Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
„Lastelehe“ kõrval ilmus sajandi alguses 9 numbrit lasteajakirja „Laste-Rõõm“, mille
toimetajaks oli luuletaja E. Enno. lühiajaliselt ilmus ka „Postimehe“ kaasanne
„Nooresooleht“ (1909-1910).
Kuigi kunstiväärtusliku lasteraamatu osa oli tol perioodil üsna tagasihoidlik, jõudis
lastekirjandus siiski parimate kirjanike loominguga uue tasemeni.
Luule
20. sajandi alguses sündis algupärane eesti lasteluule, mida esindasid K. E. Sööt ja
Ernst Enno.
Perioodi üks olulisemaid lasteluuletajaid oli Karl Eduard Sööt (1862-1950).
Karl Eduard Sööt
Foto: KM A-31-934
K. E. Sööt oli esimene, kes oma luuletustega süvenes väikese lapse maailma. Tema
värssides on palju soojust ja armastust. Luuletaja kujutab lapse igapäevaelu ning
suhteid ümbritsevaga. Üldtuntud on Söödi hällilaulud ( „Äiu, lahke lapsukene“,“Uni
tuleb“, „Ehatäht kiirgab“, naljalaul „Krokodill“ jmt. Mitmed K. E. Söödi
lasteluuletused on viisistatud. Tema lastelauludes on rahvaluule poeetika eeskujul
meisterlikult kasutatud kõla-ja lausekujundeid. 1923. aastal ilmus K. E. Söödilt
mahukas lastevärsikogu „Lapsepõlve Kungla“.
Tekstinäide
UNI TULEB
K. E. Sööt
Uni tuleb ullikene,
Väljas lendleb kullikene,
Tahab kanu püüda,
Lapse poole hüüda:
Uinu, mu oalehekene,
Väike väsind mehekene.
Uni tuleb ullikene,
Väljas puskleb pullikene;
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Pullil pungal –sarved,
Õiendada arved.
Uinu, mu oalehekene,
Väike väsind mehekene.
Uni tuleb ullikene,
Väljas vihmamullikene
Vilgubõhtu vilus
Viimse helgi ilus.
Uinu, mu oalehekene,
Väike väsind mehekene.
Uni tuleb ullikene,
Väike lapsetrullikene
Vaiba alla vaob,
Unerüppe kaob.
Uinu, mu oalehekene,
Väike väsind mehekene.
(1916)
Hundil on need hullud jutud 1998. Eesti lastekirjanduse antoloogia III köide.
Koostanud Andres Jaaksoo.Tallinn: Steamark lk 141.
Teine ajajärgu tähtsam lasteluuletaja oli Ernst Enno (1875-1934).
Ernst Enno
Foto: KM A-31-34
Ernst Enno oli lasteajakirja Laste-Rõõm toimetaja.
E. Enno lastevärsside aineks on lapse maailm, luuletaja austab laste toimingute ja
mängude tõsidust, ta ei ole kunagi didaktiline. Enno hästi rütmikad värsid on jäänud
kooliprogrammi, paljud luuletused on viisistatud. (näit “Poisid, ritta, kodu poole!”)
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Luuletaja pani kokku käsikirja “Laste laulud”, mis trükki ei jõudnudki. Sümpaatsed
tegelased on Enno värssides loomad, kellest igaühel on oma iseloom. E. Enno
luuletustes domineerib elu päikeseline pool ja soe huumor.
Tekstinäide
JUSS OLI VÄIKE PEREMEES
Ernst Enno
Juss oli väike peremees,
talu liivaaugu sees,
adraks kõver kapsaraud,
äkkeks silgupüti laud,
külvab kivikildusid,
maltsa väikseid marjasid;
kivist tõuseb rukis hää,
maltsamarjast odrapää-
siis läheb väike peremees,
käsi püksitasku sees,
nurme vilja vaatama,
pikka piipu tõmbama.
(1910)
NOTSU LAUL
Ma olen väike notsuke,
mul nina songija,
sest vagu a’an kui adrake,
ja ruigan rõõmuga.
Mu Juku vaatab, naeratab,
mu Juku, karjane;
ta hoiab mind ja silitab,
ma armas temale.
Ja kuigi katsun kartuleid,
käin nisu räsimas,
ja nosin kapsaid, porgandeid,
käin kojas kolamas –
teen seda ainuüksi siis,
kui Juku unistab,
kui vaikib lehepilliviis,
kui sõber suigatab.
Ja kuigi matsud tulevad -
ma saba siputan -
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
ka leivapalad järgnevad:
ma Jukut armastan.
Sest olen väike notsuke,
mul nina songija,
ma vagu a’an kui adrake,
ja ruigan rõõmuga.
(1906)
20. sajandi alguse lastele mõeldud värsiraamatute hulgas on huvipakkuvad kunstniku
ja kirjaniku Karl August Hindrey (1875-1947) piltvärsslood „Pambu-Peedu“,
„Seene-Mikk“,“Piripill-Liisu“
(kõik 1906), „Nina-Jass ja Näpp-Mall“ ning
„Lõhkiläinud Kolumats“. Nende lugude eeskujuks on olnud sakslaste H.Hoffmanni
ja W. Buschi samalaadsed raamatud. K. A. Hindrey raamatud on esimesed
lasteraamatud, kus on õpetlikkus esitatud huumori ja groteski kujul. Värsslood on
autori koomiksilaadsete illustratsioonidega.
Karl August Hindrey
Foto: Parikas, Tallinn
KM EKLA A-3:91
Dostları ilə paylaş: |