Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə9/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
„Lastelehe“ kõrval ilmus sajandi alguses 9 numbrit lasteajakirja „Laste-Rõõm“, mille 
toimetajaks  oli luuletaja E. Enno. lühiajaliselt ilmus ka „Postimehe“ kaasanne 
„Nooresooleht“ (1909-1910). 
 
Kuigi kunstiväärtusliku lasteraamatu osa oli tol perioodil üsna tagasihoidlik, jõudis 
lastekirjandus siiski parimate kirjanike loominguga uue tasemeni. 
 
  
Luule 
 
20. sajandi alguses sündis algupärane eesti lasteluule, mida esindasid K. E. Sööt ja 
Ernst Enno. 
 
 
Perioodi üks olulisemaid lasteluuletajaid oli Karl Eduard Sööt (1862-1950). 
 
 
 
Karl Eduard Sööt 
Foto: KM A-31-934 
 
K. E. Sööt oli esimene, kes oma luuletustega süvenes väikese lapse maailma.  Tema 
värssides on palju soojust ja armastust. Luuletaja kujutab lapse igapäevaelu ning 
suhteid ümbritsevaga. Üldtuntud on Söödi hällilaulud ( „Äiu, lahke lapsukene“,“Uni 
tuleb“, „Ehatäht kiirgab“, naljalaul „Krokodill“ jmt. Mitmed K. E. Söödi 
lasteluuletused on viisistatud.  Tema lastelauludes on rahvaluule poeetika eeskujul 
meisterlikult kasutatud kõla-ja lausekujundeid. 1923. aastal ilmus K. E. Söödilt 
mahukas lastevärsikogu „Lapsepõlve Kungla“.  
 
Tekstinäide 
 
UNI TULEB 
K. E. Sööt 
 
Uni tuleb ullikene, 
Väljas lendleb kullikene, 
Tahab kanu püüda, 
Lapse poole hüüda: 
Uinu, mu oalehekene, 
Väike väsind mehekene. 
 
Uni tuleb ullikene, 
Väljas puskleb pullikene; 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Pullil pungal –sarved, 
Õiendada arved. 
Uinu, mu oalehekene, 
Väike väsind mehekene. 
 
Uni tuleb ullikene, 
Väljas vihmamullikene 
Vilgubõhtu vilus 
Viimse helgi ilus. 
Uinu, mu oalehekene, 
Väike väsind mehekene. 
 
 
Uni tuleb ullikene, 
Väike lapsetrullikene 
Vaiba alla vaob, 
Unerüppe kaob. 
Uinu, mu oalehekene, 
Väike väsind mehekene. 
(1916) 
 
Hundil on need hullud jutud 1998. Eesti lastekirjanduse antoloogia III köide. 
Koostanud Andres Jaaksoo.Tallinn: Steamark lk 141. 
 
Teine ajajärgu tähtsam lasteluuletaja oli Ernst Enno (1875-1934). 
 
 
 
Ernst Enno 
Foto: KM A-31-34 
 
Ernst Enno oli lasteajakirja  Laste-Rõõm toimetaja. 
E. Enno lastevärsside aineks on lapse  maailm, luuletaja austab laste toimingute ja 
mängude tõsidust, ta ei ole kunagi didaktiline. Enno hästi rütmikad värsid on jäänud 
kooliprogrammi, paljud luuletused on viisistatud. (näit “Poisid, ritta, kodu poole!”) 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Luuletaja pani kokku käsikirja “Laste laulud”, mis trükki ei jõudnudki. Sümpaatsed 
tegelased on Enno värssides loomad, kellest igaühel on oma iseloom. E. Enno 
luuletustes domineerib elu päikeseline pool ja soe huumor. 
 
 Tekstinäide 
JUSS OLI VÄIKE PEREMEES 
Ernst Enno 
 
 
Juss oli väike peremees, 
talu liivaaugu sees, 
adraks kõver kapsaraud, 
äkkeks silgupüti laud, 
külvab kivikildusid, 
maltsa väikseid marjasid; 
kivist tõuseb rukis hää, 
maltsamarjast odrapää- 
siis läheb väike peremees, 
käsi püksitasku sees, 
nurme vilja vaatama, 
pikka piipu tõmbama. 
(1910) 
 
NOTSU LAUL 
Ma olen väike notsuke,                                     
mul nina songija,                                               
sest vagu a’an kui adrake,                                  
ja ruigan rõõmuga. 
 
Mu Juku vaatab, naeratab,                                 
mu Juku, karjane;                                                        
ta hoiab mind ja silitab,                                       
ma armas temale. 
 
Ja kuigi katsun kartuleid,                                     
käin nisu räsimas,                                          
ja nosin kapsaid, porgandeid,                                        
käin kojas kolamas – 
 
teen seda ainuüksi siis,                                                         
kui Juku unistab,                                                 
kui vaikib lehepilliviis,                                               
kui sõber suigatab.  
 
Ja kuigi matsud tulevad -                                       
ma saba siputan -                                    


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
ka leivapalad järgnevad:                                           
ma Jukut armastan.  
 
Sest olen väike notsuke,                                                
 mul nina songija,                                                     
ma vagu a’an kui adrake,                                               
ja ruigan rõõmuga.  
 
(1906) 
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
20. sajandi alguse lastele mõeldud värsiraamatute hulgas on huvipakkuvad kunstniku 
ja kirjaniku Karl August Hindrey (1875-1947) piltvärsslood „Pambu-Peedu“, 
„Seene-Mikk“,“Piripill-Liisu“
 (kõik 1906), „Nina-Jass ja Näpp-Mall“ ning 
Lõhkiläinud Kolumats“. Nende lugude eeskujuks on olnud sakslaste H.Hoffmanni 
ja W. Buschi samalaadsed raamatud. K. A. Hindrey raamatud on esimesed 
lasteraamatud, kus on õpetlikkus esitatud huumori ja groteski kujul. Värsslood on 
autori koomiksilaadsete illustratsioonidega. 
 
 
 
 
Karl August Hindrey 
Foto: Parikas, Tallinn  
KM EKLA A-3:91 
 
 
 


Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə