Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə21/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   ...   17   18   19   20   21   22   23   24   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Linn: Tallinn 
Aasta: 1957 
 
 
Pealkiri: Sõjakirves on välja kaevatud  
Autor(id): Eno Raud  
Illustraator: E. Vaher 
 
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 
Tallinn: 1959 
 
Raamatutes kirjeldatakse kaasahaaravalt kahe poistekamba mängusõda, aga ka 
poistele tähtsaid eetilisi küsimusi nagu vaprus, ausus, julgus, seltsimehelikkus, 
reetmine. 
 
Seikluslikke poisteraamatuid kirjutasid veel R. Vaidlo, J. Rannap, H. Väli, H. Pukk 
jt.  
Poisteraamatutes oli tähtsal kohal seikluslikkus, aga ka poiste iseloomu kujunemine, 
tahtejõu kasvatamine ja eneseületamine. Sellised raamatud on Holger Puki “Jüri” 
(1961), Jaan Rannapi “Roheline pall” (1962), Heino Väli “Kolumbuse maa 
Kolumbus” (1963), “Hundikäpp” (1964). 
Loomulikult kirjutati pioneeridest ja pioneeritööst.  Pioneeriliikumise kujutamise tähe 
all kirjutati mitmetest laste põnevatest ja vajalikest ettevõtmistest. Sellele on kaasa 
aidanud ka kirjanikud, näiteks H. Väli ja H. Pukk. Holger Puki “Rohelised maskid” 
teisendas timurlaste  
( kõikjal NSV Liidus A. Gaidari teosest “Timur ja tema meeskond” alguse saanud 
heategevuslik pioneeriliikumine) tegevuse looduskaitseliseks ettevõtmiseks. 
Raamatutes tuleb ette laias valikus seiklusi, sõjamänge, detektiivitegevust, mis aitavad 
kinnitada nii teadmisi loodusest, sõja-ajaloost, kriminalistikast, psühholoogiast, 
tehnikast, eetilistest väärtustest.  
60. aastatel hakatakse pioneeritööd ja koolielu ka kriitiliselt kajastama. Jutustustes 
“Salu Juhan ja ta sõbrad” (1964) ja “Musta lamba matused” (1968) kasutab Jaan 
Rannap
 nii mahedat huumorit kui ka satiiri.  
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
Musta lamba matused” tiitelleht 
Autor: Jaan Rannap  
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1968 
Sama kriitiliselt on koolielu ja pioneeritööd kujutanud ka Heljo Rammo jutustustes 
“Salgajuht Mare” (1966) ja “Üks omamoodi poiss” (1968). Humoorikalt jägis 
koolielu Heljo Mänd jutustuses “Toomas Linnupoeg” (1968) 
 
Tõsielulise tüdrukuteraamatu kõige silmapaistvam saavutus oli Silvia Rannamaa 
(1918-2007) “Kadri” (1959) ja selle järg “Kasuema” (1963). “Kadris” ja “Kasuemas” 
kujutatakse teismelise tütarlapse tunde-ja mõttemaailma.  Jutustuses räägitakse 
kaasaja tõsistest probleemidest, vaesusest, koolikiusamisest jms, kuid raamatus on ka 
palju ilusat, unistusi, mis võivad täituda. Positiivne on , et selles raamatus näidatakse 
peategelase kaudu   ka raamatute ja kirjanduse võlujõudu. 
 
 
 
 
Pealkiri: Kadri  
Autor(id): Silvia Rannamaa  
Illustraator: Edgar Valter 
Kujundaja: H. Vitsur 
 
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 
Linn: Tallinn 
Aasta: 1959 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
Pealkiri: Kasuema  
Autor(id): Silvia Rannamaa  
 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Linn: Tallinn 
Aasta: 1965 
 
Silvia Rannamaa “Kadri” ja “Kasuema” panid aluse 60. aastate tüdrukuteraamatule, 
mida on viljelenud Silvia Truu, Heljo Mänd, Ellen Niit, Aino Pervik ja Leelo Tungal. 
Kõige viljakam autor oli Silvia Truu (1922-1990), kes kujutas oma raamatutes  
“Silja, päikesekiir ja maailm” (1967) ning “Kuu aega täiskasvanu” (1968) noore 
tütarlapse iseseisvumist, oma koha otsimist ja leidmist ning esimest armastust. 
 
 
50. aastatel tekkis eesti lastekirjanduses ulmekirjandus. Teaduslik-fantastilist 
seilusjuttu on viljelenud Iko Maran ( “Lauri ja Kaie kummalime matk” 1964, “Kirjud 
lood” 1970) ja Jaak Sarapuu (ajaloofantastika), kosmoseulmelise noorsoojutu 
“Kosmose rannavetes” kirjutas 1966. aastal Boris Kabur
 
 
 
Kosmose rannavetes” tiitelleht  
Autor: Boris Kabur  
Illustraator: O. Soans 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1966 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Endiselt on populaarne teema loodus ja loomad. Senise isikustamise asemel hakati 
nüüd loodust ja loomariiki kujutama teaduslikumalt, endiselt säilib tugev 
looduskaitsejalik hoiak. Loomadest kirjutasid Elar Kuus, Juhan Smuul, Rudolf  
Sirge, Erni Krusten, Jüri Piik, Silvia Truu, Jaan Rannap jt. 
 
 
 
Tagametsa tiivuline pere “ tiitelleht 
Autor: Jüri Piik  
Illustraator: Väino Tõnisson 
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 
Tallinn: 1955 
 
Lastekirjandusse  tuli tagasi kunstmuinasjutt, mis vahepeal oli põlu all. Fantastiline 
suund sai võimalikuks alles nn sula aastatel. 
Uue kvaliteedini jõudis kunstmuinasjutt 60. aastate alguses. 1959. ilmus Vladimir 
Beekmani
 teaduslik-fantastiline jutustus  “Aatomik”, kus poisipõnniks 
personfitseeritud Aatomik teeb võimsaid tegusid. 
 
 
 
Pealkiri: Aatomik  
Autor: Vladimir Beekman  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 
Tallinn: 1959 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
60. aastel arenes kiiresti ka väikelastele ja nooremale koolieale mõeldud proosa., kus 
õpetuslikkus ja kasvatuslikkus oli osavalt seotud esteetilisusega, reaalne maailm 
fantastilise ja mängumaailmaga. 1962. ilmus Eno Raua “Sipsik”, mis oli eeskujuks 
paljudele elusaks muutunud mänguasjadest tegelaskujudele. 
 
 
 
Sipsik” tiitelleht  
Autor: Eno Raud  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 
Linn: Tallinn 
Aasta: 1962 
 
Ellu ärganud mänguasjadest on kirjutanud Robert Vaidlo (1921-2004), kes  mõtles 
välja joonistusblokis oleva linna koos selle vahvate tegelastega, kes olid kas 
joonistatud või elasid lapse kirjutuslaual ning mänguasjakastis. (“Lood Kukeleegua 
linnast”, 1965). Kunstmuinasjutte kirjutasid veel Kalju Kangur “Timbu-Limbu 
õukond ja lumemöldrid” (1969), Heljo Mänd “Koer taskus” (1967) jt 
 
 
 
 
Koer taskus” tiitelleht  
Autor: Heljo Mänd  
Illustraator: Heldur Laretei 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1967 
 
Realistlikku väikelastekirjandust esindas Ellen Niit  (“Pille-Riini lood” 1963), Heino 
Väli 
 ( “Peetrike” 1966), Harri Jõgisalu ( “Sass ja Jass” 1968). 
 
 
Luule 
 



Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   17   18   19   20   21   22   23   24   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə