Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə7/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
"Raud, rändaja jäta sa rahule!                                                                                                                    
Miks vagurat vangi te veate?" -                                                                                                                  
"Või olgu sa õiglasem rändaja,                                                                                                                    
pead ülema ette sa astuma!" 
Küll kalk oli kuulda see Ülole,                                                                                                                   
kuid rüütlile ruttas ta julgeste.                                                                                                                       
See küsis: "Kes on sind läkitand?                                                                                                                             
Ei ütle, siis elu sa lõpetand!" – 
"Ei karda su käsku, mis võib su piin?                                                                                                        
Kuid tunnistan sinule vabalt siin:                                                                                                             
mind läkitas Lehola Lembitu,                                                                                                                            
et ütleksin pojale, teel ta ju! 
Ta hulgad on tulemas Paala poolt,                                                                                                                        
ka Varbola vanem on kandnud hoolt,                                                                                                                      
ning Nurmekund Võrtsjärve veereni                                                                                                                 
on kogunend kokku täiesti. 
Kõu kombel nad ilmuvad hulgani,                                                                                                                   
ei suuda sa keelda neid sugugi;                                                                                                                       
sest katsu, et minema enne läed,                                                                                                          
kui Lembitult piiratud lõksu jääd! “ 
Kuid rüütel, ta kostis tal ülbeste:                                                                                                                   

Sa lähed nüüd ütlema linnale:                                                                                                               

Miks ootate Lembitult abi veel?                                                                                                                         
Ta täiest on otsa ju saanud teel!” 
Kui aga sa hakkad siin tõrkuma,                                                                                                                 
Siis suuremas surmas ju oled sa!                                                                                                      
Nüüd täida, mis sinule ütleb meel:                                                                                                     
Nii saad sina palga, kuis kõlab keel!” 
Ja Ülo ei oodanud minemas,                                                                                                                    
ta tõttas ja linnale ligistas.                                                                                                              


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Sääl Valdeku hüüdis ju Viljandist:                                                                                                           

Oh häda, suur õnnetus ootab vist!” 
Kuid kindlasti kuulutas Ülo hääl:                                                                                                               

Et võidelge ustavalt, vennad, sääl!                                                                                                             
Ju Lembitu ligi on tulemas,                                                                                                                          
ju vastane hirmuga ehmatas. 
Veel enne, kui kerkinud päikene                                                                                                              
kolm korda on ida poolt ülesse:                                                                                                                   
On Viljandi vaenlastest puhas ju,                                                                                                               
Mu vennad, sest vahvasti võidelgu!” 
Veel viimane sõna tal oli suus,                                                                                                                  
siis timuka mõõk oli Ülo luus:                                                                                                                     
ta langes, ta pää pandi ridvale                                                                                                                             
ja visati pilgates linnasse. 
Sääl Valdeku hüüdis valjuste:                                                                                                                     

Sa surid kui ustavam eestlane!                                                                                                          
Sa vendade päästmiseks surid nüüd:                                                                                                             
Sind kiidavad tuleva põlve hüüd!” 
(1879) 
Meie kriisul kriimud silmad 1985. Vana-vana-vanaemade-isade lastelaule. 
Koost Ants J
ä
rv. Tallinn: Eesti Raamat. 
Bergmann oli ka esimese eesti lasteajakirja Lasteleht
Lasteleht
Lasteleht
Lasteleht toimetaja ja kaasajal 
olid populaarsed tema lastele mõeldud kirjutised ajaloost, geograafiast, 
Kalevipojast.
 
Jakob Tamm 
(1861-1907) oli oma aja silmapaistev kooliõpetaja, luuletaja, tõlkija. J. 
Tamm kirjutas südamlikke luuletusi lastest, kus räägitakse tööst, neis luuletustes 
väldib  autor moraliseerimist. 


Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə