Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə3/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Tekstid: 
Kuule, kutsik, kuhu lähed? 1997. Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide. Koostanud 
Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark. 
Vanad aabitsajutud 2007. Koostanud Reet Krusten. Tallinn: Tiritamm. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Esimesed eestikeelsed lasteraamatud 19. sajandi alguses 
 
19. sajandi esimesel poolel olid peamised lastele mõeldud raamatud  lugemikud ehk 
lugemisraamatud, mis olid mõeldud aabitsajärgseks kodulektüüriks. Enamik 
lugemikke olid religioosse sisuga n.ö katekismuse laiendatud variant, kus olid 
piiblilugude ümberjutustused, palved, kirikulegendid, katekismusest lähtuvad 
moraliseerivad palad.  
 
Trükivõimaluste avardumisega intensiivistus eestikeelsete raamatute kirjutamine. 
Rahva hulgas levisid sakasa keelest tõlgitud ja mugandatud rahvaraamatud, vagalood, 
robinsonaadid, sentimentaalsed rahvaraamatud ehk jenoveevad. Kindlasti lugesid neid 
raamatuid ka lapsed. 
 
19. saj. keskel elavnes huvi lastekirjanduse vastu. Lastele kirjutasid eelkõige pastorid 
ja koolmeistrid, kellel oli vaja igapäevases töös lastele  sobilikku lugemisvara. 
Lastekirjandust peeti kaua peamiselt kasvatusvahendiks, millega sai sisendada 
jumalakartlikkust, kuulekust, keisritruudust. Lastekirjanduse tekstid oli peamiselt 
tõlgitud saksa keelest ja seejärel mugandatud eesti laste tarvis. 
 
Esimestena hakkasid lastele sihiteadlikumalt koolivälist kirjandust pakkuma vennad 
Körberid . 
Carl Körber 
(1802-1883) oli pastor ja kooliõpetaja, andekas kirjamees, kes on välja 
andnud aabitsa ja kooliraamatuid. Nendest olulisemad on tema kaks ilukirjanduslikku 
lasteraamatut „Karjalaste luggemisse ramat“ (1849) ja „Pähkle ramat“ (1851). 
„Karjalaste luggemisse ramatut“ tuleb pidada esimeseks täielikult lastele adresseeritud 
ilukirjanduslikuks lasteraamatuks (Krusten 1995: 43). 
„Karjalaste luggemisse ramat“
 sisaldab 21 õpetlikku juttu ja eeskõne, kus autor 
pöördub lapsevanema ehk potentsiaalse raamatu ostja poole. Kirjaniku arvates on 
lugemine kõige parem ajaviide, raamatut lugeval lapsel pole aega vallatusteks ja ta 
püsib ilusasti karja juures.  
C. Körberi jutud räägivad headest ja sõnakuulelikest lastest, kelle vastanditeks on 
halvad ja kurjad lapsed. Pahasid lapsi ootab oma halva käitumise eest karistus. Seega 
tuletab Körberi „Karjalaste luggemisse ramat” meelde Arveliuse “Jutu-ja 
õpetuseraamatut”. 
C. Körberi jutud on suurelt osalt laenulised ja rahvusvahelise süžeega, kuid ta on neid 
ladusalt ümber jutustanud. 
Teine C. Körberi raamat „Pähkle ramat“ on kirjutatud osaliselt riimitud proosas. 
Jutustatakse peaasjalikult allegoorilisi lugusid loomadest ja lindudest. Lugude moraal 
on siin peidetum. 
C. Körber algatas ka lastejuttude avaldamise ajakirjanduses, avaldades lastele 
mõeldud lugemispalu ka tema poolt toimetatud „Tallorahwa Postimehes“. 
 
Tekstinäide 
 
 
OJA 
Carl Körber 
 
Kaks poissi läksid metsa maasikamarju noppima. 
Said pisukese oja kohta, kus palk oli üle pandud. 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Hans astus tasakesi mööda palki. 
Mart ütles:“Kas sina ei mõista karata? Vaata, kuidas mina hüppan.“ 
Hans keelas: „Ära hüppa, sisse lähed!“ 
Mart läks kümmekond sammu tagasi, jooksis ja kargas karplauht! Oja mudase ääre 
sisse, et pask purtsas üle pea – ise must kui siga! 
Sai kodus hästi tapelda. Nuttis kambri nurgas! 
(1872) 
Kuule, kutsik, kuhu lähed? Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide 1997. Koost 
Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, lk 123. 
 
Üsna üheaegselt esimeste lastele määratud proosaraamatutega ilmusid esimesed 
ilmalikud lastelaulud , mille autoriks oli Carl Körberi vend Martin Körber (1817-
1893),
 samuti pastor ja suur lauluarmastaja. 
Vaimulike laulude kõrval on üldtuntuks saanud M. Körberi südamlik “Mu armas 
isakohakene”, samuti „Õhtulaul, kui meresse lähevad“, „Mölder oma pojaga“.  
Lastele on Martin Körber püüdnud kirjutada  sobival teemal “Sündimise päew”, 
“Koliaeg pea käes”. 
 
Tekstinäide 
 
 
Mu armas isakohakene 
Martin Körber 
 
 
Vaikne, kena kohakene  
kõige kallim surmani,  
armas isamajakene  
meeles minul alati.  
 
Minu isamajakene  
linnupesa sarnane,  
siis ka nagu linnukene  
igatsen ta järele!  
 
 Selge allikas sääl jookseb,  
sellest lapsepõlves jõin,  
kenas koplis paju õitseb,  
säält ma pajupilli tõin.  
 
Kena sirge kask seal seisab,  
temast magust mahla jõin,  
aias õunapuuke õitseb,  
säält ma maitsvat õuna sõin.  
 
Vaikne kena kohakene  
kõige kallim surmani,  


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
armas isamajakene  
meeles minul alati! 
(1862) 
Kuule, kutsik, kuhu lähed? Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide 1997. Koost 
Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, lk 81. 
 
  
 
 
 
 
 
Esimese  lastele mõeldud ilmaliku värsiraamatu avaldas 1865. aastal Johann 
Voldemar Jannsen
 (1819-1890) „Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade 
kingituseks“,
 kus oli 15 humoristlikku värsslugu. See oli ka esimene pildiraamat C. 
Schultzi illustratsioonidega. Pilt kaunistas iga luuletuse algust ja oli otseses seoses 
selle sisuga, mis tol ajal oli küllalt haruldane. 
 
 
 
Foto KM EKLA B-42-194 
 
 
 
Johann Voldemar Jannsen
 
„Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade kingituseks“ 
(1965) tiitelleht 



Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə