Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə22/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   ...   18   19   20   21   22   23   24   25   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
50. aastatel jätkab lastevärssidega Ralf Parve (1911-2011). 1952. ilmus  R. Parve 
luulekogu “Lõbusad värsid”. Paljud selle kogu luuletused said väga populaarseks ja 
neid teati peast. Eakohase huumoriga on kirjutatud väikelasteluuletused kogudes  
“Tahan ruttu kasvada” (1953), “Tulge meile külla”(1954), “Telefon” (1953). Ralf 
Parvelt on ilmunud veel Tiibeti muinasjutul põhinev värsslugu “Karsumm” (1958), 
Eesti rahvalulul põhinev ”Kassiraamat” (1965) ja hulgaliselt valikkogusid. 
50. aastate lasteluule paremikku kuulub  ka Felix Kotta (1910-1963) looming. 
Luuletaja debüteeris 1949. aastal värsslooga “Räägib Matti”, mis räägib 
põlevkivikaevandamisest. Õnnestunud on F. Kotta pikemad värsslood loomadest ja 
lindudest “Vaat, mis juhtus” (1951), “Tublid loomad” (1952), “Metsapere laulikud” 
(1955). Kõikidest nendest värsslugudest on ilmunud mitmeid kordustrükke. Luuletaja 
värsid on dünaamilised, huvitavate loomtegelaste tegutsemine annab võimalusi 
väljendada olulisi eetilisi tõekspidamisi. 
 
Vaat mis juhtus” tiitelleht  
Autor(id): Feliks Kotta  
Illustraator: Ott Kangilaski 
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 
Linn: Tallinn 
Aasta: 1951 
 
Paralleelselt uuenemisega proosas toimusid muudatused ka lasteluules. 50-ndate lõpul 
tulid kirjandusse noored naisluuletajad Heljo  Mänd ja Ellen  Niit, kellel olid ka 
endal  väikesed lapsed. Nemad toovad luulesse väikelapse teema, lõbusa mängulisuse 
ja naiseliku helluse.  
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
Oakene” tiitelleht  
Autor: Heljo Mänd  
Illustraator: Olev Soans ja Asta Vender 
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 
Tallinn: 1957 
 
Tekstinäide 
 
Tõrksad nukud 
Heljo Mänd 
 
“Head aega, nukukesed, 
olge kodus, kukukesed, 
tehke kõik, mis Toomas nõuab, 
koolist varsti koju jõuan.” 
Oi-oi-oi-oi! Nukuisa, 
Miks su lapsed teevad kisa? 
Riinad-Tiinad karjuvad, 
hoidjaga ei harju nad. 
“Ainult ema tahame!” 
Toomas juba pahane. 
Pirisejaid raputab, 
nii et üks jääb paputa. 
Lõpuks jalgupidi lastib 
tõrksad nukud autokasti. 
Keerab vänta, seab rooli: 
“Viin teid ema juurde kooli.” 
Mootor hakkab põrisema, 
juhikene torisema: 
“Endal pooleli jääb maja, 
materjali tuua vaja, 
raiskate mu kallist aega, 
homme viin teid – lasteaeda.” 
 
(1957) 
 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
 
 
 
“ Rongisõit”tiitelleht  
Autor: Ellen Niit  
Illustraator: Vive Tolli 
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 
Tallinn: 1957 
 
Õnnestunud väikelaste luuleramat on Lea Nurkse “Kubujuss” (1958).  
Lastele kirjutasid veel  Kalju Kangur, Paul Haavaoks, Juta Kaidla, Helvi 
Jürisson, Olivia Saar, Venda Sõelsepp, Muia
 VeetammErika EsopAdolf 
Rammo, Leili Andre, Maimu
 Linnamägi, Paul Haavaoks jt. Luule realistlikumat 
suunda esindas Manivald Kesamaa, kes kirjutas lastele täiskasvanute tööd 
tutvustavaid värsslugusid. 
 
 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Keda kiita leiva eest” tiitelleht  
Autor: Manivald Kesamaa  
Illustraator: Alfred Saldre 
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 
Tallinn: 1957 
 
50.-60ndate lasteluulele on omane värsikultuuri üldine tõus ja eakohasuse printsiibi 
teadlikum arvestamine. Kahjuks oli peaaegu kogu luule adresseeritud väikelastele 
või nooremale koolieale. 
 
 
Lastenäidend 
 
Lasteluule ja -proosa kõrval on lastenäidendid jäänud nii kvantiteedilt kui kvaliteedilt 
tagasihoidlikuks. Trükituna  ilmus üsna vähe lastenäidendeid. Suure osa 
lastenäidenditest moodustasid nukunäidendid. 1952. aastal asutatud Eesti NSV 
Riikliku Nukuteatri repertuaari eest kandis hoolt Uno Leies (1931-1988). Osa tema 
nukunäidenditest on ilmunud kogus “Lõbus nukupere”(1971). Leiese nukunäidendite 
tegelased on peamiselt loomad, nende käitumises on rohkesti huumorit. 
Nukunäidendeid on kirjutanud veel Juhan Kangilaski, O. Liigand, E. Kuus, E.Raud. 
Nooremale ja keskmisele koolieale on näidendeid kirjutanud Ellen Niit ja Heljo 
Mänd. 
Lastedramaturigia parimaks esindajaks antud perioodil on Boris Kabur (1917-2001), 
kelle lastenäidendid “Rops” (1965) ja “Rops aitab kõiki”(1965) olid väga huvitava 
süzeega ja samal ajal käsitlesid tähtsaid eetilisi probleeme. Näidendis tegutsevad 
robot Rops ja elus poiss Jüri, kes on väliselt omavahel äravahetamiseni sarnased. 
Näidendit on edukalt lavastatud nii Eestis kui ka välismaal. 
 
                                                          * * * 
50.-60. aastatel jõuab eesti lastekirjandus uue kvaliteedini. Kuigi lastekirjanduses oli  
karm tsensuur ja kõikidel teemadel ei saanud endiselt kirjutada,  laieneb teemade ring 
ja žanrivalik. Realistliku jutukirjanduse kõrvale tuleb tagasi kunstmuinasjutt, tekkib 
ulmekirjandus. Kirjandusse tuleb uus põlvkond noori andekaid autoreid. Üldse on 
lastele kirjutavaid autoreid palju, samuti ilmub palju lasteraamatuid. Juhtival kohal on 
proosalooming, kus peamiseks sihtrühmaks on keskmise kooliea poisid.  Uue taseme 
saavutab ka luule, mis vastupidiselt proosale on peamiselt mõeldud väikelastele ja 
nooremale koolieale.  
 
KIRJANDUS  
 
Jaaksoo, Andres 1987. Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses. Tallinn: Eesti 
Raamat. 
Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar. 
http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Tagasi_lapseliku_meele_juurde/ 
 
 
Tekstid: 



Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   18   19   20   21   22   23   24   25   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə