Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Võib öelda, et Juhan Kunder rajas meie lastekirjanduse teoreetilised alused.
Parimaid luuletusi 19. saj lõpul lõi lastele Friedrich Kuhlbars (1841-1924). Tema
luuletused on õigemini küll laulud, sest ilmusid koos nootidega. Tegutseva
koolmeitrina püüdis Kuhlbars tuua koolidesse sobivat, ka ilmalikku lauluvara. Osa
Fr.Kuhlbarsi lauludest, nagu näiteks“Teele, teele, kurekesed”, “Elagu eestlaste maa”,
kuulub eesti lastelaulu klassikasse.
F.Kuhlbars
Foto KM EKLA A-37-308
Tekstinäide
Teele, teele, kurekesed
F.Kuhlbars
Teele, teele, kurekesed
üle metsa, maa,
üle suurte mägede
ja üle mere ka,
ikka, ikka lõunapoole,
kus Egiptimaa!
Tulge jälle tagasi
te kevadisel aal,
kui ju pungad puul ja põõsal
puhkemas me maal!
Kõlaks teie häälekajast
pea õhusaal!
Kui siis jälle meie rajad
kuulvad teie häält,
siis on kõrged lumemäed
sulanud siit, säält!
Tooge meil üks lilleaed
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
pika reisi päält!
Kuule, kutsik, kuhu l
ä
hed? Eesti lastekirjanduse antoloogia II k
ö
ide 1997.
Koost Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, lk 81.
Oma osa eesti lastekirjanduses oli kooliõpetajal ja ajakirjanikul Ado Grenzsteinil
(ps Piirikivi,1849-1916).
Ado Grenzstein
Foto KM EKLA A-181-391
Töötades koolmeistrina koostas Grenzstein 6-osalise “Kooli Laulmise raamatu" (
1878), "Eesti Lugemise-raamatu" I–III, (1887-1890,) „Laste lugemiseraamatu“
(1896), „Pildiaabitsa“ (1878). Kogumikus „Lõbusad laulud lastele” (1879) on 20
Grenzsteini luuletust. Põhilised teemad neis kogumikes on loodus, isamaa ja usulised
tunded.
Ühte lugu tunnevad kõik lapsed, see on humoristlik värssjutustus „Viisk, põis ja
õlekõrs“
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
1943. aastal sarjas „Kuldne kodu“ ilmunud raamatu tiitelleht
Autor: Ado Piirikivi
Illustraator: Richard Kivit
Viisk, põis ja õlekõrs
A.Piirikivi
Uhti, uhti, uhkesti
viisk läks Tartust Viljandi,
kaasas põis ja õlekõrs,
õlekõrs kui sääseõrs.
Ei saa üle Emajõest,
hüva nõu nüüd kallist tõest!
Viisk siis ütles targasti
oma seltsilistele:
“Otsas häda, otsas vaev,
põis ju meil kui loodud laev!
Kõrs on mastiks kõlbulik,
mina olen laevnik!”
Põis aga vastas põrinal,
väga kõlav kõri tal:
“Viisu nõu on imelik,
laev ju olgu laberik!
Vaatke, kui ma veeren vees,
kohe oletegi sees!”
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Kõrs siis heitis pikali,
sillakene valmiski.
Viisk nüüd hüüdis: “Sild on hea!
Mina sammun üle pea.”
Astus sammu, astus kaks,
sillakene katki praks!
Põnnadi, põnnadi, hüppas põis,
naeris, mis ta naerda võis.
“Vaata, kuidas rumalad
uppusid nüüd mõlemad.”
Tõmbas enda õhku täis
ja karplauhti lõhki käis!
(1888)
Kuule, kutsik, kuhu l
ä
hed? Eesti lastekirjanduse antoloogia II k
ö
ide 1997.
Koost Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, lk 203.
Eesti lastekirjanduse klassikasse on jäänud ka tuntud keeleteadlase ja helilooja K. A.
Hermanni
(1851-1909) tänapäevani populaarne lastelaul „Kalapüüd”.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
K.A.Hermann
Foto KM EKLA A-37-2977
Kalapüüd
K. A. Hermann
Süda tuksub tuks, tuks, tuks.
Mine lahti uks, uks, uks!
Siis me lähme Mallega
saarde kalu püüdema.
Hopsassa, Mallega
saarde kalu püüdema!
Oh kui saaksin mina sääl –
kõrge mere selja pääl
Malle kõrval sõuada,
ootaks vene jõuada.
Hopsassa, Mallega
ootaks vene jõuada!
Kui on hüva pärituul,
lendab vene nii kui kuul,
siis meil aega Mallega
salajuttu vestata.
Hopsassa, Mallega
salajuttu vestata!
Kui on kalad roogitud,
jutud kokku räägitud,
siis me lähme Mallega
maale kalu kauplema.
Hopsassa, Mallega
maale kalu kauplema!
Koju tulles kiiresti
võtan Malle kaenlasse,
siis me lähme Lontova
pulmaehteid ostema.
Hopsassa, Mallega
pulmaehteid ostema!
(1877)
Kuule, kutsik, kuhu l
ä
hed? Eesti lastekirjanduse antoloogia II k
ö
ide 1997.
Koost Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, lk 154.
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Eesti lastekirjanduse arenguloos on oma koht kooliõpetajal ja pastoril Jaan
Bergmannil
(1856-1916).
Jaan Bergmann
Foto KM EKLA B-37-2090
Üldtuntud on Jaan Bergmanni ballaadid, eriti “Ustav Ülo”, mille mõju saab võrrelda
Ed. Bornhöhe “Tasujaga”. Mõlemad teosed jutustavad eestlaste vastuhakust
vallutajatele ja õhutavad rahvuslikku eneseteadvust. kelle muistset vabadusvõitlust
kujutav ballaad „Ustav Ülo“ on tänapäevanigi koolilugemikes ja on kasvatanud
patriootilis tundeid mitmes põlvkonnas.
USTAV ÜLO.
J. Bergmann.
Kui Viljandil vaenlane valvas ees,
ju lootuse lõpetas igamees.
"Oh Lembitu, Lehola vanem, sa
ju rutta, meid rüütlitest lunasta!"
Küll Valdeku vahtis, küll ootas ta,
ei ilmunud isake aitama;
ja rüütlite rõngas ning Läti piir
ju surus nii linna kui surmav viir.
Seal saadiku sammul käis Ülo teed,
ei kohutand teda ei vaen, ei veed,
vaid julgesti astus ta edasi, -
kuid tabajaist kinni ta püüeti.
Dostları ilə paylaş: |