Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə4/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Enamik J.V.Jannseni luuletustest jutustab loomadest või lastest ja loomadest. 
Loomade kaudu õpetab ja hoiatab autor ka lapsi ja noori ning teeb seda rahvaliku 
huumoriga. Kuigi enamik Jannseni luuletused on tõlkelaenulised, on Jannsen need 
esitanud ilmekas eesti keeles.
 
 
Tekstinäide
 Johann Voldemar Jannsen raamatust
 
„Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele 
pühhade kingituseks“ 
Luuletus „Sultan ja lapsed“ 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Kuule, kutsik, kuhu lähed? 1997. Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide. Koostanud 
Andres Jaaksoo.Tallinn: Steamark, lk 91. 
 
 
Oluline on eesti lastekirjanduse kujunemisloos  eesti rahvusliku kirjanduse rajaja  
Fr. R. Kreutzwaldi
 (1803-1882) osa. Kuigi Fr. R. Kreutzwald pole ise sihiteadlikult 
lastele  kirjutanud, on tema jutustused läinud koolilugemikesse ning paljusid tema 
teoseid on läbi aegade avaldatud lasteraamatutena. Teiselt poolt olid Kreutzwaldi 
kalendrilood ja „Wagga Jenowewa ajalik elloaeg“ kindlasti kaasajal ka laste 
lugemislektüüriks. Eesti lastekirjanduse klassikalisteks teosteks on saanud 
„Reinowadder Rebbane“ „Kilplaste imelikud juhtumused“. Kreutzwaldi eepos 
„Kalevipoeg“ on alati olnud kooli kirjandusõpetuse põhiteosed. Lastekirjanduse 
seisukohalt on olulised eepose ümberjutustused, mis alates Kreutzwaldi enda 
ümberjutustustest kuni tänapäevani on aidanud lastel paremini mõista eepost  
Fr. R. Kreutzwald kogus enda sõnutsi rahvasuust muistseid jutte, mis ta siis 
kirjanduse vormi valas. Ta põhjendab Tuhkatriinu ja mõne muu äratuntavalt laenulise 
loo sattumist eesti lugude kogumikku sellega, et saksa lapsed olla neid oma eestlasist 
hoidjaile kõnelnud ja nood omakorda kuuldud lood kohalikele oludele kohandades 
edasi jutustanud.  
Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud” ilmus 1866. a. Helsingis. Raamatus on  
43 muinaslugu ja 18 muistendit. .„Eesti rahva ennemuistsed jutud“ on arvukate 
trükkide kaudu saanud tuntuks. Kreutzwaldi muinasjuturaamat avas tee 
muinasjuturaamatute
 tõlgetele ja mugandustele, millest kujunes üks kõige 
populaarsem lasteraamatu tüüp Eestis. 
 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
Fr. R. Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsete juttude" tiitelleht 1860 
 
 
 
 
***** 
 
19. sajandi keskpaigas on märgatav huvi lastekirjanduse vastu. Ilmusid esimesed 
lastele mõeldud proosa-ja luuleraamatud. 
Fr. R. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsete juttude” ilmumine oli oluliseks 
sündmuseks kogu eesti rahvuskirjanduse, sealhulgas lastekirjanduse arengu 
seisukohalt. 
 
 
Kirjandus 
 
Järv, Ants 1989. Eesti lastekirjandus. Kujunemine ja areng kuni a 1917. Tartu Riiklik 
Ülikool. Eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder. 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Krusten, Reet 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar. 
Treumann, Hans 1977.Vanemast raamatukultuuriloost. Tallinn: Eesti Raamat. 
 
Tekstid: 
 
Kuule, kutsik, kuhu lähed? 1997. Eesti lastekirjanduse antoloogia II köide. Koostanud 
Andres Jaaksoo.Tallinn: Steamark. 
Vanad aabitsajutud 2007. Koostanud Reet Krusten. Tallinn: Tiritamm, lk 15. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
 
 
 
 
Eesti lastekirjandus 19. sajandi teisel poolel 
 
Alates 19. sajandi teisest poolest võime lastekirjandusest rääkida kui eesti kirjanduse 
ühest komponendist.  
 
Kuigi lastele raamatute ostmine ei olnud veel üleüldine, jõudis koolilugemike kaudu 
lasteni kunstiväärtuslikum ja eakohane kirjasõna. 
 
19. sajandi lõpu ajakirjandus peegeldas esmakordselt selgesti avalikkuse huvi 
lastekirjanduse  vastu. Püüti selgitada selle eesmärke ja olemust. Lastekirjandust 
määratleti pedagoogilis-kirjandusliku nähtusena
, mille sotsiaalset funktsiooni 
hinnati küllaltki kõrgeks. 1889. aastal võttis “Sakalas” varjunime all sõna ka luuletaja 
Juhan Liiv, kes esitab lastekirjandusele järgmised nõuded: “Laps piab luetawast 
kujust, inimesest, oma sarnast last leidma; ette toodavad kujud piawad lihtsad, keel 
kerge olema, ometi olgu seal luuleline õhk sees; nad piawad vooruslikud olema, ilma 
et sõnadega seal selleks koolmeisterdataks.” (Krusten 1995: 54) 
 
1660-1880. aastad olid Eestis murrangulised kultuurilises ja sotsiaalses arengus,  
nn rahvusliku ärkamise aastad. Suur tähtsus oli tol ajal  hariduse ja kultuuri 
edendamisel. Kiiresti arenes rahvuslik kirjandus. Ilmaliku kirjanduse hoogne areng 
mõjutas ka lastekirjandust.  Lasteni jõudsid senise eesti kirjanduse tähtteosed  kõige 
rohkem koolilugemike kaudu. Kooliõpetajad olid nii laste ja noorte kirjanduslike 
maitse kujundajad kui ka peamised lastele kirjutavad autorid. Peamine lasteraamat oli 
väikelastele aabits ja kooliealistele lugemik. 
 
 
 
 
 
 
Carl Robert Jakobson 



Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2022
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə