Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Yüklə 15,16 Mb. Pdf görüntüsü
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- J. G. Schwabe
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Fr. G. Arveliuse “Üks Kaunis Jutto-ja Öppetusse –Ramat” sisaldab 80 juttu ja luuletust. Jutukeste ning värsside temaatika on mitmekesine ja käsitleb kogu talupoja eluringi. Raamat algab “Wäetima lapse palvega” ja lõpeb vana mehe soovitustega oma järeltulijatele. Kõigis jutukestes manitsetakse hoiatavate eeskujude kaudu lapsi ja noori mõistlikkusele, sõnakuulelikkusele, karskusele, headusele, aususele, jumalakartlikkusele. Tekstinäide Fr. G. Arveliuse raamatust “Üks Kaunis Jutto-ja Öppetusse –Ramat” KAHESUGUSED VENNAD Friedrich Gustav Arvelius Kaarel austas oma vanemaid, sest ta kuulas nende sõna ja kandis ikka hoolt, et ta nende meelt ei pahandaks. Aga Klaus tegi, mis tema meelest hea oli, pani õpetaja head noomimised naeruks ja ei hoolinud vanemate sõnast ühtigi, vaid tegi oma tolvaste kommete läbi oma vanematele tüli ja meelehaigust. Kui nad nüüd mõlemad täieks meheks said, siis võttis mõisavanem Kaarli enesele kutsariks. Seal mõisas võttis Kaarel endale hea ja varma naise, sõi hõlpsal viisil oma leiba ja elas rõõmsaid päevi seni, kui ta halliks läks. Kui ta nüüd vana oli, siis lasi härra ta mõisast lahti ja andis hea eluaseme ja maad, kus ta oma naise ja lastega rahulisti elas seni, kui surm tuli teda koristama. Aga Klaus jäi ikka tuhnuseks ja ei mõistnud ega viitsinud tööd teha. Teda pandi sulaseks santide talupoegade juurde, sest ükski hea inimene ei tahtnud teda vastu võtta. Viimaks läks ta siguriks, aga ei seegi halb amet jõudnud teda toita. Kui ta vanaks sai, käis ta kerjamas Kaarli ukse ees. [1782] Kuule, kutsik, kuhu lähed? 1997. Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide. Koostanud Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, lk 8-9. Nii Willmanni kui ka Arveliuse proosapalasid on hilisematel aegadel trükitud meie koolilugemikes ning nõnda on nad jäänud meie lastekirjanduse klassikasse. Kirjasõna levikul Eestis on oluline osa kalendritel. Kindlasti on kalendreid lugenud ka lapsed. Esimeste eestikeelsete kalendrite lisad sisaldasid vaid piiblilugusid, 18. sajandi teisel poolel hakkas ilmuma ka ilmalikku lugemist. Lastekirjanduse seisukohalt väärivad tähelepanu “Eesti-Ma Rahwa kalendri”sabas ilmunud luuletused, mille autoriks oli J. G. Schwabe (1754-1800). Schwabe 1796. aastast pärit “Lapse uinutamise laul” on meie kirjanduse varasemaid hällilaule. Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Tekstinäide Lapse uinutamise laul J. G. Schwabe Maga, armas pojukene, praegu parem aeg sul käes; Ema rüpes kullakene, sul ei häda elades. Ei sa veel näe tööd ja vaeva, murest ilma on su meel; toidust saad sa igapäeva- emapiim sind söödab veel. Ema tiivaga sind katan, et sa jääksid kahjuta, kaenla sees sind kinni matan, et ei külm sind kohuta. Mis sa tühja nuttu nutad? Nutupäevad on veel ees, Küll sa muret saama ruttad muidugi, kui oled mees. Isa varjul, ema süles; mis sind hirmutama peaks? Kasva aga meheks üles, vanemate meeleheaks. Jäta nuttu, pojukene, ära ole rahuta, uinu aga, armukene, minu kaenlas magama. Kuule, kutsik, kuhu lähed? Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide 1997. Koost Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, lk 16. Kirjandus Järv, Ants 1989. Eesti lastekirjandus. Kujunemine ja areng kuni aastani 1917. Tartu Riiklik Ülikool. Eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder. Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar. Treumann, Hans 1977. Vanemast raamatukultuuriloost. Tallinn: Eesti Raamat. Yüklə 15,16 Mb. Dostları ilə paylaş:
|