Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Tekstid:
Kuule, kutsik, kuhu lähed? 1997. Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide. Koostanud
Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark.
Vanad aabitsajutud 2007. Koostanud Reet Krusten. Tallinn: Tiritamm.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Esimesed eestikeelsed lasteraamatud 19. sajandi alguses
19. sajandi esimesel poolel olid peamised lastele mõeldud raamatud lugemikud ehk
lugemisraamatud, mis olid mõeldud aabitsajärgseks kodulektüüriks. Enamik
lugemikke olid religioosse sisuga n.ö katekismuse laiendatud variant, kus olid
piiblilugude ümberjutustused, palved, kirikulegendid, katekismusest lähtuvad
moraliseerivad palad.
Trükivõimaluste avardumisega intensiivistus eestikeelsete raamatute kirjutamine.
Rahva hulgas levisid sakasa keelest tõlgitud ja mugandatud rahvaraamatud, vagalood,
robinsonaadid, sentimentaalsed rahvaraamatud ehk jenoveevad. Kindlasti lugesid neid
raamatuid ka lapsed.
19. saj. keskel elavnes huvi lastekirjanduse vastu. Lastele kirjutasid eelkõige pastorid
ja koolmeistrid, kellel oli vaja igapäevases töös lastele sobilikku lugemisvara.
Lastekirjandust peeti kaua peamiselt kasvatusvahendiks, millega sai sisendada
jumalakartlikkust, kuulekust, keisritruudust. Lastekirjanduse tekstid oli peamiselt
tõlgitud saksa keelest ja seejärel mugandatud eesti laste tarvis.
Esimestena hakkasid lastele sihiteadlikumalt koolivälist kirjandust pakkuma vennad
Körberid .
Carl Körber
(1802-1883) oli pastor ja kooliõpetaja, andekas kirjamees, kes on välja
andnud aabitsa ja kooliraamatuid. Nendest olulisemad on tema kaks ilukirjanduslikku
lasteraamatut „Karjalaste luggemisse ramat“ (1849) ja „Pähkle ramat“ (1851).
„Karjalaste luggemisse ramatut“ tuleb pidada esimeseks täielikult lastele adresseeritud
ilukirjanduslikuks lasteraamatuks (Krusten 1995: 43).
„Karjalaste luggemisse ramat“
sisaldab 21 õpetlikku juttu ja eeskõne, kus autor
pöördub lapsevanema ehk potentsiaalse raamatu ostja poole. Kirjaniku arvates on
lugemine kõige parem ajaviide, raamatut lugeval lapsel pole aega vallatusteks ja ta
püsib ilusasti karja juures.
C. Körberi jutud räägivad headest ja sõnakuulelikest lastest, kelle vastanditeks on
halvad ja kurjad lapsed. Pahasid lapsi ootab oma halva käitumise eest karistus. Seega
tuletab Körberi „Karjalaste luggemisse ramat” meelde Arveliuse “Jutu-ja
õpetuseraamatut”.
C. Körberi jutud on suurelt osalt laenulised ja rahvusvahelise süžeega, kuid ta on neid
ladusalt ümber jutustanud.
Teine C. Körberi raamat „Pähkle ramat“ on kirjutatud osaliselt riimitud proosas.
Jutustatakse peaasjalikult allegoorilisi lugusid loomadest ja lindudest. Lugude moraal
on siin peidetum.
C. Körber algatas ka lastejuttude avaldamise ajakirjanduses, avaldades lastele
mõeldud lugemispalu ka tema poolt toimetatud „Tallorahwa Postimehes“.
Tekstinäide
OJA
Carl Körber
Kaks poissi läksid metsa maasikamarju noppima.
Said pisukese oja kohta, kus palk oli üle pandud.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Hans astus tasakesi mööda palki.
Mart ütles:“Kas sina ei mõista karata? Vaata, kuidas mina hüppan.“
Hans keelas: „Ära hüppa, sisse lähed!“
Mart läks kümmekond sammu tagasi, jooksis ja kargas karplauht! Oja mudase ääre
sisse, et pask purtsas üle pea – ise must kui siga!
Sai kodus hästi tapelda. Nuttis kambri nurgas!
(1872)
Kuule, kutsik, kuhu lähed? Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide 1997. Koost
Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, lk 123.
Üsna üheaegselt esimeste lastele määratud proosaraamatutega ilmusid esimesed
ilmalikud lastelaulud , mille autoriks oli Carl Körberi vend Martin Körber (1817-
1893),
samuti pastor ja suur lauluarmastaja.
Vaimulike laulude kõrval on üldtuntuks saanud M. Körberi südamlik “Mu armas
isakohakene”, samuti „Õhtulaul, kui meresse lähevad“, „Mölder oma pojaga“.
Lastele on Martin Körber püüdnud kirjutada sobival teemal “Sündimise päew”,
“Koliaeg pea käes”.
Tekstinäide
Mu armas isakohakene
Martin Körber
Vaikne, kena kohakene
kõige kallim surmani,
armas isamajakene
meeles minul alati.
Minu isamajakene
linnupesa sarnane,
siis ka nagu linnukene
igatsen ta järele!
Selge allikas sääl jookseb,
sellest lapsepõlves jõin,
kenas koplis paju õitseb,
säält ma pajupilli tõin.
Kena sirge kask seal seisab,
temast magust mahla jõin,
aias õunapuuke õitseb,
säält ma maitsvat õuna sõin.
Vaikne kena kohakene
kõige kallim surmani,
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
armas isamajakene
meeles minul alati!
(1862)
Kuule, kutsik, kuhu lähed? Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide 1997. Koost
Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, lk 81.
Esimese lastele mõeldud ilmaliku värsiraamatu avaldas 1865. aastal Johann
Voldemar Jannsen
(1819-1890) „Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade
kingituseks“,
kus oli 15 humoristlikku värsslugu. See oli ka esimene pildiraamat C.
Schultzi illustratsioonidega. Pilt kaunistas iga luuletuse algust ja oli otseses seoses
selle sisuga, mis tol ajal oli küllalt haruldane.
Foto KM EKLA B-42-194
Johann Voldemar Jannsen
„Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade kingituseks“
(1965) tiitelleht
Dostları ilə paylaş: |