Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə16/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   ...   12   13   14   15   16   17   18   19   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Illustraator: Eduard Järv 
Kirjastus: Noor-Eesti 
1936 
 
Lasteluule
 
Luuleraamatuid avaldati 20-30ndatel vähe. Lasteluule paremik, E. Enno ja J. Oro 
looming jäi rohkem perioodikasse. Peamine teema oli ka luules lapse ja looduse 
suhted. Kesksel kohal on maalaps ja tema tegemised. 
 
E.Enno “Väike premees” tiitelleht                                                                                                    
Illustratsioonid R. Kivit 
Lastevärsside kirjutamist jätkavad ka K. E. Sööt ja R .Kamsen. Vaadeldava perioodi 
parim luulekogu oli Karl Eduard Söödi “Lapsepõlve Kungla” (1923), mis koondab 
varem perioodikas ilmunud luuletusi. 
Viljakas lastekirjanik oli Julius Oro (Julius Oengo) (1901-1941) J.Oro esimesed 
luuletused ilmusid Laste Rõõmus, temast sai Laste Rõõmu  peamine autor. Paljud J. 
Oro luuletused on viisistatud. Kõik eesti lapsed teavad laule "Minu valge hani", "Üle 
lume lagedale", "Üks mehike elutseb männikus" jt. 
 
 
 
Tekstinäide 
 
ÜLE LUME LAGEDALE                                                                                                                    
Julius Oro 
 
Üle lume lagedale 
viib meid rõõmus talvetee. 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Tee viib orust mägedele, 
üle külmetanud vee. 
Olgem rõõmsad, velled hellad, 
lajatagu laulukeel! 
Helisegu aisakellad 
lumerikkal talveteel. 
 
Uhke kuuse tuppa toome 
jõulurõõmuks lastele. 
Lõbusama tuju loome, 
jõulutuju kõigile. 
Särab kuusk ja särab tuba, 
lapsed rõõmsad kuuse ees. 
Kuulge, kuulge, tuleb juba 
laste sõber – Jõulumees! 
 
Üle lume lagedale 
viib meid rõõmus talvetee. 
Tee viib orust mägedele, 
üle külmetanud vee. 
Olgem rõõmsad, velled hellad, 
lajatagu laulukeel! 
Helisegu aisakellad 
lumerikkal talveteel. 
 
Uhke kuuse tuppa toome 
jõulurõõmuks lastele. 
Lõbusama tuju loome, 
jõulutuju kõigile. 
Särab kuusk ja särab tuba, 
lapsed rõõmsad kuuse ees. 
Kuulge, kuulge, tuleb juba 
laste sõber – Jõulumees! 
 
:,:Särab kuusk ja särab tuba, 
lapsed rõõmsad kuuse ees. 
Kuulge, kuulge, tuleb juba 
laste sõber – Jõulumees! :,: 
 
Kuulge, kuulge, tuleb juba 
laste sõber – Jõulumees! 
Luule kõrval väärib tähelepanu J.Oro lasteproosa. J. Oro lastejuttude ainestik on 
mitmekesine, seal on laste toimetamisi, aga ka lugusid loomade-lindude elust. 
Juttudes on tavaliselt ka õpetlik iva. Paljud lastejutud kuuluvad klassikalise 
aabitsajutu kategooriasse. Tuntud on südamlik jutuke „Muna“. 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
J.Oro “Muna” tiitelleht, 1938                                                                                                               
Illustreeris Richard Kivit 
 
Tekstinäide 
MUNA 
 
Julius Oro
 
 
 
 
 
Meie külas elas väike Aino oma emaga. Neil oli koer, kass ja vana kirju 
kana. Aino oli väike, koer oli Ainost väiksem, kass koerast väiksem ja 
kirju kana oli kõige väiksem. 
Aga kui hakkas lähenema kevad, siis kana munes muna, mis oli kõige 
pisem – tibatilluke valge munake. 
Kass nägi muna, katsus käpaga ja ütles: „Ei kõlba süüa!“  
 
Koer nägi muna, nuusutas ja ütles: “Ei kõlba süüa!“  
Aino nägi muna, pani põlle taskusse ja tõi tuppa emale. Ema võttis 
vett, valas kaussi, pani sinna muna ja keetis muna Ainole. 
Aino võttis muna, istus õues pingile ja hakkas sööma. Hammustas 
tükikese – maitses hästi. Tuli koer. Aino andis ka temale tükikese – 
maitses ka hästi. Tuli kass. Temagi sai tükikese – maitses samuti hästi. 
Siis tahtis Aino minna vaatama, mida ema teeb. Ta pani ülejäänud pool 
muna pingile ja läks tuppa. Aga õue lendas harakas, haaras pingilt 
munapooliku, lendas kase otsa ja kädistas: „Kätt-kätt-kätt! Küll on hea, 
küll on hea!“ 
Nüüd hakkas väike Aino nutma: „Mul pole enam muna, ää-ää-ää!“ 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Tuli ema, lohutas Ainot. Aga Aino nuttis edasi. Tuli koer, pani pea Aino 
sülle. Aga Aino nuttis edasi. Tuli kass, silitas seljaga Aino jalgu. Aga 
Aino nuttis ja nuttis: „Mul pole enam muna, ää-ää-ää!“ 
Siis tuli kirju kana ja ütles: „Kaa-kaa-kaak! Ära nuta, Ainoke! Munen 
sulle uue muna.“ Ja Aino ei nutnud enam. Tõi peotäie teri, viskas õue 
maha ja hõikas rõõmsasti: „Tibu-tibu -tibu!“ 
 
 
 
 
 
 
1928. aastal ilmus Agnes Taari (1897-1976) lastevärsside kogu „Klu-klu“, mille 
teemaks on loodus. Sellele järgnesid didaktilised lastenäidendid ja lastejutud  
„Merepoeg“ (1929), „Imeline võõras“ (1930), „Musta notsu seiklused“ (1930), „Kolm 
poissi ja õnnenumber“ (1931), „Vallimäe vana vares“ (1932) ning värssjutustus 
„Mustlase koer“ (1936). Tema lastenäidendeid mängiti „Vanemuises“ ja Tallinna 
draamateatris. 
 
 
A. Taari „Mustlase koer“ tiitelleht                                                                                                                   
Tartu: Noor-Eesti Kirjastus 
Illustreerinud Agu Peerna 
 
 
                                                     *** 
Eesti Vabariigi ajal 1918-1939 toimus laste-ja noorsookirjanduses märgatav areng. 
Lasteraamatute arv kasvas, raamatu välimus saavutas kõrge taseme, kujunes välja 
lasteperioodika. Vaadeldava perioodi jooksul muutus lastekirjandus kunstinähtuseks 
ja rahvuskirjanduse osaks. Realistliku poisteraamatu lõid Jüri Parijõgi ja Richard 
Janno, loomadest ja loodusest kirjutasid Richard Roht, K.Ristikivi,  A.Mälk jt. 
Kunstmuinasjuttu viljelesid Juhan Jaik, Irma Truupõld, O. Luts. Väikelastele kirjutas 
M.Sillaots, J.Oro. Lasteluuleklassikasse kuulub E.Enno, K.E. Söödi looming 
Neil aastal kujunes välja lastekirjanduse ealine ja sooline jagunemine. Arenes 
lastekirjanduse teoreetiline mõte. Tuntumad lastekirjanduse teoreetikud olid Jaan 
Roos ja Jüri Parijõgi. 
 
 
KIRJANDUS 
 
Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar. 


Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   12   13   14   15   16   17   18   19   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə