Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə35/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   ...   27   28   29   30   31   32   33   34   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
Pokuraamat”  tiitelleht 
Autor(id): Edgar Valter  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Ulvi Postkaart 
Aasta: 1995 
Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad 
lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua 
“Naksitrallid” ja “Sipsik”, Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, Aino Perviku “Kunksmoor”, 
J. Rannapi “Nublu” jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi 
paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust 
täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid jm, teinud kaastööd 
ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt.                                                                                          
Kokku on Edgar Valter lastele kirjutanud-joonistanud 15 lasteraamatut ning 
kujunenud üheks viljakamaks ja tunnustatumaks eesti lastekirjanikuks. Küsimusele, 
kuidas kunstnikust sai kirjanik, on Edgar Valter vastanud: “Olles illustreerinud õige 
mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajapikku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. 
Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud.” 
E. Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus 
kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed. 1996 kanti 
Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja 
Pokuraamatu” piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna.  
Astrid Reinla
 (1948-1995)  
on kirjutanud lastele neli proosaraamatut ja ühe värsiraamatu. Jutukogus “Pätu” 
(1988) ja värsiraamatus “Pätu laulud” (1992) on kirjanik loonud Ellen Niidu Krõlliga 
sarnaneva olendi, kes kehastab laste vallatusi.  


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
“ Pätu laulud” tiitelleht  
Autor(id): Astrid Reinla  
Illustraator: Alfred Saldre 
Kirjastus: AS Sünnimaa 
Aasta: 1992 
Kirjanik on kirjutanud ka mõnusa huumoriga südamlikud  loomalood “Teofrastus” 
(1985) ja “Lumeelevant. Krooksjalad” (1994). 
 
Lumeelevant. Krooksjalad” tiitelleht  
Autor(id): Astrid Reinla  
Kujundaja: L. Malin 
Kirjastus: Kupar 
Tallinn: 1994 
 
Eesti algupärase autoriraamatu väljapaistev esindaja on  Henno Käo (1942-2004) 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
Foto: ohtuleht.ee 
Henno Käo oli lastekirjanik, raamatukunstnik, laulutekstide autor                                                                 
Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teiste 
kirjanike raamatu ja 25 oma raamatut. Lastekirjanikuna debüteeris 1985. a. 
jutukoguga Suure Kivi lood. Tänaseks on temalt ilmunud 26 proosaraamatut ja 2 
lasteluulekogu, peaaegu kõik neist autori enda illustratsioonidega. Mitmekordne 
Nukitsa konkursi võitja. 
 Henno Käo loomingus on oluline koht ulmelise kallakuga fantaasial. Tema teosed 
moodustavad omaette keeruka universumi, kus täiesti enesestmõistetavalt ning 
enamasti sõbralikult tegutsevad kõrvuti inimesed, loomad, eelajaloolised olendid, 
päkapikud, tondid, vaimud ning tulnukad kosmosest ( “Oliüks” (1989; III koht 
Nukitsa konkursil 1992), Dondijutud (1993; I koht Nukitsa konkursil 1994), Olematu 
saar?
 (1997; III koht Nukitsa konkursil 1998), Väike Kahvatu Kummitus (1994; AS 
Bürootarve ja Kultuurilehe eriauhind). 
 
 
Dondijutud enamjaolt küll lastele, aga ka kõvema närviga keskealiste 
keskmisele astmele” 
tiitelleht  
Autor: Henno Käo  


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Illustraator: Henno Käo 
Kirjastus: Tiritamm 
Tallinn: 1993 
Olulisel kohal on Henno Käo loomingus folkloorsed motiivid, mida autor kasutab 
üsnagi vabalt (Kuningas, kuninga kass ja teised (1993) jt). H. Käo raamatud paistavad 
silma suurepärase fabuleerimisoskuse ja sooja huumoriga, tihti ka lausa virtuoosse 
sõna- ja mõttemänguga . 
 
Kuningas, kuninga kass ja teised” tiitelleht  
Autor(id): Henno Käo  
Illustraator: Henno Käo 
Kirjastus: Kupar 
Tallinn: 1993 
Tekstinäide. 
“Kuningas, kuninga kass ja teised” sisututvustus
* ESIMENE LUGU, milles selgub, et kuningagi elu pole meelakkumine, veel vähem 
kahe kasuka vahel magamine; saame kirju ja telegramme, näeme, et varesed pole 
sugugi kasutud linnud, ja kuulame Kivi mälestusi.  
* TEINE LUGU, milles tutvume karvase metslasega, saame aimu tema toidusedelist 
ja asjadest, mis talle nalja teevad, kohtame veidraid tulnukaid ja tohime teha 
järelduse, et kõik kaunid roosakad pilved polegi nii süütud, kui arvata võiks.  
* KOLMAS LUGU, milles jätkame lendu pealinna poole, peame koos Ülemiste 
Vanakesega koguni selle linna uputamise plaane ja kohtame tuulelippe, mis näitavad 
eilset tuult.  
* NELJAS LUGU, milles tundub, et ka kõige tavalisem puutreial võib pealtnäha 
kõige harilikuma kõrrekese abil millegi erakordsega hakkama saada, kui tal muidugi 
on käepärast ühe vana maja pööningult leitud raamat.  
* VIIES LUGU, milles palume koos kuningaga Kõigekõrgemalt abi, näeme 
jahmatuseks, et mõni tiivuline võib ka lennu ajal magusasti norskama hakata, ja 
kipume arvama, et olemegi lõpuks Toonelasse jõudnud.  
* KUUES LUGU, milles leiame metsa südamesse löödud haava, mis õnneks ei osutu 
surmavaks, kuuleme seletamatutest kadumistest ega suuda mõista, kuidas võib metsas 
veel XX sajandi lõpus kohata raudrüütleid.  


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
* SEITSMES LUGU, milles kogeme, kui petlik on sageli välimus, taipame, et ei või 
iial teada, kes sinu kõrval on nuhk, kuuleme palju võõrsõnu ja saame aimu tumedate 
jõudude koletutest plaanidest.  
* KAHEKSAS LUGU, milles mõtleme koos vana mehega süngevõitu mõtteid, jätame 
jumalaga sureva puuga, tunneme elust kihavas maailmas üksindust, puhkame tigude 
kalmistul ja koputame teise ilma väravale.  
* ÜHEKSAS LUGU, milles julgeme mõtlema hakata pääsemismõtteid, kuuleme 
igivanu tarkusi sisalikurasva, valge kaarnasule või maarjaheina kohta, leiame, et 
surma polegi mõtet karta, ja suskame näpuga kellelegi otse silmade vahele.  
* KÜMNES LUGU, kus näeme, et maailm võib olla mitmekihiline nagu kook, mille 
ühes kihis tegutsevad kindlasti raudrüütlid, kuuleme mõtete kaja, imetleme pilvede 
mängu ja astume mööda valget kruusateed, mida pole ammu enam olemas.  
* ÜHETEISTKÜMNES LUGU, milles kuuleme maavärinat ennustavaid kõminaid, 
näeme unes kodumetsa, saame tuttavaks kuninga kassiga ja veendume, et 
ratsutamisoskus võib alati marjaks ära kuluda.  
* KAHETEISTKÜMNES LUGU, õigemini küll neljanda loo lõpp, milles näeme 
nähtamatuse varjukülgi, loeme kole teaduslikku artiklit, oleme Aristotelesega nõus, ei 
ole nõus ühe prantslasest mesilasteuurijaga, tunneme omal nahal mesilaste 
tähelepanelikkust ja jätame Aadi Niperi maarjaheinakõrt otsima.  
* KOLMETEISTKÜMNES LUGU, milles imestame, kui inetuid maju võivad 
inimesed teha, tunneme prügikastide lehka, näeme luupainajat tema igaöiste 
askelduste juures, laseme hallitanud leivakannikal hea maitsta ega saa hästi aru, miks 
kauge metsatriibu nägemine mõne mehe nutma paneb.  
* NELJATEISTKÜMNES LUGU, milles jälgime metsakoll Reginaldi edasist saatust, 
vaatame, kas inimkonna olemasolu on ohus, saame üht-teist teada noorest ja vanast 
kuust, prussakatest, kilkidest ning Vanapaganastki ja meenutame vanu tuttavaid, kes 
elavad Kuu tagaküljel.  
* VIIETEISTKÜMNES LUGU, milles satume metsa, mis pole veel see õige, 
meenutame vares Viljamit, surume maha rängad kahtlused, jookseme surmaga võidu, 
täidame väikese tüdruku suure unistuse, kuuleme kuulujutte ja jõuame lõpuks ometi 
koju. 
 
 
KIRJANDUS 
 
Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar. 
Kumberg, Krista 2006. Lastekirjandus ühiskondlike muutuste tuules. 
http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Lastekirjandus_%C3%BChiskondlike_muu
tuste_tuules_I_osa/
 
http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Lastekirjandus_%C3%BChiskondlike_muu
tuste_tuules_II_osa/
 
 
http://www.eltk.ee/ 
 
 
 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Teksti ja pildi vahekord lasteraamatutes 
 
 
Pildid raamatus on lastele väga tähtsad. Pildiraamat on tavaliselt esimene raamat, 
millega laps kokku puutub. Pildiraamat on lapsele uks maailma 
Pildiraamat aitab lapsel üles ehitada jutustust, annab infot tegelastest, nende 
omavahelistest suhetest ja tegutsemise motiividest. Pildid toetavad lapse isiklikku 
suhestumist teksti. 
Pildid raamatus aitavad lapsel mõista enda ümber toimuvat ja aitavad kaasa keele 
arengule.  
Pilt on eriti tähtis väikelapsele, kuid seda ei saa alahinnata ka keskmisele ja isegi 
vanemale koolieale mõeldud raamatutes.  
Kasutades pilte teksti kõrval saab rikastada lapse sõnavara ja eneseväljendamisoskust, 
õpetada last mõistma kunsti ja arendada kunstimaitset.  Pildi kasutamine aitab õpetajal 
muuta õppetöö huvitavamaks ja parandab õpitulemusi. 
Pilte raamatus tuleb õppida vaatama, sellega tuleb tegeleda lasteaiast peale.  
Eestis on aktiivsed kooliõpetajad kaasa löömas Euroopa Pildiraamatu projektis, mis 
on Euroopa Elukestva Õppe alaprojekt. Projekti ülesanne on erinevate Euroopa Liidu 
riikide lasteraamatute kaudu tutvustada teistest rahvustest laste maailma ja kultuuri. 
  
 
Pilt loo jutustajana on tegelikult vanem kui tekst, esimesed piltkirjas jutustatud lood 
on meile teada juba antiiksetelt  savitahvlitelt. 
Eestikeelsesse lasteraamatusse ilmusid pildid 19. sajandil seoses trükikunsti arenguga. 
Esimestes lasteraamatutes kasutati tihti klišeesid. Raamatusse trükiti pilte nende 
templitega, mis trükkalil juhtusid olema (lilleke, paat jms), mida kohtame täpselt 
ühesugusena paljudes varasemates aabitsates , lugemikes vms lastetrükistes. 
(Müürsepp 2003: 58) 
Esimesed eesti lasteraamatu originaalillustratsioonid tegi Tartu kivitrükkija Carl 
Anton Schultz J. V. Jannseni raamatule „Eesti Laste Rõõm“ 1865. 19. sajandi 
tuntumaid raamatuillustraatoreid oli Eduard Magnus Jakobson, kes illustreeris oma 
venna Carl Robert Jakobsoni „Kooli Lugemise Raamatut“ (1867-1876) ja 
„Lugemisraamatut  loodusest“ (1981). 
 
20. sajandil on lasteraamatuid illustreerinud paljud väga head kunstnikud. 
Põhimõtteliselt võib 20.sajandi lasteraamatuillustratsioone jagada kahesugusteks: 
jutustav realism (pilt annab edasi teose sündmustikku) ja dekortiiv-ornamentaalne 
suund (Järv, Roosileht jt). (Müürsepp 2003: 58) 
20. sajandi alguse huvitavamaid raamatuillustraatoreid oli Karl August Hindrey, kes 
lisaks oma autoriraamatutele illustreeris ka O. Lutsu „Kevade“, Jaan Lattika lastejutte, 
Eesti muinasjutte, kooliraamatuid jm.  
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
 
Karl August Hindrey autoriraamatu „Lõhkiläinud Kolumats“ tiitelleht 
20.-30. aastate kõige viljakamaid raamatuillustraatoreid oli  Richard Kivit. Richard 
Kivit kujundas kirjastus Looduse raamatusarjad „Looduse lasteraamat“, „Kuldne 
kodu“ ja mitmed üksikteosed. 
 
 
 
Võlutud koovitaja” tiitelleht  
Autor: Edla Vanamölder  
Illustraator: Richard Kivit 
Kirjastus: Loodus 
Tartu: 1935 
 
Graafik Eduard Järv on illustreerinud Juhan Jaigi “Tondijutte”, H.C. Hr. Anderseni 
ja Fr.R.Kreutzwaldi muinasjutte  jm 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
Eduard Järve illustratsioon Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutule "Põhjakonn", 1941. 
 
Graafik August Roosileht on illustreerinud Ansomardi “Kitse-eide muinasjutte”, 
Eduard Viiralt Juhan Jaigi “Võrumaa jutte”. 
 
 
 
 
Eduard Viiralti illustratsioon Juhan Jaigi „Võrumaa jutud“, 1924. 
 
Graafik Günther Reindorff on läinud eesti raamatukujunduse ajalukku Fr. R. 
Kreutzwaldi “Ennemuistsete juttude” illustreerijana. Ta töötas  illustratsioonide, 
initsiaalide, päis- ja lõppvinjettide ning kaane ja esilehe kujunduse kallal aastatel 
1945–1948. Esmakordselt ilmus muinasjutukogu Reindorffi illustratsioonidega 1951. 
a. 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
Fr.R. Kreutzwaldi „Eesti rahava ennemuisted jutud“ Günter Reindorffi 
illustratsioonidega   
 
20.sajandi teisel poolel, nn nõukogude perioodi tuntumad lasteraamatute illustraatorid 
on Evald Okas, Ants Viidalepp, Lilian Härm, Heldur Laretei, Lüüdia Vallimäe - 
Mark, Asta Vender, Maret Kernumees, Henno Käo, Ülle Meister, viive tolli, 
Siima Škop jt 
 
 
 
Viive Tolli illustratsioon ajakirjas Täheke 
 
Tüdrukute lemmikraamatuteks oli 50.-60. aastatelSiima Škopi imekaunite piltidega 
„Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ ning  „Pöial-Liisi“. 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
Siima Škopi illustratsioon muinasjutule „Lumivalguke ja seitse pöialpoissi“ 
 
 
 
 
 
Ants Viidalepa illustratsioon Lennart Meri raamatule “Laevapoisid rohelisel 
ookeanil”, 1961. 
 
Kõige viljakam ja populaarem lasteraamatute illustraator 20. sajandi teisel poolel oli 
Edgar Valter. 
Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad 
lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua 
“Naksitrallid” ja “Sipsik”, Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, Aino Perviku “Kunksmoor”, 
J. Rannapi “Nublu” jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi 
paarikümnes võõrkeeles. Edgar Valter on illustreerinud ka õpikuid, teinud kaastööd 
ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. 
1994 ilmus Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamat –
“Pokuraamat”. Kokku on Edgar Valter lastele kirjutanud-joonistanud 15 
lasteraamatut. 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
Pokuraamat  
Edgar Valter  
Illustraator: Edgar Valter 
Kirjastus: Ulvi Postkaart, 1995 
 
E. Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus 
kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed. 1996 kanti 
Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja 
“Pokuraamatu” piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 
2001. a. omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden. 
 
Võrreldes 20. sajandi peamiselt realistliku lasteraamatuillustratsiooniga, on 21. 
sajandi lasteraamatuillustratsioonid hoopis teistsugused. Kuigi ei ole kadunud ka 
traditsiooniline realistlik raamatupilt, valitseb käesoleval sajandil stiilide, arusaamade 
ja suundade paljusus. Lasteraamatuillustratsioon on muutunud rohkem kunstiks. 
Kaasaegsed pildid ei meeldi sageli kõikidele, tihti just lastevanematele ja õpetajatele, 
kes mäletavad oma lapsepõlve selgeid ja ilusaid raamatupilte. 
Alates 1992. aastast annab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant välja 
Nukitsa auhinda parimale lastekirjanikule ja parimale lasteraamatukunstnikule. 
Auhinnasaajad kirjaniku ja kunstniku valivad välja lapsed algupäraste lasteraamatute 
hulgast, mis on esmakordselt ilmunud määramisaastale eelnenud kahe aasta jooksul. 
Auhinna omistamise eesmärgiks on eesti algupärase lastekirjanduse ning 
raamatuillustratsiooni toetamine ja edendamine. Pronksist Nukitsa kujule lisandub 
rahaline preemia.                                                                                                Nukitsa 
auhinna on saanud kunstnikud Piret Niinepuu, Ulvi Kuusk, Edgar Valter (kahel 
korral), Tarmo Tali, Karel Korp, Heiki Ernits (kahel korral), Anni Mäger.                                                                      
2002. aastast hääletavad ka täiskasvanud – raamatukoguhoidjad, õpetajad ning 
lastevanemad ja teised lastekirjanduse sõbrad. (Nende hääled ei lähe arvesse parimate 
valimisel). 
Alates 1957. aastast toimub igal aastal Eesti kujundusgraafikute Liidu, Eesti 
Vabagraafikute ühenduse, Eesti Kirjastajate Liidu ja Rahvusraamatukogu konkurss 
“5 kauneimat lasteraamatut”. 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
1974 lisandus illustraatorikategooria IBBY (International Board on Books for 
Young People) aunimekirja(IBBY Honour List), mida antakse välja alates 1956. 
aastast igal paarisaastal. 
 
Eesti kunstnikest on kantud IBBY aunimekirja ja saanud audiplomi  
1994. aastal Jaan Tammsaar ( muinasjutukogumik “Rehepapp ja Vanapagan” 
(Tallinn, Perioodika, 1991, illustratsioonid),                                                                                                                    
1996. aastal Edgar Valter, (“Pokuraamat” (Tallinn, Ulvi Postkaart, 1994 
illustratsioonid),                             2004. aastal  Juss Piho ( “Lahe leksikon” Sild, 
2002, illustratsioonid ),                                                        2006. aastal Viive Noor 
(Milvi Panga. “See, kes lustib” (Tiritamm, 2004), illustratsioonid)                                                                                                                                        
2008. aastal Jüri Mildeberg (“Ruttu tuttu!: Eesti isade unejutte” (Ajakirjade 
Kirjastus, 2005), illustratsioonid)                                                                                                                                                   
2010. aastal Urmas Viik, illustraator ( Tiia Soasepp. "Jõemehike" Koolibri, 2009, 
illustratsioonid) 
 
KIRJANDUS 
 
Müürsepp, Mare 2003. Lastekirjandus – müüt, pilt, lugu, laps. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 
lk 58-68. 
  
 
 


Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   27   28   29   30   31   32   33   34   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə