Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə25/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   ...   21   22   23   24   25   26   27   28   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Kõrgele tasemele jõuab kunstmuinasjutt. Suure tunnustuse nii lugejalt kui kriitikalt 
sai Eno Raua (1928-1996ökoloogiline muinasjutt “Naksitrallid” I-II ja “Jälle need 
naksitrallid” (1972-1982). 
 
 
 
Naksitrallid 1. osa” tiitelleht  
Autor: Eno Raud  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1972 
Naksitrallide" esimese raamatu eest on autor 1974. aastal kantud Rahvusvahelise 
Noorsookirjanduse Nõukogu aunimekirja (IBBY Honor List). 
 
 
 
Jälle need naksitrallid (1 ja 2 raamat koos)” tiitelleht  
Autor: Eno Raud  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1986 
 
Viljakas muinasjutukirjanik on Aino Pervik (s. 1932). Tema kunstmuinasjutud 
“Kunksmoor” (1973) ning “Kunksmoor ja kapten Trumm”( 1975, J.Smuuli nimeline 
kirjanduspreemia 1976), “Sookoll ja sisalik” (1986) käsitlevad mitmeid kaasajale 
omaseid probleeme, eelkõige loodusse suhtumise, päritolu ja juurte küsimust jne. 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
 
Pealkiri: Kunksmoor  
Autor: Aino Pervik  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1973 
 
Nii Eno Raua kui Aino Perviku muinasjutud on jätkuvalt  laste lemmikraamatute 
hulgas, 
muinasjuttude põhjal on tehtud animafilmid.  
 
Uute muinasjutukirjutajatena lisanduvad Henno Käo, Astrid Reinla, Voldemar 
Miller, Ira Lember, Dagmar Normet, Kalju Saaber jt. 
 
Elluärganud mänguasjade teemat jätkavad Juhan Saar (1929-2007) jutustuses” Mäng” 
(1973) ja Iko Maran (1915-1999) jutustuses “Londiste, õige nimega Vant” (1973, J. 
Smuuli nimeline kirjanduspreemia 1974). Selles raamatus näitab autor end väikelapse 
psüühika kujutamise tõelise meistrina. Raamat on lüüriline ja emotsionaalne, ka 
targalt õpetlik. 1980. aastal ilmus I. Maranilt muinasjutt “Piki ja Tohotiise”, mis 
jutustab kahe mänguasja, plüüšpärdik Piki ja plastmasskrokodilli Tohotiise 
omavahelisest sõprusest. 
 
 
 
Londiste, õige nimega Vant” tiitelleht 
Autor: Iko Maran  
Illustraator: Heldur Laretei 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1972 
 
Lastenäidendeid ilmus endiselt vähem kui proosat ja luulet. 
Kahe väikese 
näidendiraamatuga esines Ellen Niit (“Enne punaeid palituid”, ”Seitse väikest 
kuulujuttu” mõlemad 1984). Kaks aktuaalset lühinäidendit kaasaja koolilaste elust 
leidub Heljo Rammo kogus “Päästerõngas iseendale” (1983) ja üks Reet Kudu 
jutukogus “Flöödiviis” (1985). Heljo Männi koostatud kogumik “Lasteteater” (1987) 
sisaldab varem kirjutatud ja ka lavastatud näidendeid Dagmar NormetiHeljo 
Männi, Vladislav Koržetsi
 sulest. Suur lavamenu sai osaks Merle Karusoo 
õpilaskirjandite põhjal seatud lavastusele “Olen 13-aastane”(lavastus 1980, ilmunud 
1989) ja ka selle jätkule “Meie elulood”, kus kriitilisest aspektist näidati kaasaegset 
koolielu. 
 Teatrites mängiti edukalt veel Eno Raua, Paul-Eerik Rummo, Vladislav Koržetsi, 
Mihkel Tiksi
  näidendeid. 
(Krusten 1995: 184) 
 
 
Uuele arengutasemele jõuab lastele mõeldud aimeraamat. Loomariiki tutvustavad 
lastele Rein Saluri, Jaan Kaplinski, Fred Jüssi. 
 
 
 
Räägi mulle rebasest” tiitelleht  
Autor(id): Fred Jüssi, Reet Rea  
Kirjastus: Valgus 
Tallinn: 1987 
 
Taimedest kirjutab Viktor Masing (“Sinasõprus tammega” 1984, J. Smuuli nimeline 
kirjanduspreemia 1985, „Sa vaata vaid...1986) 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
“Sinasõprus tammega
” tiitelleht 
Autor: Viktor Masing  
Kirjastus: Valgus, 1984 
Illustraator: Sirje Eelma 
 
Raamat tutvustab tamme, tema bioloogiat, levikut, kasutamisviise, kahjureid jm. 
Esitatud on 16 lugu aastaaegade järjestuses. 
Ilukirjanduslikus vormis on lastele ajaloost jutustanud Elar Kuus (“Välek vibulane” 
1978, ”Nupumees Ati” 1980) ja Jaan Sarapuu (“Taevalindlased ja kirveslased” 1980, 
“Salakivi” 1983, “Soovaimude laukast” 1987). Lastele kirjutati ka geograafiast, 
rahvaluulest, bioloogiast., meditsiinist. 
 
 
 
Poiss ja tüdruk” tiitelleht 
Autor: Harri Jänes  
Illustraator: Elle Tikerpäe 
Kirjastus: Valgus 
Tallinn: 1986 
 
                                                             * * *  


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
20. sajandi 70.-80. aastatel saavutas eesti lastekirjandus kõrge taseme. Seda aega on 
nimetatud eesti lastekirjanduse kuldajaks. 1960. aastatel tuli lastekirjandusee terve 
plejaad andekaid autoreid, kellest enamik pühendus täielikult lastekirjandusele. 
Arenesid kõik lastekirjanduse žanrid, avardus temaatika. Pöörati  suurt tähelepanu 
lapse psüühika kujutamisele, lastekirjanduse kangelane on valdavalt tundliku 
hingeeluga teismeline. Kõrgele tasemele jõudis loodushoidliku temaatikaga 
kunstmuinasjutt, tunduvalt arenes lasteluule ja lastedramaturgia, ilmus palju 
eriteemalisi aimeraamatuid. 
 
KIRJANDUS  
 
Jaaksoo, Andres 1987. Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses. Tallinn: Eesti 
Raamat. 
Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar. 
http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Uus_kvaliteet/
 
 
http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Temaatiline_avardumine_80ndatel/
 
 
 
 
Tekstid: 
 
Olen mina väike valge jänes 2001. Eesti lastekirjanduse antoloogia XI köide. 
Koostanud Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark. 
Rähn, mis sa toksid? 2002. Eesti lastekirjanduse antoloogia XII köide. Koostanud 
Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark. 
Laste rõõm 2011. Koost Eesti Lastekirjanduse Keskus.Tallinn: Tammerraamat. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   21   22   23   24   25   26   27   28   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə