Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Karuke ei ole paha 2000. Eesti lastekirjanduse antoloogia VIII köide. Koostanud 
Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark. 
Kukk kargas kiredes kännule 2000. Eesti lastekirjanduse antoloogia IX köide. 
Koostanud Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark. 
Olen mina väike valge jänes 2001. Eesti lastekirjanduse antoloogia XI köide. 
Koostanud Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark. 
Rähn, mis sa toksid? 2002. Eesti lastekirjanduse antoloogia XII köide. Koostanud 
Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark. 
Laste rõõm 2011. Koost Eesti Lastekirjanduse Keskus.Tallinn: Tammerraamat. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Eesti lastekirjandus 20. sajandi 70.-80. aastatel 
Lastekirjanduse kuldaeg 
 
Pärast N. Hruštšovi tagandamist NLKP peasekretäri kohalt 1964 pidurdusid 
Nõukogude Liidus vabameelsed sotsiaalpoliitilised ja majanduslikud uuendused. 
Algas nn stagnatsiooniajastu. 
Siiski ei suutnud stagnatsiooniperiood peatada muutusi eesti lastekirjanduses, 
vastupidi,  
70.-80. aastatel saavutas eesti lastekirjandus kõrge taseme. 
 
Avalikkuse huvi lastekirjanduse vastu suurenes. Ilmus lastekirjanduse teoreetilisi 
käsitlusi ja ülevaateid, korraldati lastekirjandust puudutavaid nõupidamisi ja 
konverentse, osa neist rahvusvahelised. Tulemusrikas oli 1985. aasta laste-ja 
noorsookirjanduse võistlus. 1988. aastal asutas Luunja sovhoos Karl Eduard Söödi 
nimelise lasteluule preemia. Seni keelatud teemasid käsitles lasteajakirjandus. 
Tänuväärt tööd tegi siin ajakiri Pioneer, kus räägiti Eesti ajaloo perioodidest, millest 
seni oli tulnud vaikida. Pioneer tutvustas ka väliseesti lastekirjandust. Samuti hakati 
väliseesti lastekirjanike teoseid välja andma kordustrükkidena kodumaal. 
80-ndate kirjandusprotsessi sisulisteks tunnussõnadeks sobivad temaatiline 
avardumine, elunähtuste dialektilisem käsitlemine ja südi vastupanu 
venestamispoliitikale, mis tugevnes eriti kümnendi lõpul. (Krusten 1995: 182) 
 
Lastekirjandusse tulid 70.-80. aastatel noored andekad luuletajad, kes tõid kaasa  
uusi värkeid teemasid.  
 
70ndatel astus lasteluulesse Hando Runnel (1938), kes seni täiskasvanutele 
luuletanud. Tema kogumikes “Miks ja miks” (1973), “Mere ääres, metsa taga” 
(1977), „Mõtelda on mõnus“ (1982, J. Smuuli nimeline kirjanduspreemia 1983)  
ilmunud värsid süvendavad luule mõttelist ja tähenduslikku poolt, värsivorm on sageli 
lasteluulele iseloomuliku lõppriimilisuse asemel vabavärsiline. Autor ei jutusta, vaid 
tekitab kujundi abil meeleolu. Runnel kasutab tihti rahvaluulest võetud värsivormi ja 
sõnamängu.  
 
 
 
„Mõtelda on mõnus” tiitelleht  
Autor: Hando Runnel  
Illustraator: Maret Kernumees 

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Kirjastus: Eesti Raamat                                                                                                                        
Tallinn: 1982 
 
 
 
 
 
Tekstinäide 
 
Sõber tunneb sõpra silmist 
Hando Runnel 
 
Sõber tunneb sõpra silmist, 
vaenlast vanast sõjafilmist, 
 
ütle mulle, kust sa tuled, 
siis ma teangi, kes sa oled, 
 
tuled põhjast, oled põder, 
tuled lõunast, oled lõvi, 
 
tuled uksest, oled udu, 
tuled vihmast - vikerkaar. 
 
Runnel, Hando 1982. Mõtelda on mõnus. Tallinn: Eesti Raamat. 
 
 
Mudilastele omasele sõnamängulisusele oli üles ehitatud Paul Eerik Rummo (1942) 
“Lugemik, lugemiki”(1974). Lapse seisukohti esindava humoorika luulega astus 
lugejate ette LeeloTungal (1947). 
 
Sõnamängulise  luulega sai tuntuks Ott Arder (1950-2004), kellelt ilmusid 
lasteluuleraamatud „Bumerang“ (1980), “Koer poiss sõitis jänest“ (1982), „Mine 
metsa“ (1986), „Valge raamat“ (1989, K. E. Söödi nim lasteluuleauhind 1990). 
 
 
 
„Koer poiss sõitis jänest”tiitelleht  
Autor: Ott Arder  

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Illustraator: Priit Pärn 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1982 
 
Kodutunne on põhiline  Jaan Kaplinski (1941) luulekogus „Jalgrataste 
talveuni“(1987), kus on kasutatud  küllaltki keerulisi poeetilisi võtteid.. 
 
 Viivi Luige ( 1946) kogudes „Tubased lapsed“ (1979) ja  „Kolmed tähed“ (1987) 
leidub ka kriitilist suhtumist lapsepõlve ja lapsesse.  
 
 
 
„Kolmed tähed” tiitelleht  
Autor: Viivi Luik  
Illustraator: Maarja Vannas-Raid 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1987 
 
 
Tekstinäide  
 
Elusloodus 
Viivi Luik 
 
Läks Oskar maale kevadel, 
Sääl hüppas, hullas, hõikas 
Ja õues peenralilledel 
Kõik nupud maha lõikas. 
 
Küll ema noomis Oskarit 
Ja vanaema palus, 
Kuid poissi naerma ajas jutt, 
Et lilledel on valus. 
 
Ta oma autod käivitas 
Ja sõitis mööda õue. 
Kuid päike ära kahvatas  
Ja lumi sadas põue. 
 

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Ilm külmemaks läks kogu aeg 
Ja Oskar koju tahtis. 
Küll elusloodus rõõmustas 
Kui Oskarist sai lahti. 
 
Viivi Luik 1987. Kolmed tähed. Tallinn: Eesti Raamat. 
 
70.-80. aastatel jätkavad eelmisel kümnendil lasteluulesse tulnud autorid Ellen Niit, 
Heljo Mänd
, lasteluules katsetab ka Eno Raud. 
 
Jäkuvalt on loodusest kirjutanud Olivia Saar, fantastilist-mängulist suunda esindas 
luuletaja Kalju Kangur (1925-1989) oma värsikogudes „Kuldsed krabid“ (1982), 
„Punaste traksidega koer“ (1984).  
 
Lasteproosas
 on endiselt populaarne ökoloogiline temaatika ja loomalood (E. 
Raud, A.Pervik, H. Jõgisalu, J. Rannap, A. Reinla jt)  
 
 
 
„Kasulaps”tiitelleht  
Autor: Jaan Rannap  
Illustraator: Reet Rea 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1989 
 
Koolielu
 käsitlemisel jätkub kriitiline hoiak. Jaan Rannapi “Agu Sihvka annab aru” 
(1973) paneb naeruks formaalse pioneeritöö ja näitab koolipoisse ettevõtlike ning 
tragide maailmaavastajate ja katsetajatena. Eriline on teose vorm – lapse poolt 
kantseleikeeles kirjutatud seletuskirjad. Valitud vorm ja alltekstilisus tegi raamatu ka 
täiskavanu jaoks lõbusaks lugemiseks. 
 

---