Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
NOORTE SOOVID 
Jaan Lattik 
     „Kusti, mis sa hinele ostat, ku sa suurõss saat," küsis Värdi. 
     „Ma osta katõ rauaga püssä ja nakka mõtsavahiss, " kostis Kusti. 
     „Aadu, mis sa ostat, ku sa suurõss saat," küsis Värdi Aadu käest. 
     „Ma osta härmooniku ja nakka mängmä," vastas Aadu. 
     „Ma küll ei osta püssä, ei osta härmoonikut kah, mis ma nuidõgõ tii, ma 
osta hulga papõrt ja nakka ajalehti kirotõmõ," ütles Värdi, pistis käed pükste 
tasku ja keerutas ennast paar korda parema jala kontsa peal ümber. 
     „Kai, kos ajalehi kirutaja," pilkas Kusti, "kis tuu sis ajalehti kirutõs, igaüts 
tiid, et ajalehti trükitõs, sa ei tiiä viil tuudki… Ma võta püssä ja lasõ su 
ajalehest mulgu läbi, loi sis viil." 
     „Ja ma võta härmoniku ja mängi su seitungi katski," irvitas Aadu, „ja kiä tu 
su lehti lugõ, ei kiäki, ma ei loi…" 
     „Sa ei mõistaki lukkõ; säärtsele, nigu sa olt, ma ei annaki lukkõ; ma panõ 
ajalehi kappi, lasõ sis viil püssägä katski, sa ei jõuaki katski laskõ, ma tii lehe 
kõvast paprõst, su esä ka ei jõua, opõngi ei jõua…" 
     Kustile ja Aadule ei meeldinud see sugugi, et Värdi ikka teistest enam 
tahtis olla; oli asi suur ehk väike, Värdi pidi ikka rohkem tahtma või tedama. 
Teised vaidlesid aga vastu, sundisid kui tarvis rusikate abil Värdit alla andma. 
Ka täna ei oleks ilma kakeluseta läinud — poisid sülitasid juba üksteisele 
näkku, — kui mitte Liisi tasase häälega vahele ei oleks hakanud rääkima. 
     „Ma osta inele vahtsõ tanu ja Tsijuni lauliku," rääkis ta, ilma, et keegi temalt 
oleks küsinud. „Pühäbe, ku tõsõ kerkule läävä, sis ma panõ tanu pähä, istu 
sängü veere pääle ja nakka laulma." 
     Tasane ühetooniline Liisi kõne mõjus poiste pääle nagu unerohi. 
     „Tüdriklats um rummal," naersid poisid, unustasid tüli ja vaenu. 
     Nad ei pidanud Liisist ei tea kui suurt lugu, olid aga siiski tema vastu 
tagasihoidlikud; sest Liisi oli pehme südamega laps, kaebas harva poiste 
pääle. Mõnikord käratas küll Värdi, kui Liisi vahele rääkis või oma arvamist 
ütles: „Tüdriklats, kasi oma nõna ja siis mii paklid keträmõ," pärast oli ta tema 
vastu jällegi hea. 
     Tükk aega läks mööda, poisid ei rääkinud, vahekord oli ikka vähe piinlik. 
     Värdi hüppas ühe jala pääl edasi ja vilistas; Liisi seisis natuke maad eemal 
ja pühkis räti nurga sisse nina; Kusti lebas poolküliti muru pääl ja vahtis 
pääsukesele järele, kes lauda poole lendas; Aadu otsis maast paraja kivikese 
ja viskas üle aida katuse, viskamise juures aitas ta jalaga kaasa. 
     „Liisi, tulõ liivaauda mängmä," ütles viimaks Värdi. 
     Selle peale vastas Liisi: „Ku sa mullõ umma lehti lukkõ annat, sis ma 
tulõ."     „Küll ma anna, ma anna Kustilõ ja Aadulõ kah." 
     Sellega oli siis käsi lepituseks antud. Kusti keeras enda selja pääle, ajas 
jalad püsti ja ütles, ilma et ta Värdi poole oleks vaadanud: „Mis mi sis mängi?" 
     „Mängimi pulmõ, ma olõ pillimiis," ütles Aadu ja katsus kivikest, mis tal 
suure varba vahel oli, õhku visata. 
     „Mängimi, mängimi," hüüdsid kõik ühest suust. 
     Poisid astusid kokku pulmapidu eeskava läbi arutama. Kusti ettepanek 
võeti ühel häälel vastu. „Värdi om peigmiis, Liisi om mõrsja, Aadu pillimiis ja 
ma olõ viguritegijä, ma panõ värte kinni, ku ti sõidat." 
     Hõissa, pulma’, hõissa! 

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
     Kusti pidi esimesena pulmamajasse jõudma, et noorpaarile vingerpussi 
mängida: teed kinni panna. Ta haaras aia äärest nuia, istus selga ja ratsutas 
hirnudes liivaaugu poole. 
     Teised pidulised seadsid end ritta. 
     Värdi Liisiga ees, nende selja taga Aadu. 
     Ja sõit läks pulmamaja poole. Värdi peksis jalgadega üles ja hirnus, Liisi 
tema kõrval sõitis parast trahvi; Aadu tegi kätega harmoonika mängimise 
liigutusi ja laulis: „Savitanu kuatanu vinelõni, minutanu tütre kosilõni, aivadi 
rallala." 
     Liivahaua juures pani kusti pulmaliste tee kinni. Noorpaar katsus teist teed 
pidi majasse tungida; Kusti seisis aga igalpool ees, hirnus ja trampis 
jalgadega. Suure vaevaga pääsis pidurong viimaks liivahauda. 
     „Ankõ õlut, toogõ viinä," karjusid kõik läbisegamini. 
     Liisi nappas maast kivikese ja pakkus sellega pulmalistele viina. 
Esimesena jõi peigmees, siis teised. 
     Aadu rüüpas, tegi mõruda näo, sülitas ja hakkas siis kõigest jõust pilli 
tõmbama. 
     Noorpaar tantsis. Noorik väsis aga varsti ära. 
     „Tiimi paremb tsõõri," ütles ta. Pulmalised võtsid üksteisel käest kinni ja 
laulsid: „Aadamil oll säidse poiga, säidse poiga Aadamil…" 
     Aadu pigistas parema käe rusikasse ja rüüpas ühtlugu rusika seest seda 
va kibedat. 
     Kusti mängis parema käega pahema käsivarre pääl viiulit, vangutas pääga 
ettepoole ja trallitas: „Otsan oll’ tuu põdrajaht, kurvald kõndsõ mõtsavaht, ai, 
vai, rudira." 
     Värdi püüdis Liisi kinni ja karjus talle kõrva sisse: „Noorik, aa suud!" 
     Liisi pööras häbenedes pea kõrvale. 
    „Mängumiis om väsünü," lällitas Aadu, tuigerdas ja kukkus maha. 
    „Läki magalõ, pulmalisõ magamõ!" karjusid teised tagant järele ja heitsid 
liiva pääle. Värdi võttis Liisi kaissu. Aadu hakkas norskama, Kusti vilistas läbi 
une… 
     Liivahauas pehme liiva pääl magavad meie noored, väsinud pulmalpidust, 
ja kui nad üles ärkavad, siis võtab Aadu harmoonika, mängib selle pääl ilusaid 
lugusid; Kusti laseb püssi; Värdi kirjutab ajalehte ja tema noor abikaasa istub 
voodi ääre pääl, puhas valge tanu pääs ja laulab „Siioni laulikust". 
(1907) 
 
Sajandi alguses ilmus Oskar Lutsu (1878-1967) “Kevade” I ja II (1912-13), millest 
sai eesti lastekirjanduse tuntumaid, olulisemaid ja armastatumaid teoseid. O. Luts ei 
kirjutanud oma koolimälestusi tegelikult lapsi silmas pidades, vaid täiskasvanutele. 
Raamatu populaarsus oli üldrahvalik, ent järgnevatel aastatel suurenes noore 
põlvkonna huvi teose vastu sedavõrd, et “Kevade” muutus peamiselt laste ja noorte 
lemmikteoseks. Värvikad tegelased, rahvalik huumor, elav tegevus, aga ühtlasi 
inimhinge sügavamate emotsioonide peenetundeline esiletoomine annavad raamatule 
aegumatu väärtuse. Raamat on püsinud tänini ka koolilugemise nimekirjades. 
 
 
 

---