32
KAITSE KODU! NR 2’ 2008
HARITUD SÕDUR
Tekst: RAIN SEPPING,
nooremleitnant
K
aitseliit saab loodetavasti juba
lähiajal oma relvastusse täp-
suspüssid ning käesoleva aasta
lõpul ja 2009. aastal läbiviidava eri-
alaõppe tulemusel peaksid üksustes-
se lisanduma ka nende relvade kasu-
tamises pädevad täpsuslaskurid. Nii
erialaväljaõppe saanud sõdurile kui
ka vastava üksuse ülemale on oluli-
ne, et omandatud oskusi ja võime-
kust rakendataks esimesel võima-
lusel ning maksimaalses ulatuses.
Ainult nii saab eriala areneda.
Kirjutise eesmärk on luua põgus
ettekujutus sellest, kuidas üksuste
ülemad võiksid kasutada täpsuslas-
kureid erinevates lahinguliikides.
Olen valinud keskseks üksuseks ja-
laväekompanii, kuid enamikul juh-
tudel on kirjeldatud põhimõtteid
võimalik rakendada ka väiksemates
formeeringutes.
Täpsuslaskuri paiknemine lahingu-
väljal on mobiilne või positsiooni-
põhine.
POSITSIOONIPÕHINE ASETUS
Positsioonipõhine lähenemine täp-
suslaskurite paigutamisele on suu-
resti tuletatav kaitselahingu ühest
põhivariandist – maa-alakaitsest.
Ülesanded sellisel paigutamisel on
seotud teatud võtmepositsiooni
omavate piirkondade (kõrgendikud,
sillad) enda käes hoidmisega, hävi-
tatud vastase hulk on teisejärguline.
Sellise asetuse klassikaliseks näi-
teks on kaitselahing lahinguposit-
sioonidelt. Eelduseks on, et vastase
liikumisteed joonistuvad hästi väl-
ja, maastik “kanaliseerib” vaenlast.
Domineerivad kõrgendikud, mille
abil on võimalik kontrollida moo-
dustuvaid pudelikaelu. Näiteks võib
tuua Lõuna-Eesti kuppelmaastiku
ja Kesk-Eesti voored. Ülematel on
kontrollivõimalused head, üles-
Täpsuslaskurite ülesannetest
erinevates lahinguliikides
andeks on näiteks hoida maasti-
kupunkti või mingit osa, hävitada
vastase esimesi löögiüksusi. Allük-
sustele (täpsuslaskuritele) näida-
takse kätte konkreetsed positsioo-
nid ja tulesektorid.
NAGU LIPP MALELAUAL
Täpsuslaskuri asukoht lahinguväljal
peaks positsioonipõhisel paigutami-
sel olema ennekõike allüksuse pea-
liku vahetus läheduses ja otsesidet
võimaldavas ühenduses. Täpsuslas-
kur on kui lipp
males, mille mõ-
juulatus on suur.
Mitte juhuslikult
ei ole see vigur
paigutatud män-
guväljal kuninga
kõrvale. Kui näete
vastase ridades eakamat sõjameest,
kellega koos liiguvad täpsuslaskur
ja sidemees, on üsna tõenäoliselt
tegu üksuse juhiga. Pealikule annab
otsealluvuses olev täpsuslaskur või-
maluse koheselt reageerida lahin-
guväljal toimuvale, häirida vastaste
oluliste mehhanismide ja tehniliste
sõlmede tööd, viia rivist välja side-
mehi, relvameeskondi, vastase tu-
lejuhte ja teisi võtmeisikuid. Selliste
tegelaste ülesannetest ja funktsioo-
nidest saab tihtipeale aimu vaid ük-
suse ülem, kes on koolitatud taktika-
list olukorda lugema. Seetõttu peab
tal olema ka vahendeid, et sekkuda
ja mõjutada toimuvat.
Lisaks sellele on võimalik täpsuslas-
kuri abil teostada maastikuvaatlusi,
mõõta kaugusi, osutada olulisema-
tele sihtmärkidele ja näiteks tras-
seeriva moona abil kogu allüksuse
tuld suunata. Kui
pealiku ülesanne
on viibida parema
ülevaate saamise
huvides võimali-
kult lähedal ees-
liinile ning põhili-
sele kaitse- ja/või
ründesuunale, siis peaks eelduslikult
seal viibima ka suurima tuleulatuse-
ga relva omanik. Samas tuleb kainelt
arvestada kaasnevaid riske, sest täp-
suslaskuri avastamine lahinguväljal
on vastase poolt võrreldav loterii-
võiduga ja tihti ei peeta paljuks ku-
lutada snaipri likvideerimiseks isegi
kalleid tankitõrjerakette.
“Roomamiskostüümis” ja maskeeritud relvaga täpsuslaskur. Vormirõiva alumine pool on vas-
tupidava kangaga tugevdatud. Relva ja võitleja on maskeerimiseks on kasutatud tehislikke ja
kohapealsest loodusest nopitud elemente. Põhitähelepanu on pööratud relva ning võitleja pea
ja õlgade profiili muutmisele.
Fotod: Heikki Kirotari erakogu
N
ii erialaväljaõppe saanud sõdurile
kui ka vastava üksuse ülemale
on oluline, et omandatud oskusi ning
võimekust rakendataks esimesel
võimalusel ja maksimaalses ulatuse.
KAITSE KODU! NR 2’ 2008
33
HARITUD SÕDUR
TÄPSUSLASKURID KOMPANIIS
Käsitledes täpsuslaskureid kom-
panii koosseisus, ei saa jätta mai-
nimata asjaolu, et taktikaliselt on
suurekaliibriliste
snaipripüsside
kasutamine sellel tasandil vägagi
põhjendatud. Muude argumentide
kõrval on lihtne kompanii täpsuslas-
kuri laskekaugust võrrelda näiteks
kompanii kaitsepositsiooni laiuse-
ga, milleks on reeglina 1–1,5-kilo-
meetrine maastikulõik. Kui kompa-
niiülem asub positsioonide keskel
ja hoiab enda läheduses kompanii
täpsuslaskurit, ei suuda viimane
näiteks 500-meetrise tuleulatuse-
ga M-14-st katta
kogu kaitseposit-
sioonigi, rääkima-
ta selle tulealast.
.338
kaliibriga
poltlukuga snaip-
rirelvast, mille efektiivne tuleulatus
on umbes kilomeeter, on tunduvalt
rohkem reaalset abi.
Sellest üksusepõhisest matemaati-
kast tulenevalt ongi seatud looda-
vas Kaitseliidu snaiprikontseptsioo-
nis eesmärgiks varustada kompanii
snaiprid NATO standardist suu-
rema kaliibriga poltlukusüsteemil
vintpüssi, rühm 7,62x51 mm snaip-
ripüssi ja jagu poolautomaatse täp-
suspüssiga.
MOBIILNE ASETUS
Täpsuslaskurite mobiilsed ülesan-
ded on tuletatud suuresti liikuvkait-
sepõhimõtete rakendamisest meie
peamises lahinguliigis – kaitsela-
hingus. Liikuvkaitse on orienteeri-
tud eeskätt vastase jõudude hävi-
tamisele või viivitamisele. Maa-ala
enda käes hoidmine ei ole reeglina
eesmärk. Kaitsetegevuses enim-
levinud lahinguplaanide kohaselt
eemaldub vastane eeldatavasti pä-
rast esimest tulekontakti ja hakkab
rühmituma uueks rünnakuks, mil-
lele eelneb ettevalmistav kaartuli.
Snaiprite ülesandeks võiks sellel
lahinguetapil olla vastase häirimine
rühmitumisel ja võtmeisikute (tu-
lejuhtide) hävitamine. Selleks pea-
vad nad tõenäoliselt liikuma edasi,
säilitades pidevat kontakti taganeva
vastasega.
S n a i p r i ü k s u s e
ülesandeks
eda-
sise kaitselahingu
käigus võiks olla ka
kaitsepositsiooni-
dest läbi tunginud või mööda läinud
vastase üksuste äralõikamine ja hä-
vitamine ning koos julgestusüksuse
või teiste reservidega vasturünnaku
sooritamine. Vasturünnaku organi-
seerimisel peab olema vastane välja
sirutunud, hajutatud ja segipaisa-
tud lahingurivistusega. Oluline on,
et vasturünnakut teostav üksus on
vastase vaatluse ja tule alt varjatud
ning liigub minimaalselt. Vastu-
rünnakuga saavutame, et peatatud
vastase üksus ei saa püsivamatele
positsioonidele asuda.
KUS KASUTADA TÄPSUSLASKURIT?
Mobiilsete ülesannete asetamine
täpsuslaskuritele on seotud ka tea-
tud asjaoludega, mida üksuse ülem
peaks arvestama. Suur kiusatus on
pealikul saata näiteks täpsuslaskur
eeljulgestusse selleks, et lahingu-
välja veelgi kaugemale ja paremini
näha. Samas tuleb tõdeda, et täpsus-
laskurite rakendamine ülesannetes,
mis nõuavad kiiret ümberpaikne-
mist ja liikuvust, ei ole enamasti
otstarbekas. Võime panustada täp-
suslaskuritele olukordades, kus on
vajalik varjatud liikumine, kuid mit-
te situatsioonis, kus tuleb sooritada
kiireid energilisi sööste.
Reeglina on täpsuslaskurite varus-
tus raskem ja seetõttu on nad koh-
makamad tavalisest jalaväelasest
ning nende liikuma sundimisega
kaotame vastast kõige enam hei-
dutava eelise – raskesti avastatava
täpse otsetule. Tulemusliku täpsus-
lasu sooritamine nõuab teatud ette-
valmistustöid ja ka varustuse kiire
kokkukorjamine võtab tavalisest
jalaväelasest enam aega. Taskutele-
fonigagi õnnestub nael seina lüüa,
kuid kas sellel on ikka mõtet...
KOMBINEERITUD ÜLESANDED
Sõltuvalt maastikust, olukorrast ja
ülesandest võib lisaks mõlemale
käsitletud asetusvariandile kasuta-
da ka kombineeritud ülesandeid.
1. Tegutsemine kindlas sektoris
Täpsuslaskurite asetamisel võime
määratleda ka kindla sektori, mil-
les neil tuleb iseseisvalt tegutseda.
Selline ülesandepüstitus eeldab ka
liikumist selle sektori raames. Sobib
see maastikule, kus on lähenemis-
Sihikupilt Galil Snaiprist 500 m kaugusele. Sihiku suurendus on
kuuekordne. Kui teada nähtava objekti mõõtmeid, on sihikult kriip-
sukesi lugedes võimalik sihtmärgi kaugus välja arvestada.
Täpsuslaskurite grupi ülem ülesannet selgitamas. Pildil on näha ka eri-
neval viisil maskeeritud võitlejad.
T
äpsuslaskur on kui lipp males,
mille mõjuulatus on suur. Mitte
juhuslikult ei ole see vigur paiguta-
tud mänguväljal kuninga kõrvale.