Klassitsism



Yüklə 28,98 Kb.
tarix20.09.2017
ölçüsü28,98 Kb.
#1109

KLASSITSISM (classicus – parim, esmaklassiline)

kunstistiil, mis ammutas eeskujusid antiikajast ja idealiseeris selle tasakaalu

Perioodid: 1760-90 varaklassitsism (Louis XVI stiil)

1790-1800 direktooriumistiil

1800-20 ampiirstiil (ranged suuremõõtmelised egiptuse ja rooma

mõjudega vormid)

…-1800 varaklassitsism 1800-… kõrgklassitsism

restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses


PRANTSUSMAA

Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a. Louis XIV lasi rajada invaliididele kodu “sõjas haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama.” Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks kirikuks. Louis XIV stiilis. Arhitekt J.Hardouin-Mansart. (lõpetas Robert de Cotte). 1679-1706, 107m kõrgusel maapinnast. Kupli all asuvas krüptis on Napoléon Bonaparte`i haud. Napoléon suri 5.mail 1821.a. St.Helena saarel, kuid alles 7 aastat hiljem saadi luba tema säilmete toomiseks Pariisi. 1840.a. 15.septembril toimus pidulik Napoléoni matus. Ta on maetud sarnaselt Egiptuse vaaraodele - säilmed on 6 kirstu sees(1. tinast, 2. mahagonist, 3. ja 4. seatinast, 5. eebenipuust, 6. tammest), mis on asetatud punasest porfüürist sarkofaagi. Krüpti arhitekt on Visconti ja see valmis 1861.a.

Panthéon Prantsuse suurmeeste matmispaik. Algselt Püha Genevieve`i kirik, mille Louis XV lubas tõsise haiguse ajal asendada uhkemaga. Kiriku arhitektiks sai Jacques Germain Soufflot (1713-1780) ja seda ehitati 1758-59 (Rondelet lõpetas). Kirik on 110m pikk, 84m lai, 83m kõrge. Panthéoni on maetud Voltaire, Rousseau, Victor Hugo, Émile Zola, Louis Braille, Marie Curie.

*rippuv vanik



George E. Haussmann Napoleon III energiline prefekt, viis lõpule Pariisi ümberkujundamise.

Tähe võidukaar L`Arc de Triomphe de l`Étoile. Pariisi kuulsaim võidukaar Charles de Gaulle`i väljakul, kust algavad 12 Pariisi tähtsaimat avenüüd. Kaar on ehitatud Napoleoni võitude mälestuseks. Ehitati 1806-36 Chalgrini juhtimisel. 50m kõrge ja 45m lai. Kaare all on tundmatu sõduri haud (1920.a.) ja igavene tuli. Kaare sees on väike muuseum. Tähe võidukaart kaunistavad reljeefid, tuntuim kujutab marseljeesigruppi ja selle autor on Francois Rude (1784-1855).

Marseljees (Prantsusmaa hümn)

24.aprillil 1792.a. korraldas Strasbourgi linnapea Frederic de Dietrich pidustused Reini armee vabatahtlikele. Armee vajas marsilaulu. Dietrich palus Rouget de Lisle`il luua midagi “laulmist väärt” ning järgmiseks hommikuks oli laul valmis. Varsti võttis laulu üle Marseille ning see sai tuntuks Marseljeesi nime all.



radiaaltänav - tänav linnaplaani süsteemis, kus tänavad lähtuvad kiiretaoliselt ühest kesksest väljakust.

bulvar - lai puiesteega ringtänav, puiestee mere või jõe kaldal

avenüü - lai puudega ääristatud tänav, mis algselt pidi suubuma kindlasse sihtkohta.

esplanaad - kindluse ja linnamüüri vahel asetsev vaba väli kaitsjaile hea sihtimis-võimaluse andmiseks. Lai tänav puude varjus, jalutustänav.

prospekt - perspektiivne kaugvaade maastikust või linnast, lavapildi tagapõhi, sirge ja lai linnatänav.

radiaalplaan - linnaplaani tüüp, kus radiaaltänavad lähtuvad kesksest väljakust ja kus nendega harilikult lõikuvad tsentraalset platsi kontsentriliselt piieavad ringtänavad.

Champs - Élysées (Elüüsiumi väljad). Pariisi kuulsaim avenüü. sai selle nimetuse 1709.a. Ulatub Tuilerie`st Tähe e. de Gaulle`i väljakuni. 2,1km pikk, 80m lai. Tänavasein on ühtlane 20m kõrgusel jooksva karniisi all.

Rivoli tänav 35m lai, 18,4m kõrgusel karniis (4 korrust + mansardkorrus). Autorid: Percier, Fontaine ja Chalgrin. Tänav ühendab Concorde`i ja Bastille`i väljakuid.

Concorde’i väljak ehitatud 1757-1779 Jacques-Ange Gabriel`i poolt. Algselt seal giljotineeriti. Praeguse nime sai 1795.a. Tänapäevase ilme andis arhitekt Hittorf 1836-40. Väljaku keskel on Luxori templist pärit Egiptuse obelisk, mille 1831.a. kinkis Louis-Philippe`ile Muhamed-Ali. Sammas püstitati 1836.a. ja on 23m kõrgune, see on 3300 aastat vana ja kaalub enam kui 220 tonni.

Grande Arche kavandati 1982.a. taanlase Johan Otto von Spreckelseni poolt ja valmis juulis 1989. Koosneb kahest 105m tornist, mis on ühendatud. Kaare alla on kujundatud “pilv”. Kasutusel büroohoonena. Asub La Défense`i ärirajoonis (ehitust alustati 1955.a., linnaosa iseloomustab modernne arhitektuur lihtsate geomeetriliste kujunditega. Maa-ala suurus on 800 ha).
Carrouseli võidukaar (sõjaväe paraad) arhitektid Pierre-Francois Fontaine ja Charles Percier. 1806-08 Napoleoni 1805.a. võitude auks. Septimus Severuse triumfikaare eeskujul. Asub Louvre`i õuel. Kaarele lasi Napoleon panna Veneetsia Püha Markuse basiilikast pärit hobused. Need viidi sinna tagasi 1815.

Palais Bourbon 4 arhitekti: Giardini 1722, Lassurance, Aubert, Gabriel 1728. Ehitati Louis XIV tütrele, Bourboni hertsoginnale. Rahvusassamblee tänapäeval. See on kreeka templi stiilis ehitatud. Madeleine`i kiriku paarik.

La Madeleine Kreeka-Rooma tempel keset Pariisi. Napoleon lasi ehitada arhitekt Vignonil templi ja 1814.a. pühendati see Maarja-Magdaleenale. Kirikul on 52 korintose sammast, mis on 20m kõrgused. Interjöör baroksete vormidega. Ainsaiks valgusallikaiks on laeaknad.

Place Vendome Väjak sai nime seal asuva Vendome`i hertsogi residentsi järgi. Väljaku kavandas Jules Hardouin-Mansart (1687-1720). Väljakul on hotell Ritz , maja, kus suri Chopin, Eugenia de Montijo (Napoleon III naine) residents. Väljaku keskel on 1806-10 Gondouini ja Lepire`i poolt Napoleon I auks püstitatud ausammas. Inspiratsiooni on saadud Traianuse sambalt. Sammas on 44m kõrge ja spiraalne lint kujutab Austerlitzi lahingu (1805) sündmusi. Samba otsas on Napoleoni kuju.

Bastille`i väljak Koht, kus kunagi asus Bastille’i vangla. Väljaku keskel on 52m kõrgune pronksist sammas, mille otsas on Vabaduse kuju “Vabaduse geenius” (1831-40). Pariislaste mälestuseks, kes tapeti ülestõusude ajal juulis 1830 ja 1848. Mitmed neist on maetud samba all asuvasse krüpti.

Place du Chatelet Napoleon III ajast. Keskel on Võidu purskkaev 1858.a. nö. mõttetu mälestusmärk.

SAKSAMAA


Brandenburgi väravad Berliini peatänava Unter den Lindeni (Pärnade allee) klassitsistlikus stiilis auvärav. Ehitati 1788-91 Carl Gotthard Langhansi (1732-1808) kavandati järgi Friedrich Wilhelm II nõudmisel. Kvadriiga autor on Gottfried Schadow. Värav on 65m lai, 26m kõrge. Keskmine ava on 6m, teised 4m laiad. 22.detsembril 1989.a. avati IIMS kannatada saanud värav taas jalakäijatele.

Unter den Linden saab nime 4 rea pärnade järgi, mis sinna istutatud. 1,4km pikk ja 60m lai. Viib Brandenburgi väravate juurest Schlossplatzini.

Riigipäevahoone Reichstag. 1884-1894 itaalia renessanss arhitekt Paul Waleot. Sai kannatada 1933.a. tulekahjus, 1945.a. pommitamisel. 1957-71 rekonstrueeriti ilma kuplita. Esimene parlamendiistung toimus taas 1990.a. Kupli ehitas uuesti üles inglise arhitekt sir Norman Foster. See avati 1999.a. aprillis, on klaasist ja 40m kõrgune.

Neue Wache 1816-17 arhitekt Karl Friedrich Schinkel (1781-1841), oli kuninga vahtkonna peakorter. 1960.a. muudeti fašismi ja militarismi ohvrite mälestusmärgiks.

Altes Museum 1822-28 arhitekt K.F. Schinkel. Vanuselt teine muuseum Saksamaal. Avati taas 1966.a. Keskne kuppelsaal on ehitatud Rooma Pantheoni eeskujul.

Berliini teatrimaja

Müncheni glüptoteek München - Isari Ateena (kunsti- ja kultuurikeskus). 1816-30 Leo von Klenze.

propüleed

Antikensammlungen
MÕISTED:

apoteoos - Vana-Kreekas ja Roomas esivanemate, kangelaste jt. jumalikustamine ja sellega ühenduses olev kombetalitus. Esineb motiivina kujutavas kunstis.

kanapee - väike sohva, tihti kõrvuasetatud toolide moodi seljatoega, 6-8 jalga.

trofee - võidusümboli iseloomuga skulptureeritud relvade grupp, tihti kasutatakse dekoratiivse fassaadimotiivina.

batalist - lahingumaalija

historitsism – hiljem mingis endises stiilis ehitatud ehitis, näiteks neogooti.

eklektitsism - ajaloolistest stiilidest suvaliste osade väljavalimine ja nende kasutamine (19. saj. ehituskunstis).

L`art pour art - (pr. kunst kunsti pärast) deviis, mille järgi kunsti põhimõte on temas endas. 19.saj.II p Pariisis, pooldajad ei tunnista kunstis usulisi, sotsiaalseid, eetilisi ega praktilisi eesmärke esteetiliste kõrval.

SANKT PETERBURG

Iisaki katedraal - arhitekt Auguste Montferrand,1818-1858, 11,5x97,6m, mahutab

14 000in. 112 poleeritud graniitsammast.



Nevski prospekt - 4260m pikk - linna peatänav. Ühes otsas Admiraliteedi hoone. Rajati 1738 Nevski perspektiiv, 1783 nimetai ümber prospektiks. Laius 25-60m.

Kaasani katedraal arhitekt Andrei Voronihhin, ehit. 1801-11. 71,6m kõrge ja 72,5m pikk, 96 13m-st korintose sammast.
HELSINGI Toomkirik. Carl Ludwig Engel. Ehitati 22a, seisab kõrgel graniitkaljul, tornitipp ulatub 80m üle merepinna, Iisaki katedraali eeskujul on katuseserval 12 apostlit. 24 sammast. Õnnistati sisse 1852.a. Väljakult viib kirikuni 10m kõrgune, 46 astmega trepp.
OSLO Kuningaloss. Arhitekt H.D.F. v Linstow (kuid ta polnud enne projekteerinud koerakuutigi, ta valiti arhitektiks seetõttu, et oskas kuninga - Karl Johani - emakeelt). Ehitamisel kasutati ainult odavaid materjale. Lossi ehitati 30a. Projekti parandas saksa arhitekt K.F. Schinkel.
KREEKA - Ateenas 19.saj. ülikool, akadeemia ja raamatukogu. Ülikool (Panepisimio) taani arhitekt Christian von Hansen. Ehitati 1837-64. Akadeemia (Akademia) arhitekt Theophilos von Hansen. Ioonia tempoli stiilis Rahvusraamatukogu - dooria templi eeskujul, 500 000 teost, 3000 käsikirja.
ROOTSI Stockholmi Rüütlisaare kirik - Riddarholmskyrka 1270. 15.saj. ehitati ümber. Bernadottide kabelisse on maetud Karl XIV Johan (1844, Jean Baptiste Bernadotte). Sarkofaag punasest Rootsi porfüürist ja tema abikaasa Desirée (Desideria). Tehtud R.V.Brouhni kavandite järgi 1856.
EESTI Tartu ülikooli peahoone (1803-1809) – Johann Wilhelm Krause (1757-1828)

viltune maja Tartus

Riisipere mõis, 19. saj. esimene pool

Stackelbergide kabel Keilas

Tallinna Reaalkool, 1904, Höppener, Jacobi

Vene tänav 4 uks


Skulptuur:

BERTEL THORVALDSEN (1770-1844) taani skulptor, küpsklassitsismi kuulsaim esindaja.

*Jason

*Kristus


*lord Byron

*Ganymedes ja kotkas


JACQUES ANTOINE HOUDON (1741-1828)

*Voltaire 2x


ANTONIO CANOVA (1757-1822)

*Viini Augustiinlaste kirikus (Herzengruft - Habsburgide südamed) Maria Theresia lemmiktütrele Maria Christinale kenotaaf 1805-1809, 15m kõrgune

*Veneetsia Frari kirikus õpilased tegid Canovale endale analoogse

*Pauline Borghese

*Napoleoni kuju Wellingtoni majas (Apsley House)

*Psyche ja Eros

*Kariidid (Edinburgh)

*naiste skulptuurid



Maalikunst


JACQUES LOUIS DAVID (1748 Pariis - 1825 Brüssel). Pr. maalikunstnik. Tutvus Itaalias antiikkunstiga ja võttis selle eeskujul kasutusele lineaarplastilise käsitlusviisi. Osales SPR-is, toetas jakobiine ja kajastas loomingus rev-sündmusi. Oli Napoleoni õukonnamaalija.

*Horatiuste vanne 1784 - klassitsismi programmiline teos

*Tapetud Marat 1793

*Sabiinitarid

*Napoleoni kroonimine

*Leonidas

*Venus võtab Marsilt relvad

*portreed: auto, abikaasa, Ingres

*Madame Recamier kanapeel

*Napoleon


FRANCOIS PASCAL SIMON GERARD (1770 Rooma - 1837)

vaimustus antiigist, Napoleoni ajal elegantne ja romantiline

*Josephine

*Amor ja Psyche

*Charles X kroonimine

*Joachim Murat

*Madame Recamier
ANTOINE JEAN GROS (1771-1835)

parun, pr. maalikunstnik, Davidi õpilane, romantikute eelkäija, Napoleoni-aja kujutaja, batalist.

* Abukiri lahing1806

* Napoleon Jaffa katkuhaigete juures

* Eylau lahing
PIERRE PAUL PRUD`HON (1750-1823)

truu 18.saj. vaimule, naiselik ja mahe, lüüriline, heletumedus, allegoorilised ja mütoloogilised maalid, portreed ja joonistused.

*Kättemaks ja Õiglus ajavad taga Kuritegu

*Napoleoni poeg

*Poiss valib rikkuse asemel tüdruku

*Josephine


JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES (1780-1867)

19.saj. viimane suur klassitsist Prantsusmaal, pidas tipuks Raffaeli, vihkas romantilist kunsti, armastas muusikat. Arvas, et sama hea viiuldaja kui Paganini. “Ingres`i viiul” - inimene, kes väidab end mingil alal andekas olevat seda olemata.

*Homerose apoteoos

*Leonardo da Vinci surm

*Henri IV

*Suur Odalisk

*Allikanümf

*Napoleon troonil (varba detail)

*Paganini

* preili Riviere

*Türgi saun

*Ruggino vabastab Angelica



*Louis XIII vanne
Yüklə 28,98 Kb.

Dostları ilə paylaş:




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə