Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə15/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   ...   11   12   13   14   15   16   17   18   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Jüri Parijõe kõrval esindas realistlikku  poistekirjandust Richard Janno (1900-1942). 
Tema kõige kunstipärasem teos on “Vutimehed” (1935), mille teine osa “Kassisaba 
poisid” valmis veidi enne kirjaniku surma. “Vutimehed” räägib kirjaniku enda 
lapsepõlvemälestustest Tallinna agulis. Jutustuse süzee on põnev, kaks poistekampa 
peavad mängulahinguid. Elav kõnekeel ja mõnus huumor teevad raamatust eesti 
lastekirjanduse klassikalise teose. Jutustuse karakterid on huvitavad ja eluhoiak 
positiivne. Nagu Parijõelgi on poisid seotud täiskasvanute maailmaga., kus on 
sotsiaalsne ebavõrdsus ja rahvuslikud probleemid.  
    
 
 
 
 
 
R. Janno “Vutimehed” tiitelleht 
Illustraator: M. Kernumees 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1968 
2. trükk 
                                                                                                                                                     
20-30ndate kõige populaarsemaks noorsookirjanikuks on nimetatud Oskar Lutsu 
(1887-1953)
, kelle “Kevade” ilmus juba neljandas trükis. Neil aastail kirjutas 
Oskar Luts ka teisi lastejutte: “Inderlin” (1920), “Lauka poiste ootamata teekond” 
(1925), “Pett ja Parbu” (1928) jt. Oska Lutsu kõige tuntum lastejutt on 
kunstmuinasjutt „Nukitsamees” (1920). Muinasjutus on Luts meisterlikult 
ühendanud tavaelu tegelikkuse ja muinasjutulise lennukuse. Tänapäevani on 
“Nukitsameest” välja antud kuus trükki, on lavastatud kaks filmi ja mitmeid 
teatritükke. 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
O. Luts „Nukitsamees” tiitelleht  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1973                                                                                                                                           
5. trükk 
 
Fantaasia-ja muinasjutumailma esindas Juhan Jaik (1899-1948). Kuigi osa J. Jaigi  
raamatuid on adresseeritud otse lastele ja noortele, on kriitika märkinud, et J.Jaigi 
teostes on ka palju lastele sobimatut. Juhan Jaigi teosed kujutavad enast 
rahvapärimuse ja fantaasia segu. Juttudes on palju ebatavalisi olendeid, uperpallitav 
fantaasia. Mõnes jutus on tegelaseks ka lapsi, näiteks                               12-aastane 
nutikas poiss Pombi, kes edukalt kõik nõiad ja puugid talust minema ajab. 
 
 
 
Juhan Jaik
  
foto: Parikas, Tallinn  
KM EKLA A-3:108
 
 
Sõjaeelse kümnendi jooksul ilmus Juhan Jaigilt terve rida fantaasiarikkaid 
(muinas)jutu- ja luuletuste kogusid noorsoole – „Uhhuu jutustused“ (1929), 
„Kaarnakivi“ 
(1931), „Vanapagan ja seitse venda“ (1932), „Vanaisa kasukas“ 
(1933), „Hõbedane karjakell“ (1933), „Hädastvere poiste ninamees“ (1934), 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
„Kuutõrvajad“
 (1934), „Tondijutud“ (1936), „Pajupill“ (1937), „Tolmukull“ 
(1939), „Hunt“ (1942), „Nõiutud Tuks“ (1944), jutustus „Juudasoo“ (1934) 
jutustuste triloogia „Pombi ja Üdsimärdi nõiad“ (1932), „Pombi ja esivanemate 
kuld“
 (1934), „Pombi ja Siukuningas“ (1934) ning kuus lastenäidendit. 
 
Pombi ja esivanemate kuld “tiitelleht 
Autor(id): Juhan Jaik  
Illustraator: H. Mugasto 
Kirjastus: Kupar 
Aasta: 1993 
Kõige populaarsema tüdrukuteraamatu, kunstmuinasjutu “Rohelise päikese maa” 
(1936), kirjutas Irma Truupõld (1903-1980). “Rohelise päikese maa” on muinasjutt 
kahest nukust, kes lähevad otsima Rohelise Päikese Maad, et saada uuteks ja võita 
tagasi oma perenaise Mari armastus. Oma rännakul kohtuvad nukud paljude loomade 
ja putukatega. Raamatu lõpus täitub nukkude unistus, nad muutuvad uuteks ning 
jõuluvana viib nad tagasi vanasse kodusse, kus neid ootab Mari väike tütar. Raamat 
on kirjutaud väga lüüriliselt, täis armastust, hellust, emotsionaalsust. 
 
 
 
 
Rohelise päikese maa”tiitelleht  
Autor(id): Irma Truupõld  


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Illustraator: Roman Kivit 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1980  
 Sari: Eesi lastekirjandus varamust 
Trükk: 3 
Ainelt ja esitusviisilt on sarnane teine Irma Truupõllu kunstmuinasjutt “Öömori 
okaslinn”, kus jutustatakse sipelgate elust. 
 
Öömori okaslinn” tiitelleht  
Autor(id): Irma Truupõld  
Illustraator: Richard Kivit 
Kujundaja: Piret Niinepuu-Kiik 
Kirjastus: Perioodika 
Tallinn: 1992                                                                                                                                                  
2. trükk 
Väikelastele 
kirjutas tõlkija ja kirjanduskriitik Marta Sillaots. Neli raamatut on 
kirjutatud vendadest – kolmikutest, kes esimeses raamatus on viieaastased  "Trips, 
Traps ja Trull" (1935), “Trips,Traps ja Trull Tartus” (1936), “Trips,Traps ja Trull 
Haapsalus” (1937), “Trips,Traps ja Trull saavad sõbra” (1938)  M.Sillaotsa 
jutustamislaad on lihtne ja kodune, kergelt humoorikas. Õpetust ei väljendata otseselt, 
see selgub poistele nende endi tegude ja käitumise tagajärgede kaudu. 
 
Trips, Traps ja Trull Tartus “ tiitelleht 
Autor(id): Marta Sillaots  



Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   11   12   13   14   15   16   17   18   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə