Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə13/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   ...   9   10   11   12   13   14   15   16   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
pildiraamatute seeria väikelastele. Raamatute illustraator oli Richard Kivit.  Sarjas 
ilmus kokku 26 mudilastele mõeldud raamatut. Enamik tekste on algupärandid ning 
kuuluvad meie lastekirjanduse varamusse. Sarjas on esindatud tuntud lastekirjanikud 
Ernst Enno, Julius Oro, Irma Truupõld, Kersti Merilaas, Elmar Valmre jt. 
Vaadeldava perioodi lastekirjanduse kõige innukam organisator oli Madis Küla 
(Nurmik 1890-1969). M. Küla oli paljude lastele mõeldud perioodiliste väljaannete 
algataja, koolilugemike autor, lastekirjanduse tõlkija, kirjastaja ja mitmesuguste 
kogumike koostaja. 
 
Koos lastekirjanduse intensiivse väljaandmisega elavnes ka lastekirjandust käsitlev 
teoreetiline ja   
kriitiline mõte. Kõige silmapaistvamateks laste-ja noorsookirjanduse ajaloo ning 
teooria probleemide käsitlejateks olid vaadeldaval perioodil Jaan Roos ja Jüri 
Parijõgi

Jaan Roos oli esimesi lastekirjanduse uurijaid.Tema seisukohad lastekirjanduse 
küsimustes on toodud välja artiklis “Koolinoorsoo kirjanduslikust kasvatusest” (Olion 
1931, nr 12,lk 534-539): 
1) kirjandusteosed peavad vastama eale ja soole 
2) iga noorsoole lugeda antav teos olgu tõsine kunstiteos 
3) igas teoses peitugu väärtuslik ja elujaatav sisu ning ideestik 
(Krusten1995: 112) 
 
Laste-ja noorsookirjanduse küsimustega tegeles ka tuntud kirjanik Jüri Parijõgi, 
kellelt ilmus ajakirjades „Eesti kirjandus“ ja „Looming“mitu kaalukat lastekirjanduse 
probleemidele pühendatud artiklit. J. Parijõe artiklite põhiprobleemiks on laste-ja 
noorsookirjanduse funktsiooni ja koha määratlemine kaasaeges kirjanduspildis. 
Asjatundlikult on J. Parijõgi iseloomustanud ja käsitlenud lastekirjanduse ealisi 
grupeeringuid. Eraldi käsitleb kirjanik murdeealiste poiste kirjanduslikke huvisid. 
(Krusten 1995: 113) 
 
Lastekirjanduse põhiliikidest domineeris proosa,
 luuleraamatuid ilmus vähe. 
Ajajärgule oli iseloomulik temaatika ja kujutamislaadide mitmekesistumine. Kui 
sajandi alguses  kujunesid välja lastekirjanduse põhiliigid, siis 20-30ndatel toimus 
nende sisuline areng. 
 Lastekirjandus muutus didaktilis-pedagoogilisest kirjandusest kunstiks. 
Teiseks iseloomulikuks tunnuseks oli lastekirjanduse jagunemine lugeja ealise ja 
soolise kuuluvuse alusel. 
Ilmuvad väikelastele ja murdeealistele mõeldud raamatud, 
samuti poiste-ja tüdrukuteraamatud. 
30ndate aastate üheks iseloomulikuks jooneks on ka lastele ja noortele mõeldud 
aimeraamatute 
ilmumine. Kõige kaalukam osa on siin Kustas Põldmaa tegevusel, 
kelle olulisemad  teosed „Mikroobide jahil“ (1935) ja „Must valgel“ ilmusid 
„Looduse kuldraamatu“sarjas. 
 
20-30ndate aastate lastekirjanduses on kolm põhilist teemat – loodus, laste elu ja 
ajalugu
. Kõige tähtsam on looduse teema, eriti loomariigi kujutamine. On 
tähelepanuäratav, et loodust ei kujutata ainult kirjeldavas ja tutvustavas laadis, vaid 
eesti lastekirjandusele on algusest peale olnud omane looduskaitsejalik ja humanistlik 
suhtumine loodusesse ja loomadesse, tähtsad on inimese ja looduse suhted. 
 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Loodus ja loomad on peateema viljaka kirjaniku Richard Rohu (1891-1950) lastele 
ja noortele mõeldud raamatutes. 
 
 
 
Richard Roht, /1930-ndatel/
  
foto: W. Markus, Tartu  
KM EKLA A-2:2019 
Rohu esimene lasteraamat  „Laanekohus“ (1928) räägib  metsloomadest, kes 
maksavad kätte salakütist metsavahile.  
Inimeste ja loomade suhetest on jutukogu „Väikesed rändurid“ (1934) ja  „Noor 
elulaevnik“
 (1934), mis  jutustab orvuksjäänud poisist ja metskitsest.  „Väleküüs ja 
Tuhknai“
 (1935) 
on südamlik jutustus karjapoisi poolt üles kasvatatud emata jäänud rebasekutsikast 
Väleküünest, tema seiklustest ja sõprusest koera Tuhknaiga. Raamatus „Väleküüs ja 
Tuhknai“ väljendab kirjanik mõtet, et inimese sõprus on metsloomale ohtlik. 
 
 
Richard Roht
  
Väleküüs ja Tuhknai
 tiitelleht 
Jutud lastele                                                                                                                                                 
Noor-Eesti
 1935                                                                                                                  
Illustratsioonid 
Agu Peerna
  
 
 
Mitmes R.Rohu raamatus on lugusid loomadest, kes looduse eluvõitluses hakkama 
saavad: „Vetepojad“ (1934) – ahvena- ja havipoja rännak järvest ookeani ja tagasi; 
„Kodus ja metsas“ 
– kassist, kes suvel metsas inimese abita toime tulema õpib; 
„Ahnuse palk“
 (1947) – saarmas Udrasest; „Mäger Urask“ (1947) mägrast. Parim 
valik Richard Rohu loomajuttudest on koondatud kogusse„Jutte loomadest“ (1951, 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
1962, 1978, 1983, 2007), mis püsib järjekindlalt kooliprogrammides. Selle kogumiku 
põhjal on Richard Roht mitme põlvkonna teadvusse kinnistunud kui looduskirjanduse 
klassik. 
Loomade ja inimeste suhteid käsitleb ka tuntud kirjanik Anton Hansen Tammsaare 
oma lastele mõeldud jutustuses “Meie rebane” (1932), kus räägitakse metsavahi ja 
tema poja Atsi  üleskasvatatud rebasest. Raamat on mitte ainult looma, vaid ka 
inimeste lugu. Rebasepoja arengut jälgides näitab kirjanik uuest aspektist ka inimest.  
 
Meie rebane “ tiitelleht 
Autor(id): A. H. Tammsaare  
Illustraator: Evi Sepp 
Kirjastus: Eesti Raamat                                                                                                                                           
Tallinn: 1974 
Loomajutte on kirjutanud  veel A. Taar (“Musta notsu seiklused” 1930, “Vallimäe 
vana vares” 1932, E.Tammlaan (“Laevakoer Tuhk” 1940),A.Virges “Jänesepoeg To-
too” 1935), E. Ramla (“Jänesepoeg, kes luuletas” 1938), L. Tigane (“Metsatalu 
vahvad loomad”1938, J.Selg (“Sipelgas Si” 1939 )jt. 
Inimese ja looduse suhteid käsitleb ka August Mälk raamatus “Jutte lindudest” 
(1934). Loodus on põhiteemaks veel mitmete lastekirjanike loomingus.  
Jaan Vahtra
 noorsoojutud on seotud koduse maastiku, järve, jõe või metsaga.  
Looduse ja lapse suhteid käsitleb ka oma poisteraamatutes Karl August Hindrey
Pikemates noorsoojutustustes “Kill Martuse lihavõtted” (1933) ja “Kill Martus 
koolis” (1935) on tähtis kaitsva ja mõistva hoiaku kujundamine looduse suhtes. 
 
Loomajutte kirjutas ka tuntud kirjanik Karl Ristikivi  (1912-1977) 


Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   9   10   11   12   13   14   15   16   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə