Kaitse kodu marts 2008. pdf



Yüklə 211,73 Kb.
Pdf görüntüsü
səhifə1/6
tarix05.02.2018
ölçüsü211,73 Kb.
#25666
  1   2   3   4   5   6


32 

KAITSE KODU! NR 2’ 2008

HARITUD SÕDUR

Tekst: RAIN SEPPING

nooremleitnant

K

aitseliit  saab  loodetavasti  juba 

lähiajal  oma  relvastusse  täp-

suspüssid  ning  käesoleva  aasta 

lõpul  ja  2009.  aastal  läbiviidava  eri-

alaõppe tulemusel peaksid üksustes-

se lisanduma ka nende relvade kasu-

tamises pädevad täpsuslaskurid. Nii 

erialaväljaõppe  saanud  sõdurile  kui 

ka vastava üksuse ülemale on oluli-

ne,  et  omandatud  oskusi  ja  võime-

kust  rakendataks  esimesel  võima-

lusel  ning  maksimaalses  ulatuses. 

Ainult nii saab eriala areneda. 

Kirjutise  eesmärk  on  luua  põgus 

ettekujutus  sellest,  kuidas  üksuste 

ülemad võiksid kasutada täpsuslas-

kureid  erinevates  lahinguliikides. 

Olen valinud keskseks üksuseks ja-

laväekompanii, kuid enamikul juh-

tudel  on  kirjeldatud  põhimõtteid 

võimalik rakendada ka väiksemates 

formeeringutes.

Täpsuslaskuri paiknemine lahingu-

väljal  on  mobiilne  või  positsiooni-

põhine. 


POSITSIOONIPÕHINE ASETUS

Positsioonipõhine  lähenemine  täp-

suslaskurite  paigutamisele  on  suu-

resti  tuletatav  kaitselahingu  ühest 

põhivariandist  –  maa-alakaitsest. 

Ülesanded  sellisel  paigutamisel  on 

seotud  teatud  võtmepositsiooni 

omavate piirkondade (kõrgendikud, 

sillad)  enda  käes  hoidmisega,  hävi-

tatud vastase hulk on teisejärguline. 

Sellise  asetuse  klassikaliseks  näi-

teks  on  kaitselahing  lahinguposit-

sioonidelt. Eelduseks on, et vastase 

liikumisteed  joonistuvad  hästi  väl-

ja, maastik “kanaliseerib” vaenlast. 

Domineerivad  kõrgendikud,  mille 

abil  on  võimalik  kontrollida  moo-

dustuvaid pudelikaelu. Näiteks võib 

tuua  Lõuna-Eesti  kuppelmaastiku 

ja  Kesk-Eesti  voored.  Ülematel  on 

kontrollivõimalused  head,  üles-

Täpsuslaskurite ülesannetest 

erinevates lahinguliikides

andeks  on  näiteks  hoida  maasti-

kupunkti  või  mingit  osa,  hävitada 

vastase  esimesi  löögiüksusi.  Allük-

sustele  (täpsuslaskuritele)  näida-

takse  kätte  konkreetsed  positsioo-

nid ja tulesektorid. 

NAGU LIPP MALELAUAL

Täpsuslaskuri asukoht lahinguväljal 

peaks positsioonipõhisel paigutami-

sel  olema  ennekõike  allüksuse  pea-

liku  vahetus  läheduses  ja  otsesidet 

võimaldavas ühenduses. Täpsuslas-

kur  on  kui  lipp 

males,  mille  mõ-

juulatus on suur. 

Mitte  juhuslikult 

ei  ole  see  vigur 

paigutatud  män-

guväljal  kuninga 

kõrvale. Kui näete 

vastase  ridades  eakamat  sõjameest, 

kellega  koos  liiguvad  täpsuslaskur 

ja  sidemees,  on  üsna  tõenäoliselt 

tegu üksuse juhiga. Pealikule annab 

otsealluvuses olev täpsuslaskur või-

maluse  koheselt  reageerida  lahin-

guväljal  toimuvale,  häirida  vastaste 

oluliste  mehhanismide  ja  tehniliste 

sõlmede  tööd,  viia  rivist  välja  side-

mehi,  relvameeskondi,  vastase  tu-

lejuhte ja teisi võtmeisikuid. Selliste 

tegelaste  ülesannetest  ja  funktsioo-

nidest saab tihtipeale aimu vaid ük-

suse ülem, kes on koolitatud taktika-

list olukorda lugema. Seetõttu peab 

tal olema ka vahendeid, et sekkuda 

ja mõjutada toimuvat. 

Lisaks sellele on võimalik täpsuslas-

kuri abil teostada maastikuvaatlusi, 

mõõta  kaugusi,  osutada  olulisema-

tele  sihtmärkidele  ja  näiteks  tras-

seeriva  moona  abil  kogu  allüksuse 

tuld  suunata.  Kui 

pealiku  ülesanne 

on viibida parema 

ülevaate  saamise 

huvides  võimali-

kult  lähedal  ees-

liinile  ning  põhili-

sele  kaitse-  ja/või 

ründesuunale, siis peaks eelduslikult 

seal viibima ka suurima tuleulatuse-

ga relva omanik. Samas tuleb kainelt 

arvestada kaasnevaid riske, sest täp-

suslaskuri  avastamine  lahinguväljal 

on  vastase  poolt  võrreldav  loterii-

võiduga ja tihti ei peeta paljuks ku-

lutada snaipri likvideerimiseks isegi 

kalleid tankitõrjerakette. 

“Roomamiskostüümis” ja maskeeritud relvaga täpsuslaskur. Vormirõiva alumine pool on vas-

tupidava kangaga tugevdatud. Relva ja võitleja on maskeerimiseks on kasutatud tehislikke ja 

kohapealsest loodusest nopitud elemente. Põhitähelepanu on pööratud relva ning võitleja pea 

ja õlgade profiili muutmisele. 

Fotod: Heikki Kirotari erakogu



N

ii erialaväljaõppe saanud sõdurile 

kui ka vastava üksuse ülemale 

on oluline, et omandatud oskusi ning 

võimekust rakendataks esimesel 

võimalusel ja maksimaalses ulatuse.


KAITSE KODU! NR 2’ 2008 

33

HARITUD SÕDUR

TÄPSUSLASKURID KOMPANIIS

Käsitledes  täpsuslaskureid  kom-

panii  koosseisus,  ei  saa  jätta  mai-

nimata  asjaolu,  et  taktikaliselt  on 

suurekaliibriliste 

snaipripüsside 

kasutamine  sellel  tasandil  vägagi 

põhjendatud.  Muude  argumentide 

kõrval on lihtne kompanii täpsuslas-

kuri  laskekaugust  võrrelda  näiteks 

kompanii  kaitsepositsiooni  laiuse-

ga,  milleks  on  reeglina  1–1,5-kilo-

meetrine maastikulõik. Kui kompa-

niiülem  asub  positsioonide  keskel 

ja  hoiab  enda  läheduses  kompanii 

täpsuslaskurit,  ei  suuda  viimane 

näiteks  500-meetrise  tuleulatuse-

ga  M-14-st  katta 

kogu  kaitseposit-

sioonigi,  rääkima-

ta  selle  tulealast. 

.338 


kaliibriga 

poltlukuga  snaip-

rirelvast, mille efektiivne tuleulatus 

on umbes kilomeeter, on tunduvalt 

rohkem reaalset abi.

Sellest  üksusepõhisest  matemaati-

kast  tulenevalt  ongi  seatud  looda-

vas Kaitseliidu snaiprikontseptsioo-

nis eesmärgiks varustada kompanii 

snaiprid  NATO  standardist  suu-

rema  kaliibriga  poltlukusüsteemil 

vintpüssi, rühm 7,62x51 mm snaip-

ripüssi ja jagu poolautomaatse täp-

suspüssiga.



MOBIILNE ASETUS

Täpsuslaskurite  mobiilsed  ülesan-

ded on tuletatud suuresti liikuvkait-

sepõhimõtete  rakendamisest  meie 

peamises  lahinguliigis  –  kaitsela-

hingus.  Liikuvkaitse  on  orienteeri-

tud  eeskätt  vastase  jõudude  hävi-

tamisele  või  viivitamisele.  Maa-ala 

enda käes hoidmine ei ole reeglina 

eesmärk.  Kaitsetegevuses  enim-

levinud  lahinguplaanide  kohaselt 

eemaldub  vastane  eeldatavasti  pä-

rast esimest tulekontakti ja hakkab 

rühmituma  uueks  rünnakuks,  mil-

lele  eelneb  ettevalmistav  kaartuli. 

Snaiprite  ülesandeks  võiks  sellel 

lahinguetapil olla vastase häirimine 

rühmitumisel  ja  võtmeisikute  (tu-

lejuhtide)  hävitamine.  Selleks  pea-

vad nad tõenäoliselt liikuma edasi, 

säilitades pidevat kontakti taganeva 

vastasega.

S n a i p r i ü k s u s e 

ülesandeks 

eda-

sise  kaitselahingu 



käigus võiks olla ka 

kaitsepositsiooni-

dest läbi tunginud või mööda läinud 

vastase üksuste äralõikamine ja hä-

vitamine ning koos julgestusüksuse 

või teiste reservidega vasturünnaku 

sooritamine. Vasturünnaku organi-

seerimisel peab olema vastane välja 

sirutunud,  hajutatud  ja  segipaisa-

tud  lahingurivistusega.  Oluline  on, 

et  vasturünnakut  teostav  üksus  on 

vastase vaatluse ja tule alt varjatud 

ning  liigub  minimaalselt.  Vastu-

rünnakuga  saavutame,  et  peatatud 

vastase  üksus  ei  saa  püsivamatele 

positsioonidele asuda.



KUS KASUTADA TÄPSUSLASKURIT?

Mobiilsete  ülesannete  asetamine 

täpsuslaskuritele on seotud ka tea-

tud asjaoludega, mida üksuse ülem 

peaks  arvestama.  Suur  kiusatus  on 

pealikul  saata  näiteks  täpsuslaskur 

eeljulgestusse  selleks,  et  lahingu-

välja  veelgi  kaugemale  ja  paremini 

näha. Samas tuleb tõdeda, et täpsus-

laskurite rakendamine ülesannetes, 

mis  nõuavad  kiiret  ümberpaikne-

mist  ja  liikuvust,  ei  ole  enamasti 

otstarbekas. Võime panustada täp-

suslaskuritele  olukordades,  kus  on 

vajalik varjatud liikumine, kuid mit-

te situatsioonis, kus tuleb sooritada 

kiireid energilisi sööste. 

Reeglina  on  täpsuslaskurite  varus-

tus raskem ja seetõttu on nad koh-

makamad  tavalisest  jalaväelasest 

ning  nende  liikuma  sundimisega 

kaotame  vastast  kõige  enam  hei-

dutava  eelise  –  raskesti  avastatava 

täpse otsetule. Tulemusliku täpsus-

lasu sooritamine nõuab teatud ette-

valmistustöid  ja  ka  varustuse  kiire 

kokkukorjamine  võtab  tavalisest 

jalaväelasest enam aega. Taskutele-

fonigagi  õnnestub  nael  seina  lüüa, 

kuid kas sellel on ikka mõtet...



KOMBINEERITUD ÜLESANDED

Sõltuvalt  maastikust,  olukorrast  ja 

ülesandest  võib  lisaks  mõlemale 

käsitletud  asetusvariandile  kasuta-

da ka kombineeritud ülesandeid.

1. Tegutsemine kindlas sektoris

Täpsuslaskurite  asetamisel  võime 

määratleda  ka  kindla  sektori,  mil-

les  neil  tuleb  iseseisvalt  tegutseda. 

Selline  ülesandepüstitus  eeldab  ka 

liikumist selle sektori raames. Sobib 

see  maastikule,  kus  on  lähenemis-

Sihikupilt  Galil  Snaiprist  500  m  kaugusele.  Sihiku  suurendus  on 

kuuekordne. Kui teada nähtava objekti mõõtmeid, on sihikult kriip-

sukesi lugedes võimalik sihtmärgi kaugus välja arvestada.

Täpsuslaskurite grupi ülem ülesannet selgitamas. Pildil on näha ka eri-

neval viisil maskeeritud võitlejad.

T

äpsuslaskur on kui lipp males

mille mõjuulatus on suur. Mitte 

juhuslikult ei ole see vigur paiguta-

tud mänguväljal kuninga kõrvale.



Yüklə 211,73 Kb.

Dostları ilə paylaş:
  1   2   3   4   5   6




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə