitte või­mal­da­da geneetiliselt muundatud (GM) taimede keskkonda vii­mist ja kasvatamist Eestis.

Tugineme oma arvamuses ettevaatusprintsiibile, mis on kaas­aegse keskkonnaõiguse alusprintsiip ja selgelt de­fi­nee­ritud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides, sa­mu­ti on ettevaatusprintsiip EÜ asutamislepingu artikli 174 järgselt Euroopa Liidu keskkonnapoliitika üks pea­mis­test aluspõhimõtetest. Oleme veendunud, et GMO-de kesk­konda viimine toob kaasa etteaimamatuid ja soo­vi­ma­tuid tagajärgi, ohustades teravalt bioloogilist mit­me­ke­sisust ja ökosüsteemide tasakaalu. Ökosüsteemide ta­sa­kaalu hilisem taastamine väliste abinõude ra­ken­da­mi­se­ga on enamasti võimatu.


Alljärgnevalt on toodud olulisemad aspektid, millele oma veendumuses tugineme:
* Kuna Eestis puuduvad maisile spetsialiseerunud libli­ka­listest kahjurid, kelle vastu on loodud geenmuundatud mai­siliin MON 810 (Diatrea grandiosella ja Sesamia cre­tica Eestis ei esine ning kolmas liik, Ostrinia nu­­i­lalis, ei ole meil maisil toitumiseks spetsialiseerunud), pole millegagi põhjendatud geenmuundatud maisi Eestis tu­rus­tamine ja hilisem kasvatamine, samas võib GM-mai­sis sisalduv bakteri toksiin hukutada mitmetoidulisi lib­li­ka­liike, (polüfaagsed liblikad ei ole maisile arvestatavad kah­jurid).
* Herbitsiidikindlate GM-taimede (maisiliin T 25) kas­va­ta­mine võimaldab kontrollimatut umbrohutõrjet, samas pole välistatud kasutatud herbitsiidide jääkide ohtlikkus loo­madele ja inimestele. Nagu näitab Kanada ja USA ko­ge­mus, suureneb tunduvalt keemiline surve umb­roh­tu­de­le, mis tugevdab herbitsiidiresistentsete umbrohtude väl­ja­kujunemist ning tootjad on sunnitud kasutusele võtma üha tugevamatoimelisemaid ning keskkonnaohtlikumaid her­bitsiide.
* GM-taimede kasvatamist õigustava põhjendusena ei pea me suuremat tootlikkust piisavaks argumendiks, ku­na GMO-sid kasutav monokultuurne inten­siiv­põllu­ma­jan­dus viib mullaviljakuse ja huumusesisalduse olulise languseni sellesama intensiivsuse tõttu, ega ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik, mistõttu pole see ka ma­jan­dus­li­kult kasulik. Samas pole herbitsiidikindel mais USA-s osu­tunud saagikamaks, vaid on näidanud suuremat vas­tu­võt­likkust fusarioosile (Fusarium-seente tekitatud tai­me­haigus) ning ka põuastressile.
* GM-taimede õietolmu levik on praktikas kont­rolli­matu ja võib põhjustada naaberpõldude saastumise, ku­jutades suurt ohtu mahepõllumajandusele, kuna ma­he­põllumajanduses on geneetiliselt muundatud seem­nete kasutamine keelatud (Mahepõllumajanduse sea­dus § 2 (2)).
* Geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamise keskkonnariskid on kogu maailmas piisavalt uurimata, kuid mitmed olemasolevad uuringud viitavad selgelt ette­arvamatute ökoloogiliste ahelreaktsioonide käi­vi­tu­misele.
* Juhime tähelepanu asjaolule, et kuna turustamisele järgneb vältimatult keskkonda viimine, tuleks enne GMO-de turustusloa andmist läbi viia keskonnamõju hin­damine, kuna majanduslikult on ebaotstarbekas ja prak­tiliselt teostamatu seadustest tulenev viis, mille puhul iga GM-kultuuri keskkonda viija (iga talunik, kes soovib GM-maisi külvata) peab tellima eraldi keskkonnamõju hinnangu ja taotlema loa GMO keskkonda viimiseks. Leiame, et tegu on tarbija (taluniku) petmist soosiva skeemiga, kuna tarbijal pole võimalik legaalselt kasutatada (külvata) ostetud maisiseemet ilma järgnevate täiendavate menetluste ja sellega seotud kulutusteta, mille teostamise vaja­likku­sest ta ei pruugi olla ostmise hetkel informeeritud. Tei­salt ei lasu GM-kultuuri turustajal kohustust tarbijat in­formeerida kaasnevatest kulutustest, mis võivad mit­mekordselt ületada ostuhinna.
* Kuigi mitmekordsete lubade taotlemise kaudne ees­märk võib olla GM-kultuuride leviku piiramine, on sellise praktika kehtestamine ja edasine kontroll GM-kul­tuuride leviku üle Eestis äärmiselt kaheldav, kuna Eestis puudub selleks vajalik monitooringu süsteem ja rahvusvaheliselt akrediteeritud labor GMO-de tu­vas­ta­miseks.
* Peame ebaeetiliseks loa väljastamist Older Grupp OÜ-le, kelle suhtes on meile teadaolevalt algatatud väär­teomenetlus, kuna Older Grupi poolt talunikele juba müüdud sordimais sisaldas kolme erinevat geneetiliselt muundatud maisi sorti, millest ükski pole Eestis turule lubatud.
* GM maisi turuletoomiseks pole antud äriühingu hu­vi­dest laiemat majanduslikku põhjendatust.
Eelnevale tuginedes rõhutame, et oleme GMO-de Ees­tis turustamise ja keskkonda viimise lubamise vas­tu. Peame õigeks GMO-de Eestisse lubamise asemel ma­hepõllumajanduse arendamist, kaasa arvatud ma­he­põllumajanduslike, Eestile omaste söödakultuuride kas­vatamist, mis tagavad jätkusuutliku, minimaalse ke­mikaalikasutusega põllumajanduse.
Palume otsuse tegemisel arvestada allakirjutanute sei­sukohtadega, tuginedes Arhusi konventsioonile (Artikkel 6, lõige 8). Oma keeldumist loa väl­jas­ta­miseks saab Keskkonnaministeerium lisaks eeltoodud ar­gumentidele õigustatult põhjendada avalikkuse vas­tuseisuga GMO-de kasutuselevõtmisele Eesti põllu­majan­duses.
Oma pöördumises tugineme järgmiste organi­satsioo­nide poolt välja antud materjalidele: EV Keskkonna­mi­nis­teerium, The Ecologist, Briefing Papers of Gene­watch, Friends of the Earth, The Soil Assocation, Farm, Or­ganic Consumers Association.
Eesti Allergialiit

Eesti Biodünaamika Ühing

Eestimaa Looduse Fond

Eesti Looduskaitse Selts

Eesti Roheline Liikumine

Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Nõmme Tee Selts

Pärandkoosluste Kaitse Ühing

Pärnumaa Tarbijaühing

Säästva Eesti Instituut

Tartu Tarbijanõustamis- ja Infokeskus

Teraviljakasvatusega tegelev tulundusühistu Kaarli

Vara Maanaiste Selts

Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus






19. september 2003

Rohelised saavutasid ringkonnakohtus võidu majandusministeeriumi üle
12. septembri 2003 otsusega rahuldas Tallinna Ringkonna­kohus Eesti Rohelise Liikumise apellatsioon­kaebuse, milles paluti tuvastada majandusministeeriumi tege­vusetuse õigusvastasus põlevkivienergeetika rest­ruk­tu­reerimise tegevuskava keskkonnamõjude hindamise kü­simuses.
Kohtuotsuses sisaldub pretsedentiloov tõlgendus, mis või­maldab ka seadustes defineerimata mõistega te­ge­vus­ka­vale selle sisuliste tunnuste vastamisel riiklikule aren­gu­kavale või programmile kohaldada keskkonnamõjude hin­damise nõuet. Kohtukulud mõistetakse majan­dus­mi­nis­teeriumilt välja vaid kaebuste riigilõivusummade ehk 20 krooni ulatuses, kuna keskkonnaorganisatsioonide jaoks on tegu põhimõttelise vaidlusega, mille eesmärk on ta­gada, et riigiasutused täidaksid EV seadusi ja ei annaks sea­duste rikkumisega halba eeskuju erasektorile.
Eesti Roheline Liikumine ja Eesti Looduskaitse Selts pöör­dusid kohtusse 2001 a. lõpus, pärast keskkonna­or­ga­nisatsioonidele kaebeõigust võimaldava Arhusi kon­vent­siooni jõustumist põhjusel, et majan­dus­minis­tee­rium ei viinud läbi keskkonnamõjude hindamist "Eesti põ­levkivienergeetika restruktureerimise tegevuskavale 2001-2006", ehkki Keskkonnamõjude hindamise ja Keskkonnaauditeerimise seadus sellise nõude riik­li­kele arengukavadele ja programmidele ette nägi.
Ligi kaks aastat väldanud kohtuvaidluses on toi­munud rida istungeid, nendel on ekspertidena osalenud as­jatundjaid energeetika ja keskkonnamõjude hin­da­mi­se valdkonnast, seisukoha on võtnud ka õigus­kants­ler. Keskkonnaorganisatsioonide esindajatena on prot­ses­sis osalenud Eestimaa Looduse Fondi õigusabi pro­jekti juristid.





20. oktoober 2003

Algas roheliste elektrisäästukampaania Tallinna koolides
Eesti Roheline Liikumine (ERL) alustab homsest (teisipäev, 21. oktoober 2003) elektrisäästu kampaaniat, vähendamaks elektienergia raiskamist ning selle ne­ga­tiiv­set keskkonnamõju. Tallinna koolides de­monst­ree­ri­tak­se kampaania käigus elektrivoolu tootmise näit­li­kus­ta­miseks põnevat jalgratta baasil valmistatud seadeldist. Noor­tele suunatud energiasäästu kampaania on osaks Eesti Rohelise Liikumise poolsest säästva tarbimise pro­pagandast ning seda rahastab Eesti Energia.
Näitlik kampaania on põhiliselt suunatud kesk­kooli­õpi­lastele, innustamaks neid pöörama enam tähelepanu elekt­ri säästmisele. ERL säästva tarbimise töörühm ehi­tas elektritootmise näitlikustamiseks seadeldise, mis koos­neb tavalisest jalgrattast ja vanast Ziguli ge­ne­raa­torist. Komplekti kuuluva arvuti UPS-i abil saab "elektrirattaga" ühendada elektil töötavaid kodu­ma­si­naid, nagu raadio, külmik, televiisor, arvuti jms. Tallinna koolides näidatava esitluse raamidesse mahub ka vastavasisuline seminar ja viktoriin elektrisäästust ning taastuvenergia võimalustest. Oktoobri lõpus ja no­vembri algul on elektrisäästukampaania raames "elektrirattaga" kavas külastada vähemalt kümmet Tallin­na kooli.
Eesti Roheline Liikumine on mures üha suureneva ja läbi­mõtlemata tarbimise pärast, mis kulutab Maa loo­dus­ressursse. Maailma Looduse Fondi (WWF) and­metel tarbivad eestlased 2,5 korda rohkem kui on siin­ne loodusressursside taastusvõime. Keskmise eestlase elektritarbimise läbi kulutatakse näiteks 15 kg põlev­kivi päevas.




12. september 2003



WTO vaidleb Mehhikos ägedalt põllumajanduse teemadel

Peep Mardiste
Cancun, Mehhiko

Mehhiko kuurortlinnas Can­cu­nis alanud Maailma Kauban­dus­orga­nisatsiooni (WTO) viien­dal tipp­koh­tumisel on põllu­majanduse ja üht­se­te investeeringureeglite teemad tõus­nud vaidluste keskmesse.

Rii­kidevaheliste lahkarvamuste ula­tus ei välista võimalust, et sar­na­selt 1999. aasta Seattle'i koh­tu­mi­sega lõpeb ka seekordne nädalane WTO kohtumine tulemusteta.

WTO tegevus on seni võrreldes näiteks Maailmapanga või Rah­vus­va­helise Valuutafondiga jäänud ebaõiglaselt maailma avalikkuse tä­he­lepanu alt kõrvale. Seda vaa­ta­mata asjaolule, et WTO raames le­pi­vad valitsused kokku kogu ela­nik­kon­da mõjutavates ühtsetes kau­ban­du­se, põllumajanduse ja kesk­konna­kaitse reeglites ning see mõjutab ot­se­selt või kaudselt miljardite ini­meste saatust.

10.-14. septembrini Mehhikos toi­mu­va läbirääkimistevooru teemad on sedavõrd olulised, et on kohale too­nud üle 10 000 demonstrandi ning paralleelseid protestimarsse toi­mub ka teistel kontinentidel.

Oma suurfirmade huvide eest seis­vad rikkad riigid üritavad Maailma Kau­bandusorganisatsiooni tipp­koh­tu­mise raames toimuvale läbi­rää­ki­mis­tele tuua üha uusi teemasid, võit­maks firmadele uusi turge.

Põllumajanduses ühtsete kauban­dus­kokkulepete saavutamise ambit­sioonikas teema oli juba WTO 1999. aasta Seattle’i tipp­koh­tu­mise kavas, kuid sealne kohtumine lõppes massiliste rahvarahutuste taus­tal igasuguste tulemusteta.
Tähtis põllumajandus
Põllumajandusläbirääkimiste ees­märk on eelkõige uute turgude ava­mi­ne. Samas on selge, et aren­gu­maad sellega läbirääkimistel ei nõus­tu, kui rikkad riigid ei vähenda olu­liselt oma põllumeeste sub­si­dee­ri­mist (mille ulatus hetkel on ko­gu­ni 300 miljardit dollarit aastas).

WTO reeglite vaimus toimuv sub­si­deeritud tootmine ja kunst­li­kult madalate hindadega eksport pank­rotistab arengumaades massi­li­selt väikefarme ning suurendab elanik­konna vaesust ja nälga.

Ent Cancunis ei jookse vastasseis ai­nult rikaste ja vaeste riikide va­hel. Näiteks geneetiliselt modi­fit­see­ritud organisme (GMOsid) sisal­da­va toidu turule lubamise üle murra­vad pühendunult piike USA ja Euroopa Liit.

USA on maailma suurim GMOde toot­ja, samas kui Euroopa Liidu tarbi­jad on enamasti GMOde luba­mise vastu. Euroopa Liidu GMO-vas­tase moratooriumi tühistamine on praeguste WTO läbirää­ki­miste­voo­ru raames USA üheks pea­miseks nõudmiseks üldse.

Vaatamata sellele, et eelmisel WTO tippkohtumisel Dohas vas­ta­vat teemat edasisteks läbi­rää­ki­mis­teks kavasse ei võetud, soovib Euroopa Liit avada Cancunis läbi­rää­kimisi täiesti uutel teemadel.
ELi initsiatiiv
Euroopa Komisjoni kaubandus­vo­liniku Pascal Lamy juhtimisel soo­vib EL algatada WTO raames üht­sete reeglite loomist inves­tee­rin­gute, konkurentsi ja riigi­han­gete jaoks. Nimetatud teemade võt­mine WTO kompetentsi on ju­ba tekitanud arengumaade va­lit­sus­te tugevat vastuseisu ning või­malik, et Cancunis ei jõuta selles valdkonnas mingite lepeteni.

Läbirääkimised ja raamlepped inves­teeringute valdkonnas looks sood­said võimalusi eelkõige mul­ti­natsionaalsetele firmadele, vä­hen­dades samas riikide võimalusi keh­testada oma elanike või loo­dus­keskkonna hüvanguks teatud pii­ranguid ja reegleid.

Maailma Kaubandusorganisat­sioo­ni reeglid on niigi mär­ga­ta­valt tugevdanud multinatsionaal­sete korporatsioonide võimu, põh­jus­tades globaliseerumisvastaste viha üle maailma. Näiteks ühtsed rii­gi­hangete raamseisukohad vä­hen­daks WTO liikmesriikide või­malusi arendada sisemaist ma­jan­dust läbi oma tootjatele suunatud rii­gihangete.








19. september 2003


Keskkonnakaitsjad tugevad lobitegijad.
Peep Mardiste,

Cancun, Mehhiko
1993. aasta Euroopa Liidu tipp­koh­tumise toimumispaigas Ko­pen­­haagenis oli keskkonna­kaits­jaid euroliidu uue kiirteede võr­gus­tiku arendamise vastu pro­tes­teerimas paarkümmend.
1999. aasta Maailma Kauban­dus­or­ga­nisatsiooni (WTO) tipp­koh­tu­mi­ne tõi USA-s Seattle’is kohale ju­ba enam kui 50 000 globaliseeru­mis­vastast demonstranti ja see on see­suguseid tippkohtumisi iga­ve­seks muutnud.
Kuidas “väline surve” tekib ja milli­ne on selle mõju?
Kümneid tuhandeid demons­tran­te ühendavatest suurko­gu­ne­mis­test rääkides on väga oluline va­het teha tuhandete rahumeelsete meele­avaldajate ja kümnete polit­seiga kaklevate tegelaste vahel.
Häirivad vägivallatsejad
Keskkonnaorganisatsioonid, põllu­mehed või globali­see­ru­mis­krii­tikud võivad rahumeelse suur­de­monst­ratsiooni logistikat ja sõnumit ette valmistada aasta või kauemgi. Pa­raku suudab sadakond kutsumata tul­nud rusikakangelast pahatihti het­kega lämmatada tuhandete osalejaga ra­humeelse marsi olulise sõnumi ning tõmmata kogu demonst­rat­sioo­nile avalikkuse pahameele varju. Vägivallaoht pole aga peatanud mee­le­avalduste korraldajaid, kuna selle hirmus oleks vale loobuda õi­gu­sest vabalt ja avalikult oma ar­va­must välja öelda.
Eestlastel, erinevalt näiteks prants­las­test, pole tugevat tänava­demonst­ratsioonide traditsiooni. Ilmselt see­tõttu, et väikeses riigis saab iga hu­vi­grupp oma sõnumi ka otse tipp-po­liitikute või avalikkuse ette viia. See pole aga Eesti keskkonna­ak­ti­viste tagasi hoidnud võimalusest oma sõnumit mujal maailmas hää­le­kalt avaldamast.

Nii näiteks sõidutasid Tartu Üli­õpi­­laste Looduskaitsering ja Eesti Ro­heline Liikumine 2000. ja 2001. aas­tal bussitäie keskkonnakaitsjaid vas­tavalt Haagi ja Bonni, et osaleda rahumeelsetel värvikatel massi­­de­monst­ratsioonidel kliimamuutuste kon­ventsiooni läbirääkimiste mõ­jutamiseks. Üksikult satub eestlasi see­sugustele demonstratsioonidele sageli.


Samal ajal, kui näiteks siin Mehhikos WTO läbirääkimiste ajal 10 000 demonstranti tänavail oma sõ­numit kuulutasid, tegid kesk­konna­organisatsioonide eksperdid lä­birääkimistel edukat lobby. Sellis­tele tippkohtumistele amet­li­kult akrediteeritud sajad valit­sus­väliste ühenduste eksperdid on pi­de­vas kontaktis tänava­demonst­ran­ti­dega, et koostöös kõige tule­mus­li­ku­malt ühiste ees-märkide poole pür­gida.
Professionaalne lobby
Cancuni kohtumine on tüüpiline näi­de sellest, kuidas keskkondlased lobby teevad. Ainuüksi kesk­konna­or­ganisatsioonide föderatsioon Friends of the Earth on kohal 40 eks­perdiga kogu maailmast. Me te­gutseme raudse plaani järgi: igaühel on oma ülesanded ja vas­tu­tusalad. Igal varahommikul aru­tab kogu grupp edasist strateegiat ja hilisõhtul vahetab uudised. Kii­reks reageerimiseks on igaühel mo­biil ja ringiliikumiseks jalg­ra­tas.
Samamoodi distsiplineeritult tee­vad siin lobby veel mitu kesk­konnaorganisatsiooni, kelle vahel käib samuti pidev infovahetus. Pro­fessionaalse organisatsiooni tõt­tu polegi ime, kui võrreldes töösturite lobby’ga väikese­arvu­li­ne ja alafinantseeritud keskkonna­kaits­jate seltskond edukamaks osu­tub.
Eesti Rohelise Liikumise juht Peep Mardiste osales WTO tipp­kohtumisel Cancunis Mehhikos






4. november 2003
Pakri poolsaare kaitsealale lõ­pe­ta­ti kruntide müük.
Volikogu keh­tes­tas planeeringu vaa­tamata koos­kõlastuste puu­dumisele
Askur Alas
Keskkonnainspektsioon nõuab Pal­diski linnavolikogult Pakri maas­ti­kukaitsealale ja osaliselt merele lii­ga lähedale kavandatud eramu­ra­joo­ni detailplaneeringu tühistamist, mis­tõttu kinnisvaravahendaja on loo­bunud kruntide müügist.
Möödunud nädalal saatis kesk­konna­inspektsiooni peadirektor Ain Pur­ga Paldiski linnavolikogule kirja, millest ilmneb, et volikogu on Ma­ja­ka tee 14 detailplaneeringu keh­tes­ta­mi­sel rikkunud Pakri maasti­ku­kait­se­ala kaitse-eeskirja ning loodus­objek­tide kaitse, planeerimise- ning ranna ja kalda kaitse seadusi.
Ridamisi rikkumisi
Ehkki linnavolikogu taotles va­ba­riigi valitsuselt elurajooni ehi­ta­miseks kaitseala piiride muutmist, pole valitsus seda teinud ning detail­planeering on kehtestatud kait­sealale. Volikogul pole kait­se­ala valdaja, Harjumaa kesk­konna­tee­nistuse nõusolekut ning ehkki loo­duskaitsealale ei tohi eraõiguslik isik detailplaneeringut tellida, on telli­jaks OÜ Klauser Trade.
Keskkonnateenistuse juhi Jaan Pikka sõnul saatis ta volikogule tee­nistuse seisukohad kirjalikult. “Ei tea, kas nad ei loe kirju,” ei saa­nud Pikka volikogu käitumisest aru.
Elamute ehitamist ei koos­kõlas­ta­nud ka tervisekaitsetalitus, viidates en­dise prügiladustamisala pinna­se­reos­tuse uuringute puudumisele.
Eesti Rohelise Liikumise juristi Liis Keerbergi sõnul on orga­ni­sat­sioon juhtinud volikogu tähelepanu detailplaani kehtestamise eba­sea­dus­likkusele. “Seal on ka mitmed muud ohud, näiteks puuduvad pan­ga serval piirded, mistõttu lap­sed võivad alla kukkuda, ning tuu­lepargi 23 tiivikut võivad liig­selt müra tekitada,” ütles Keer­berg.

Planeeringualal krunte müünud OÜ Varameedia tegevdirektori Ur­mas Ranna sõnul on prae­guseks müük lõpetatud kuni asja­olude selgumiseni, ühtegi krunti po­le veel maha müüa jõutud.



Krundid ebapopulaarsed
Krundid olid müügis hinnaga 60–100 krooni ruutmeeter ega läi­nud hästi kaubaks, sest panga peal pu­hub pidevalt kõva tuul ning selle asukoht on pealinnast pisut kau­gel. “Kas teie tahate tuulte käes olla? Kõrghaljastust seal ei ole. Ning ma ei tea, kuidas seal pae­kalda peale maja ehitada,” üt­les Rand.
Keskkonnainspektsiooni Harju­maa osakonna juhataja Tiia Kaare sõ­nul oleneb asjade edasine käik sel­lest, millise otsuse võtab vastu linna­volikogu. “Püüame leida koh­tu­välist lahendit, et viia de­tail­pla­nee­ring vastavusse kehtivate sea­dus­aktidega. Praegu tähendab see se­da, et volikogul tuleb detailplaneering kehtetuks tunnistada,” ütles Kaar.
Paldiski volikogu esimehelt ega linna­pealt ei õnnestunud eile kommen­taari saada.
Volikogul on aega inspekt­sioo­ni­le vas­tata 11. novembrini. Kui hal­dus­­akti seadustega kooskõlla ei vii­da, äh­vardab keskkonna­inspekt­sioon kohtuga.
Vaidlusalusel alal asub harul­das­te lindude pesitsuspaik
AS Enteci spetsialisti Mihkel Vaa­riku tehtud keskkonnahinnangu and­meil on läheduses krüüslite pesit­semisala, kus on 1. maist 31. au­gustini käimine keelatud. Kui sinna kolib külatäis rahvast, on sel­le säilimine kahtlane.
Suur osa Pakri poolsaare ranni­kust, sealhulgas ka elamualaks ka­vandatav ala, on määratletud eel­hinnangu põhjal po­tent­siaal­seks Natura loodus- ja linnu­hoiu­alaks. Pakri poolsaar on hinnangu põh­jal ka linnukaitseliselt täht­sa­maid piirkondi Eesti põh­ja­rannikul.







29. oktoober 2003
Saaremaa sadama kesk­konna­­aruanne sai rohelistelt taas hulga märkusi.
Tallinna sadama arendatava Saa­re­maa sadama keskkonnamõju hinda­mi­se täiendatud aruanne sai kesk­konna­organisatsioonidelt taas hulga ette­panekuid ja vastuväiteid.
Ees­ti Roheline Liikumine (ERL) soo­vib, et sadama keskkonnamõjude hin­damise aruanne arvestaks enam Eesti poolt allkirjastatud ja täit­miseks võetud rahvusvahelise kok­ku­leppe HELCOM’i soovitustega sääst­liku ja keskkonnasõbraliku tu­ris­mi kohta Balti mere piirkonna ran­ni­kualadel.
ERL hinnangul tuleb aruandes täp­sustada laevadelt jäätmete vas­tu­võ­tuga seonduvat, autode heit­gaa­si­de ja kruusatee tolmu kasvavaid mõ­ju­sid inimestele ja keskkonnale.

Samuti tahab ERL teada, milline on sadama seos riigikaitseliste üles­anne­te täitmisega, millele kesk­konna­aruanne viitab.


Mitmeid ettepanekuid ja vas­tu­väi­teid on aruandele esitanud ka Eesti Ornitoloogiaühing. Ühing mär­gib rah­vusva­he­lis­tele õigus­ak­tidele ja praktikale vii­dates, et sa­dama ala ei saa väl­ja jätta linnu­hoiu­alast ning aval­dab lootust, et see idee edas­pidise arutelu käigus enam ei tõstatu.

Ornitoloogiaühing märgib taas ära sadama keskkonnamõjude hin­da­mise aruande läh­te­and­me­te eba­pii­savuse ja selle, et pole hinna­tud sa­damaga kaasnevat laie­mat mõju.

Ühing pole rahul ka lee­ven­da­va­te meet­mete käsitlusega ning kom­pen­satsioonimeetmete puu­du­mi­se­ga aruandes.
Ornitoloogiaühing märgib, et Saa­remaa sadama keskkonna­mõ­ju­de aruanne ja selle järel­du­sed pole piisavad konstruk­tiiv­se­te läbi­rää­ki­mis­te pidamiseks Eu­roopa Ko­mis­jo­niga sadama raja­mise või­ma­likkuse küsi­mus­tes.

Ornitoloogiaühing teeb kesk­konna­­ministeeriumile ettepaneku aru­annet mitte heaks kiita, vaid suu­­nata soovitavalt ilma avalikku aru­tele korraldamata koostajale ta­­gasi puuduste kõrvaldamiseks.

Keskkonnaministeeriumi kesk­konna­korralduse ja –teh­no­loogia osakonna spetsialöist Irma Pakkonen ütles esmaspäeval BNS-ile, et keskkonna­minis­tee­rium tutvub ERL ja ornito­loogia­ühin­gu seisukohtadega ja pole veel teinud otsust Saaremaa sa­da­ma keskkonnamõjude aruande heaks­­kiitmise osas.
Tallinna Sadama juhatuse esi­mees Riho Rassmann ütles ok­toob­ri algul, et ettevalmistuste ve­ni­mise tõttu ei saa Saaremaa sa­dam valmis järgmis eaasta kruii­si­hooaja alguseks nagu varem ka­van­datud.

Tallinna Sadam kavatseb Kü­de­ma lahe äärde rajatavasse sa­da­masse investeerida 70 miljonit kroo­ni. (BNS)





28. november - rahvusvaheline Ostuvaba Päev

Novembri lõpus tähis­ta­tak­se paljudes riikides üle maa­ilma Ostuvaba Päeva, mil­le ees­märgiks on näidata üles pro­testi aina kasvava lää­neliku tarbi­mis­ühiskonna, suureneva eba­võrd­suse ning rek­­laamide ne­gatiivse mõju vas­tu.

Vastavalt mit­me­tele uurin­gu­te­le tehakse 86 prot­­senti kõi­­gist indi­viduaalostu­dest maail­mas vaid 20 protsendi inimeste poolt.



Ostuvaba Päev on pro­tes­ti­päev ennekõike kõigi nen­de jaoks, kes leiavad, et mõõt on täis saanud ja soo­vi­vad an­da märku oma vas­tu­sei­sust aina süvenevatele tar­bimis­hullu­sele. Eriti hää­lekalt tä­his­tatakse Os­tu­va­ba Päeva väga kõrge tar­bi­mistasemega riikides.



Ostuvaba Päeva tähis­ta­mi­se initsiatiiv tuli 1992. aas­tal Ka­nadast rek­laa­mi­maail­mas töö­ta­nud Ted Dave’lt. Tegeledes päe­vast päe­va tarbimisele õhu­ta­mi­se­ga, sai sellest ühel het­kel villand ja ta otsustas hoopis vas­tupidist reklaami tegema ha­kata. Tema motoks sai „Enough is enough!“ (Kül­lalt on küllalt!) ning alates sel­lest ajast on

Ostuvaba Päe­va idee kandunud kii­res­ti aina uutesse riikidesse üle maailma ja sellel aastal tähis­tatakse Ostuvaba Päe­va juba vähemalt kol­me­küm­nes riigis.
Eestis teatakse Ostu­va­bast Päevast veel suh­te­li­selt vähe ja kümme aastat ta­ga­si ei osatud veel õieti us­ku­dagi, et poes võiks olla nii pal­ju asju, et see prob­lee­miks muutub. Kümne aas­ta­ga on aga ka siin olukord soo­tuks teine ja tarbimine on innu­kam kui kunagi varem. Laie­nevad kaubandus­pin­nad, sil­me ees virr-varri­ta­vad kire­vad pakendid ning ostu­rallide ajal vigastatud ostu­hullud – see on tarbi­mis­ühiskonna argipäev. Kõi­ge selle tulemust võib suu­re­ma vaevata leida juba ka prak­­tiliselt igast met­satu­kast.

Ostuvaba Päeva tä­his­ta­mi­se­ga antak­se inimeste­le mär­­ku, et oleks aeg kor­raks ma­ha ra­hu­neda ning mõelda, kas ikka on vaja omada aina roh­­kem ja rohkem? Kas ta­ha­me tõesti olla ma­ni­pu­lee­ri­tavad nu­pu­kesed, mida saab rek­laamide abil ker­ges­ti ai­na uusi ja uusi mõttetuid os­te te­gema suunata, kuni me ise oma pahna alla enam ära ei mahu?

Kui tunned, et tahad selles suh­­tes midagi ette võtta, siis ära mine 28. novembril poo­di! Igal eel­neval ja järgneval päeval mõt­le aga alati sügavalt järe­le, kas seda või teist asja ikka on nii väga osta va­ja...?!






Ostuvaba Päeva tege­vus­juhendid leiad aadressidelt
www.roheline.ee

www.adbusters.org










Yüklə 2,72 Mb.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə