Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Yüklə 15,16 Mb. Pdf görüntüsü
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- Sõjakirves on välja kaevatud
- R. Vaidlo, J. Rannap, H. Väli, H. Pukk
- Jaan Rannap
- Heljo Mänd
- ulmekirjandus.
- Boris Kabur . “Kosmose rannavetes”
- Elar Kuus, Juhan Smuul, Rudolf Sirge, Erni Krusten, Jüri Piik, Silvia Truu, Jaan Rannap jt. “Tagametsa tiivuline pere
- Vladimir Beekmani
- Sipsik”
- Kalju Kangur
- Ellen Niit
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Linn: Tallinn Aasta: 1957 Pealkiri: Sõjakirves on välja kaevatud Autor(id): Eno Raud Illustraator: E. Vaher Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn: 1959 Raamatutes kirjeldatakse kaasahaaravalt kahe poistekamba mängusõda, aga ka poistele tähtsaid eetilisi küsimusi nagu vaprus, ausus, julgus, seltsimehelikkus, reetmine. Seikluslikke poisteraamatuid kirjutasid veel R. Vaidlo, J. Rannap, H. Väli, H. Pukk jt. Poisteraamatutes oli tähtsal kohal seikluslikkus, aga ka poiste iseloomu kujunemine, tahtejõu kasvatamine ja eneseületamine. Sellised raamatud on Holger Puki “Jüri” (1961), Jaan Rannapi “Roheline pall” (1962), Heino Väli “Kolumbuse maa Kolumbus” (1963), “Hundikäpp” (1964). Loomulikult kirjutati pioneeridest ja pioneeritööst. Pioneeriliikumise kujutamise tähe all kirjutati mitmetest laste põnevatest ja vajalikest ettevõtmistest. Sellele on kaasa aidanud ka kirjanikud, näiteks H. Väli ja H. Pukk. Holger Puki “Rohelised maskid” teisendas timurlaste ( kõikjal NSV Liidus A. Gaidari teosest “Timur ja tema meeskond” alguse saanud heategevuslik pioneeriliikumine) tegevuse looduskaitseliseks ettevõtmiseks. Raamatutes tuleb ette laias valikus seiklusi, sõjamänge, detektiivitegevust, mis aitavad kinnitada nii teadmisi loodusest, sõja-ajaloost, kriminalistikast, psühholoogiast, tehnikast, eetilistest väärtustest. 60. aastatel hakatakse pioneeritööd ja koolielu ka kriitiliselt kajastama. Jutustustes “Salu Juhan ja ta sõbrad” (1964) ja “Musta lamba matused” (1968) kasutab Jaan Rannap nii mahedat huumorit kui ka satiiri. Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 “Musta lamba matused” tiitelleht Autor: Jaan Rannap Kirjastus: Eesti Raamat Tallinn: 1968 Sama kriitiliselt on koolielu ja pioneeritööd kujutanud ka Heljo Rammo jutustustes “Salgajuht Mare” (1966) ja “Üks omamoodi poiss” (1968). Humoorikalt jägis koolielu Heljo Mänd jutustuses “Toomas Linnupoeg” (1968) Tõsielulise tüdrukuteraamatu kõige silmapaistvam saavutus oli Silvia Rannamaa (1918-2007) “Kadri” (1959) ja selle järg “Kasuema” (1963). “Kadris” ja “Kasuemas” kujutatakse teismelise tütarlapse tunde-ja mõttemaailma. Jutustuses räägitakse kaasaja tõsistest probleemidest, vaesusest, koolikiusamisest jms, kuid raamatus on ka palju ilusat, unistusi, mis võivad täituda. Positiivne on , et selles raamatus näidatakse peategelase kaudu ka raamatute ja kirjanduse võlujõudu. Pealkiri: Kadri Autor(id): Silvia Rannamaa Illustraator: Edgar Valter Kujundaja: H. Vitsur Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus Linn: Tallinn Aasta: 1959 Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Pealkiri: Kasuema Autor(id): Silvia Rannamaa Kirjastus: Eesti Raamat Linn: Tallinn Aasta: 1965 Silvia Rannamaa “Kadri” ja “Kasuema” panid aluse 60. aastate tüdrukuteraamatule, mida on viljelenud Silvia Truu, Heljo Mänd, Ellen Niit, Aino Pervik ja Leelo Tungal. Kõige viljakam autor oli Silvia Truu (1922-1990), kes kujutas oma raamatutes “Silja, päikesekiir ja maailm” (1967) ning “Kuu aega täiskasvanu” (1968) noore tütarlapse iseseisvumist, oma koha otsimist ja leidmist ning esimest armastust. 50. aastatel tekkis eesti lastekirjanduses ulmekirjandus. Teaduslik-fantastilist seilusjuttu on viljelenud Iko Maran ( “Lauri ja Kaie kummalime matk” 1964, “Kirjud lood” 1970) ja Jaak Sarapuu (ajaloofantastika), kosmoseulmelise noorsoojutu “Kosmose rannavetes” kirjutas 1966. aastal Boris Kabur. “Kosmose rannavetes” tiitelleht Autor: Boris Kabur Illustraator: O. Soans Kirjastus: Eesti Raamat Tallinn: 1966 Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Endiselt on populaarne teema loodus ja loomad. Senise isikustamise asemel hakati nüüd loodust ja loomariiki kujutama teaduslikumalt, endiselt säilib tugev looduskaitsejalik hoiak. Loomadest kirjutasid Elar Kuus, Juhan Smuul, Rudolf Sirge, Erni Krusten, Jüri Piik, Silvia Truu, Jaan Rannap jt. “Tagametsa tiivuline pere “ tiitelleht Autor: Jüri Piik Illustraator: Väino Tõnisson Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn: 1955 Lastekirjandusse tuli tagasi kunstmuinasjutt, mis vahepeal oli põlu all. Fantastiline suund sai võimalikuks alles nn sula aastatel. Uue kvaliteedini jõudis kunstmuinasjutt 60. aastate alguses. 1959. ilmus Vladimir Beekmani teaduslik-fantastiline jutustus “Aatomik”, kus poisipõnniks personfitseeritud Aatomik teeb võimsaid tegusid. Pealkiri: Aatomik Autor: Vladimir Beekman Illustraator: Edgar Valter Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn: 1959 Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 60. aastel arenes kiiresti ka väikelastele ja nooremale koolieale mõeldud proosa., kus õpetuslikkus ja kasvatuslikkus oli osavalt seotud esteetilisusega, reaalne maailm fantastilise ja mängumaailmaga. 1962. ilmus Eno Raua “Sipsik”, mis oli eeskujuks paljudele elusaks muutunud mänguasjadest tegelaskujudele. “Sipsik” tiitelleht Autor: Eno Raud Illustraator: Edgar Valter Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus Linn: Tallinn Aasta: 1962 Ellu ärganud mänguasjadest on kirjutanud Robert Vaidlo (1921-2004), kes mõtles välja joonistusblokis oleva linna koos selle vahvate tegelastega, kes olid kas joonistatud või elasid lapse kirjutuslaual ning mänguasjakastis. (“Lood Kukeleegua linnast”, 1965). Kunstmuinasjutte kirjutasid veel Kalju Kangur “Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid” (1969), Heljo Mänd “Koer taskus” (1967) jt “Koer taskus” tiitelleht Autor: Heljo Mänd Illustraator: Heldur Laretei Kirjastus: Eesti Raamat Tallinn: 1967 Realistlikku väikelastekirjandust esindas Ellen Niit (“Pille-Riini lood” 1963), Heino Väli ( “Peetrike” 1966), Harri Jõgisalu ( “Sass ja Jass” 1968). Luule Yüklə 15,16 Mb. Dostları ilə paylaş:
|