Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə2/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
Fr. G. Arveliuse “Üks Kaunis Jutto-ja Öppetusse –Ramat” sisaldab 80 juttu ja 
luuletust. Jutukeste ning värsside temaatika on mitmekesine ja käsitleb kogu talupoja 
eluringi. Raamat algab “Wäetima lapse palvega” ja lõpeb vana mehe soovitustega 
oma järeltulijatele. Kõigis jutukestes manitsetakse hoiatavate eeskujude kaudu lapsi ja 
noori mõistlikkusele, sõnakuulelikkusele, karskusele, headusele, aususele, 
jumalakartlikkusele. 
Tekstinäide
 Fr. G. Arveliuse raamatust “Üks Kaunis 
Jutto-ja Öppetusse –Ramat” 
KAHESUGUSED VENNAD                                                                                                           
Friedrich Gustav Arvelius 
Kaarel austas oma vanemaid, sest ta kuulas nende sõna 
ja kandis ikka hoolt, et ta nende meelt ei pahandaks. 
Aga Klaus tegi, mis tema meelest hea oli, pani õpetaja 
head noomimised naeruks ja ei hoolinud vanemate 
sõnast ühtigi, vaid tegi oma tolvaste kommete läbi oma 
vanematele tüli ja meelehaigust.                                                                                                                        
Kui nad nüüd mõlemad täieks meheks said, siis võttis 
mõisavanem Kaarli enesele kutsariks. Seal mõisas 
võttis Kaarel endale hea ja varma naise, sõi hõlpsal 
viisil oma leiba ja elas rõõmsaid päevi seni, kui ta 
halliks läks. Kui ta nüüd vana oli, siis lasi härra ta 
mõisast lahti ja andis hea eluaseme ja maad, kus ta oma naise ja lastega rahulisti elas 
seni, kui surm tuli teda koristama.                                                                                    
Aga Klaus jäi ikka tuhnuseks ja ei mõistnud ega viitsinud tööd teha. Teda pandi 
sulaseks santide talupoegade juurde, sest ükski hea inimene ei tahtnud teda vastu 
võtta. Viimaks läks ta siguriks, aga ei seegi halb amet jõudnud teda toita. Kui ta 
vanaks sai, käis ta kerjamas Kaarli ukse ees. 
                                                                                                                                       
[1782] 
Kuule, kutsik, kuhu lähed? 1997. Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide. Koostanud 
Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark,  lk 8-9. 
Nii Willmanni kui ka Arveliuse proosapalasid on hilisematel aegadel trükitud meie 
koolilugemikes ning nõnda on nad jäänud meie lastekirjanduse klassikasse.  
Kirjasõna levikul Eestis on oluline osa kalendritel. Kindlasti on kalendreid lugenud ka 
lapsed. Esimeste eestikeelsete kalendrite lisad sisaldasid vaid piiblilugusid, 18. sajandi 
teisel poolel hakkas ilmuma ka ilmalikku lugemist. 
Lastekirjanduse seisukohalt väärivad tähelepanu “Eesti-Ma Rahwa kalendri”sabas 
ilmunud luuletused, mille autoriks oli J. G. Schwabe (1754-1800). Schwabe 1796. 
aastast pärit  “Lapse uinutamise laul” on meie kirjanduse varasemaid hällilaule. 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Tekstinäide 
Lapse uinutamise laul                                                                                                                                       
J. G. Schwabe  
Maga, armas pojukene,                                                                                                                      
praegu parem aeg sul käes;                                                                                                                      
Ema rüpes kullakene,                                                                                                                                  
sul ei häda elades. 
Ei sa veel näe tööd ja vaeva,                                                                                                              
murest ilma on su meel;                                                                                                                          
toidust saad sa igapäeva-                                                                                                                         
emapiim sind söödab veel.   
Ema tiivaga sind katan,                                                                                                                            
et sa jääksid kahjuta,                                                                                                                             
kaenla sees sind kinni matan,                                                                                                               
et ei külm sind kohuta.   
Mis sa tühja nuttu nutad?                                                                                                             
Nutupäevad on veel ees,                                                                                                                         
Küll sa muret saama ruttad                                                                                                                   
muidugi, kui oled mees.  
Isa varjul, ema süles;                                                                                                                                
mis sind hirmutama peaks?                                                                                                                     
Kasva aga meheks üles,                                                                                                                    
vanemate meeleheaks.  
Jäta nuttu, pojukene,                                                                                                                                    
ära ole rahuta,                                                                                                                                         
uinu aga, armukene,                                                                                                                            
minu kaenlas magama.                                                                                                                                          
Kuule, kutsik, kuhu lähed? Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide 1997. Koost 
Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, lk 16. 
Kirjandus 
Järv, Ants 1989. Eesti lastekirjandus. Kujunemine ja areng kuni aastani 1917. Tartu 
Riiklik Ülikool. Eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder. 
Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar. 
Treumann, Hans 1977. Vanemast raamatukultuuriloost. Tallinn: Eesti Raamat. 
 
 
 



Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə