Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
Karl Ristikivi 
http://ristikivi.net/ 
Olgugi, et Ristikivi tegi mõned ajaviitelised jutukatsetused, tuli ta kirjandusmaailma 
just lastekirjanduse kaudu. 1932.aastal avaldati Laste Rõõmus ja noorsoo raamat-
ajakirjas “Vikerkaar” kaks lastejuttu: “Haige jänes” ja “Suur lind”. Need olid K. 
Ristikivi esimesed jutud, mis trükimusta nägid. 
Aastast 1934 esineb Ristikivi sageli lasteajakirjades Laste Rõõm ja Lasteleht. Ta 
avaldas peamiselt olustikupilte ning tõsielulisi lugusid loomadest. 
Arvestamisväärse koha tolleaegses lastekirjanduses saavutas Ristikivi järgmiste 
juttudega: “Elmo jaanipäev” (1934.a.), “Tik-tak ja lihavõttemunad” (1934.a.), 
“Kevadkontsert” (1935.a.), “Väljasõit rohelisse” (1935.a.), “Kui koer ja kass õppisid 
lugema” (1936.a.), “Jänku ja Siili-onu ehitavad maja” (1937.a.), “Lugu kangest 
kukest” (1937.a.), “Kui orav sai uue kuue” (1938.a.), “Pahandus põldhiire peres” 
(1938.a.). 
Üldise tunnustuse võitis Ristikivi 1935.aastal “Looduse” kirjastuse lasteraamatute 
võistlusel, kus tema jutustus “Lendav maailma” pälvis I auhinna.  
 
Ristikivi raamatu “Lendav maailm” tiitelleht                                                                                   
17. raamat sarjast “Looduse lasteraamat”                                                                                                     
Loodus 1935 
                                                                                                                                   
Illustratsioonid Richard Kivit 
   
 
Ka 1936. aastal sai K. Ristikivi  lasteraamatute võistlusel  I auhinna jutustuse  
“Semud” eest  ja II auhinna “Sinise liblika” eest.
 

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
“Semud. Sellid “tiitelleht 
Autor(id): Karl Ristikivi; Koostanud: Ants Järv  
Illustraator: Helmut Valtman 
Kujundaja: Henno Käo 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1983  
 
«Semude» peategelasteks on neli talus elavat kutsikat, «Sellides» aga kolm 
peent linnakassi Tähelepanu köidab kirjaniku avar loodusetunnetus, mõnus 
huumor ja hea keelekasutus. Autor tajub väga hästi lapse ümbritseva nägemise 
ja tunnetamise võimeid ning juhib väikest lugejat hästi isikustatud loomtegelaste 
kaudu tuntule tuginevalt tunnetama veel tundmatuid tõsiasju. Silmapaistev on 
kirjaniku püüd rõhutada sõpruse, aususe, õigluse, teadmiste jne. tähendust 
inimeste elus. Autori enda elutunnetus on elurõõmus, optimistlik. Risikivi suudab 
vältida lastekirjanduses sageli avalduvat otsest moraalilugemist. Tema poolt 
loodud situatsioonid ja karakterid räägivad ise enda eest ning eeldavad lugejalt 
kindlasti oma suhtumise ja arvamuse avaldamist.  
( Järv 1983)  
 
 
 
 
 

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Lehekülg Karl Ristikivi raamatust “Semud”. Tallinn: 1983 
 
 
Laste elu kujutab realistlikult  tolle perioodi kõige väljapaistvam lastekirjanik, 
pedagoog Jüri Parijõgi (1892-1941). Jüri Parijõgi algatas nn poistekirjanduse. 
 
Jüri Parijõgi 
Foto: marruh.blogspot.com 
Tuntuks sai J. Parijõgi oma esimese raamatuga “Semendivabrik”, mis ilmus 1926. 
 
“Semendivabrik” tiitelleht,
 Loodus 1926.                                                                                                                             
Kaanekujundus Jaan Vahtra 
 
Raamat koosneb 16 lühijutust, millel on autobiograafiline tagapõhi. Raamatu 
tegelased on külalapsed, kelle isad käivad tööl tsemendivabrikus. Kõik lood on 
esitatud 7-8 aastase poisi minajutustustena. Jutustustes ilmneb Parijõe meiterlikkus 
lapse hingeelu kujutamisel. Esiplaaanil on laste maailm nende mängude ja 
tegemistega, kuid laste elu  on tihedalt läbi põimitud täiskasvanute elu ja tegevusega. 
Vanemate probleemid  toovad ka laste tegevusse tõsidust ja murelikkust. Jutustused 
on kirjutatud  sooja huumoriga. 

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
1930. aastal andis Jüri Parijõgi  välja teise  lühijuttude kogu "Jaksuküla poisid". See 
on raamat noorukiikka jõudvatest ja karmi ellu astuvatest noorukitest. Siin on 
romantikat, unistusi, aga ka karmi tegelikkust. J. Parijõe raamatute sotsiaalne kõla oli 
esmakordne eesti lastekirjanduses. Kirjanik ei ilusta ega pehmenda ühiskonnas 
valitsevat ebaõiglust, ta laseb noorukitel võidelda enda eest, mehistuda võitluses. 
Samas on J. Parijõe raamatud siiski optimistlikud, tahe ja töö viib tegelased ikka 
sihile.  
1937. aastal ilmus pikem jutustus “Teraspoiss”.'>Teraspoiss”. Jutustuse kangelane Jaan on 
vaenelaps, kellel tuleb elus kokku puutuda erinevate raskustega. Jaan ei ole paipoiss, 
kuid ta on  aus, sihikindel, visa ja tahtejõuline. Raamat oli  väga populaarne ja sai ka 
1938. aastal riigivanema auhinna. 
 
 “Teraspoiss”tiitelleht  
Autor(id): Jüri Parijõgi  
Kirjastus: Loodus 
Tartu: 1937 
sari “Looduse kuldraamat” 
Omaette rühmana võib vaadelda kirjaniku mere-ja reisijutte. 1927. aastal ilmusid 
J.Parijõelt merejutt “Laevapoisi päevilt”, “Ühe poisi reisilood”.  1939. aastal lisandus 
merejuttude kogu “Kulbult Atlandile”. Kuigi kirjanik pole ise kunagi meremees 
olnud, on juttudes meremiljöö usutav ja mehised kangelased mõjuvad noortele 
ligitõmbavalt. Huvipakkuvad on matkaraamatud ”Alutaguse metsades” 1937, 
“Veoautol läbi Lõuna-Eesti”. Matkates  vestleb kirjanik kohalike elanikega, meenutab 
ajalugu ja rahvapärimust.  
J. Parijõgi on kirjutanud ka ühe muinasjutukogu "Külaliste leib ja teisi eesti 
muinasjutte
" (1937), mis on kirjutatud Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvajutu kogude 
põhjal. Valitud muinasjuttude teemad väljendavad kirjaniku põhilisi eluhoiakuid.esile 
on tõstetud austavat suhtumist leivasse, töösse, loomadesse ja loodusesse.    Kirjaniku 
jutustamislaad on heas kooskõlas rahvaluule poeetikaga. 
J. Parijõgi oli ka andekas pedagoog ja kooliõpikute autor. Eriti populaarne oli tema 
ajalooõpik “Möödunud ajad jutustavad” I-III, 1931-1934, mis on kirjutatud ladusas 
vestelises stiilis. Kuigi õpik oli mõeldud lastele, lugesid seda suure huviga ka 
täiskasvanud. Veel kirjutas J. Parijõgi koolidele kodanikuõpetuse õpiku.ja lugemikke. 

---