Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə28/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   ...   24   25   26   27   28   29   30   31   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
aastapreemia 1970), "
Telepaatiline lugu
" (1970). Poiste ja tüdrukutega juhtuvad siin 
põnevad lood, mis on seotud mõne päevakajalise kõneainega. 
 
Lugu lendavate taldrikutega” tiitelleht  
Autor: Eno Raud  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1969 
1977. aastal kirjutatud seiklusjutus “Märgutuled Padalaiul” räägib kirjanik omapead 
üksikule laiule sattunud linnalaste seiklustest. 
60ndatel aastatel kirjutas E. Raud mitu lasteraamatut, kus autor püüab lastele anda 
teadmisi kas tehnika, ajaloo, emakeele või isegi mikroobide kohta. Põhilise võttena 
kasutab kirjanik personifitseerimist ja antropomorfiseerimist. Sellised on jutustused 
"Kurjad mehikesed" (1961), "Väike motoroller" (1965), "Helikopter ja tuuleveski
(1966), “Peep ja sõnad” (1967), "Huviline filmikaamera" (1969), "Konn ja 
ekskavaator
" (1972), "Väike autoraamat" (1974). 
 
Kurjad mehikesed” tiitelleht 
Autor: Eno Raud  
Illustraator: Helga Jõerüüt 
Kirjastus: Vabariiklik Sanitaarhariduse Maja 
Tartu: 1961 
Tänuväärt tööd on Eno Raud teinud eesti rahvaluule ja rahvuseepose tutvustajana 
lastele.                         60. aastatel on talt ilmunud “Kalevipoja” proosaümberjutustus, 
aga ka lugusid Suurest Tõllust, kilplastest, Kaval-Antsust ja Vanapaganast. 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 “Kalevipoeg” tiitelleht 
Autor: Eno Raud  
Illustraator: Ants Viidalepp 
Kujundaja: Ants Viidalepp 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1970 
Kirjanik on ka kirjutanud lastele reisiraamatuid - "Rein karuradadel" (1962), 
"Põdrasõit" (1965). 
 
Põdrasõit” tiitelleht  
Autor(id): Eno Raud  
Illustraator: Ants Viidalepp 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1965 
Eno Raua arvuka proosaloomingu hulgast on kõige suurema tunnustuse saanud 
"
Naksitrallid. Esimene raamat
" (1972), "
Naksitrallid. Teine raamat
" (1975),"
Jälle 
need naksitrallid. Esimene raamat
" (1979), "
Jälle need naksitrallid. Teine raamat

(1982). Tähelepanuväärne kunstmuinasjutt kolmest iseäralikust mehikesest on täis 
põnevaid sündmusi, seiklusi, mille kaudu räägitakse loodusest, inimese ja looduse 
suhetest, aga ka inimühiskonna nähtustest. Meisterlikult ühendades õpetlik-
kasvatuslikku momenti lastele mõistetava kujundlikkusega, räägib kirjanik väga 
tähtsatest ja tõsistest asjadest.  


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
Jälle need naksitrallid II” tiitelleht  
Autor: Eno Raud  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1982 
Kuigi Eno Raud on kirjutanud koolieelikutele ja keskmisele koolieale  valdavalt 
proosat, on temalt ilmunud ka sõnamängulised ja naljameelsed luulekogud. "Kalakari 
salakaril"
 (1975), "Käbi käbihäbi" (1977), "Padakonna vada" (1985), "Kilul oli vilu
(1987), "Kala kõnnib jala" (1997). 
 
Kalakari salakaril” tiitelleht  
Autor: Eno Raud  
Illustraator: Heldur Laretei 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1974 
Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju.  
Eno Raud oli tunnustatud kirjaik juba eluajal, ta oli 
Eesti NSV teeneline kirjanik
.                                                
Aastal 
1974
 kanti Eno Raud 
Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu
 (IBBY)                             
H.C. Anderseni  aunimekirja. 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
Jaan Rannap 
 
 
 
Foto: teadur.ee 
 
Jaan Rannapi (s. 1931) lastejuttude tegelaseks on enamasti keskmise kooliea poisid. 
Esikkogus „Roheline pall” (1962) on tahtejõu kasvatamise lood, kus väljendub autori 
oskus luua karaktereid. 1964. aastal ilmunud Salu Juhan ja ta sõbrad” toob selgesti 
esile J. Rannapi kui isikupärase lastekirjaniku. 
 
 
 
Salu Juhan ja ta sõbrad” tiitelleht  
Autor: Jaan Rannap  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus 
Tallinn: 1964 
 
 Selles ja teistes koolielu käsitlevates jutustustes ”Musta lamba matused” (1968) 
ja
"
Agu Sihvka annab aru
” (1973) räägib kirjanik koolielu probleemidetst.  
 
J. Rannapi koolipoistelugude hindamatuks vooruseks on huumor, mis põhineb poiste 
psüühika ja koolitöö suurepärasel tundmisel. 
Keskmise kooliea poistest räägib ka jutustus “Seitseteist tundi plahvatuseni” (1975) ja 
jutukogu “Kukepoks” (1979). Viimase kogu jutud on seotud spordiga. Jutustused 
räägivad poiste visadust treenimisel ja eesmärgi saavutamisel. 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
Teine Jaan Rannapi lemmikteema on loodus ja loomad. Kirjaniku kahes pikemas 
jutustuses “Viimane Valgesulg” (1967) ja “Jefreitor Jõmm” (1971, J.Smuuli nimeline 
kirjanduspreemia 1972) kujutatakse inimese ja looduse suhteid. Kirjanikule on omane 
looduskaitsejalik hoiak. Hoolitsedes vanemateta jäänud loomade eest, põrkavad 
lapsed kokku tõsiste probleemidega. 
 
 
Jefreitor Jõmm” tiitelleht  
Autor: Jaan Rannap  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Eesti Raamat                                                                                                                                
Tallinn: 1971 
J. Rannap on kirjutanud loomalugusid ka noorematele lastele.”Topi”(1970) jutustab 
loomaaiast põgenenud ahvipoja seiklustest, “Nublu” (1972) koerakutsikast, kellest 
saab tuletõrjekoer. 
 
 “Nublu” tiitelleht  
Autor: Jaan Rannap  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1972                                                                                                                                                
2. trükk 
Südamlik lugu on hobustsest “Alfa+Romeo”(1972), jutustus “Toonekurg Tooni” 
(
1986
) räägib väikese maakooli õpilastest, kes hoolitsevad haige toonekure eest. 


Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   24   25   26   27   28   29   30   31   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə