MULD (12 tundi)
1) kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi;
2) põhjendab katsega, et mullas on õhku ja vett;
3) selgitab muldade kujunemist ja mulla tähtsust looduses;
4) tunneb mullakaeves ära huumushorisondi;
5) kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes.
6) teab, et muld tekib kivimite murenemise ja surnud organismide (peamiselt taimede)
lagunemissaadustest.
7) teab, et taimed kinnituvad mulda juurtega, hangivad juurte abil mullast vett ja selles lahustunud toitaineid, mis taime lagunedes taas mulda jõuavad.
AED JA PÕLD ELUKESKKONNANA (15 t)
1) tunneb huvi looduse uurimise vastu;
2) väärtustab koduümbruse heakorda;
3) väärtustab tervislikku toitu, eelistab eestimaist;
4) mõistab, et inimene on looduse osa ning elu sõltub põllumajandusest ja loodusvaradest;
5) mõistab, et keskkonnatingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu;
6) väärtustab kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;
7) väärtustab mahepõllumajanduse toodangut;
8) selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes;
9) kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel;
10) toob esile aia ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises;
11) tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid;
12) koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
13) toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;
14) võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada mahepõllumajanduse tooteid;
15) toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja tagajärgede kohta;
16) toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus;
17) teab aia- ja põllu elukoosluse tüüpilisi liike;
18) teab, et mullas elab palju väikseid organisme, kellest paljud on lagundajad;
19) teab, et mulla viljakus on oluline taimekasvatuse seisukohalt;
20) teab, et taimed toodavad orgaanilist ainet ja selles protsessis eraldub hapnikku;
21) teab, et inimene muudab keskkonnatingimusi ja et mullad vajavad kaitset.
METS ELUKESKKONNANA (14 tundi)
1) väärtustab metsa, selle elurikkust ning säästva metsanduse põhimõtteid;
2) väärtustab uurimistegevust metsa tundmaõppimisel;
3) käitub metsas keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
4) märkab muutusi metsas, mõistab, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib metsa looduslikku tasakaalu ning seda, et metsad vajavad kaitset;
5) on motiveeritud osalema eakohastel metsaga kaitsega seotud üritustel;
6) kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas;
7) võrdleb männi ja kuuse kohastumusi;
8) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi;
9) võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
10) koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
11) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;
12) selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse põhimõtteid;
13) teab nimetada metsa kui elukoosluse tüüpilisi liike, metsarindeid;
14) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel metsas.
ÕHK (18 tundi)
1) väärtustab säästlikku eluviisi;
2) toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;
3) mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;
4) võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;
5) iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis;
6) kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;
7) iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;
8) selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust
organismidele;
9) toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;
10) nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist;
11) teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel.
LÄÄNEMERI ELUKESKKONNANA (14 tundi)
1) märkab Läänemere ilu ja erilisust ning väärtustab Läänemere elurikkust;
2) väärtustab uurimistegevust Läänemere tundmaõppimisel;
3) käitub mere ääres keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
4) mõistab muutusi Läänemere elukeskkonnas, saab aru, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu ning et meri vajab kaitset;
5) on motiveeritud osalema eakohastel Läänemere kaitsega seotud üritustel;
6) näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari;
7) võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure;
8) iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;
9) iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;
10) selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ja riimveekogu elustiku eripära; 26
11) võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres;
12) kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres;
13) määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;
14) koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;
15) teab ja selgitab Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi;
16) tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared;
17) teab Eesti ranniku maakerke põhjusi ning sellest tulenevat rannikujoone muutust (laidude, poolsaarte ja saarte teket ning merelahtede muutumist rannikujärvedeks);
18) nimetab Läänemere, saarte ja ranniku tüüpilisi liike.
ELUKESKKONNAD EESTIS (8 tundi)
1) väärtustab ja hoiab elusat ja eluta loodust;
2) tunneb rõõmu looduses viibimisest;
3) mõistab, et iga organism looduses on tähtis;
4) mõistab, et muutused elukeskkonnas mõjutavad väga paljusid organisme;
5) kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis;
6) kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasakaalu tähtsust ökosüsteemides;
7) põhjendab aineringe vajalikkust;
8) kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas muutused keskkonnas võivad
põhjustada elustiku muutusi;
9) koostab õpitud koosluste vahelisi toimivaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
10) selgitab toitumissuhteid: parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents;
11) teab seoseid eluta ja eluslooduse vahel;
12) teab, et toiduvõrgustike abil saab iseloomustada organismidevahelisi suhteid;
13) teab, et elutegevuseks on vaja energiat.
EESTI LOODUSVARAD (10 tundi)
1) väärtustab uurimistegevust loodusvarade tundmaõppimisel;
2) suhtub loodusesse säästvalt, toimib keskkonnateadliku tarbijana;
3) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub looduslikest ressurssidest;
4) märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes
keskkonnakaitseüritustes;
5) nimetab Eesti taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid ning toob nende kasutamise kohta näiteid;
6) oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast;
7) toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas;
8) selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad – tarbimine – jäätmed;
9) teab Eesti loodusressursse, mida igapäevaelus kasutatakse, ning nende tavalisemaid allikaid (nt vesi, muld, puit, mineraalid, kütus, toit).
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE EESTIS (14 tundi)
1) märkab looduse ilu ja erilisust, tunneb huvi Eesti looduse ja selle uurimise vastu;
2) väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;
3) mõistab, et inimene on looduse osa ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt;
4) toimib keskkonnahoidliku tarbijana;
5) märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastel
keskkonnakaitseüritustel;
6) selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide kohta;
7) iseloomustab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas;
8) põhjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluse elurikkust ja kaitsmise vajalikkust;
9) selgitab keskkonnakaitse vajalikkust;
10) põhjendab olmeprügi sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi;
11) analüüsib enda ja oma pere tarbimist ning hindab selle mõju keskkonnale;
12) toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende lahendamise
võimalusi;
13) teab organismide kaitsmise vajadust ja erinevate liikide kaitsemeetmeid Eestis;
14) nimetab Eesti tähtsamaid pärandkooslusi;
15) teab niidu liigirikkuse kujunemise põhjuseid;
16) eristab liigikaitset ja keskkonnakaitset.
| 
