Microsoft Word 1-N1 on soz 2014 az doc
Yüklə 111,55 Kb. Pdf görüntüsü
|
| QΩbul proqramÕ TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014
51 K G M Y A (I ixtisas qrupu üçün) I ixtisas qrupu üçün nΩzΩrdΩ tutulmuú bu proqram ümumtΩhsil mΩktΩblΩrindΩ istifadΩdΩ olan tΩdris proqramÕ vΩ dΩrsliklΩr ΩsasÕnda tΩrtib olunmuúdur. Proqrama kimyanÕn Ωsas anlayÕúlarÕnÕ, qanunauy÷unluqlarÕnÕ, maddΩlΩrin alÕnmasÕnÕ, xassΩlΩrini vΩ tΩtbiqini ΩhatΩ edΩn mövzular daxil edilmiúdir. AbituriyentlΩr bu materiallarÕ öyrΩnΩrkΩn mövzulararasÕ vΩ fΩnlΩrarasÕ ΩlaqΩlΩrΩ diqqΩt yetirmΩli, kimyanÕn qanun vΩ qanunauy÷unluqlarÕ ΩsasÕnda kimyΩvi formullar vΩ tΩnliklΩr üzrΩ hesablamalar aparma÷Õ bacarmalÕdÕrlar. Ü MUMø KøMYA KimyanÕn ilk anlayÕúlarÕ. Kimya fԥnni, onun vԥzifԥlԥri vԥ xalq tԥsԥrrüfatÕnÕn inkiúafÕnda rolu. KimyanÕn tԥbiԥt elmlԥri sÕrasÕnda mövqeyi. Maddԥlԥr, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Saf maddԥlԥr vԥ qarÕúÕqlar. QarÕúÕqda maddԥlԥrin kütlԥ paylarÕnÕn hesablanmasÕ. QarÕúÕqlarÕn ayrÕlmasÕ üsullarÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi hadisԥlԥr. Kimyԥvi reaksiyalarÕn ԥlamԥtlԥri, baúlanmasÕ vԥ getmԥsi úԥrtlԥri. Atom-molekul tԥlimi. Kimyԥvi elementlԥr. Bԥsit vԥ mürԥkkԥb maddԥlԥr. Allotropiya. Atom kütlԥ vahidi. Kimyԥvi formullar. Nisbi atom vԥ nisbi molekul kütlԥsi. Mürԥkkԥb maddԥdԥ kimyԥvi elementlԥrin kütlԥ nisbԥtinin vԥ kütlԥ payÕnÕn hesablanmasÕ. Kimyԥvi formullarÕn çÕxarÕlmasÕ. Kimyԥvi formullar üzrԥ hesablamalar. Maddԥ tԥrkibinin sabitliyi vԥ maddԥ kütlԥsinin saxlanmasÕ qanunlarÕ. Kimyԥvi tԥnliklԥr. Kimyԥvi tԥnliklԥr üzrԥ hesablamalar.
Maddԥ miqdarÕ. Mol. Molyar kütlԥ. Avoqadro qanunu vԥ qazlarÕn molyar hԥcmi. QazlarÕn sÕxlÕ÷Õ vԥ nisbi sÕxlÕ÷Õ. QazlarÕn qarÕúÕqda hԥcm payÕnÕn hesablan- masÕ. Qaz qarÕúÕ÷ÕnÕn orta molyar kütlԥsinin hesablanmasÕ. Kimyԥvi reaksiyalarda qazlarÕn hԥcm nisbԥtlԥri.
Atom nüvԥsinin tԥrkibi. øzotoplar. Atomun elektron quruluúu. Elektron formullarÕ. Kimyԥvi elementlԥrin tԥsnifatÕ. Dövri qanun vԥ kimyԥvi elementlԥrin dövri sistemi. Böyük vԥ kiçik dövrlԥr, qruplar vԥ yarÕmqrup- lar. Dövri sistemin I-IV dövr elementlԥrinin atomlarÕnda elektronlarÕn paylanmasÕ. Elementlԥrin vԥ onlarÕn birlԥúmԥlԥrinin xassԥlԥrinin onlarÕn dövri sistemdԥki mövqeyindԥn vԥ atomlarÕnÕn elektron quruluúundan asÕlÕlÕ÷Õ. KimyΩvi rabitΩ. Kimyԥvi elementlԥrin elektromԥnfiliyi. Kimyԥvi rabitԥnin tiplԥri. Hibridlԥúmԥ. Kovalent, ion, hidrogen vԥ metal rabitԥlԥrinin ԥmԥlԥgԥlmԥ mexanizmi. Kristal qԥfԥslԥrin tiplԥri. Valentlik. AtomlarÕn valent imkanlarÕ. Oksidlԥúmԥ dԥrԥcԥsi vԥ onun tԥyini üsullarÕ. KimyΩvi reaksiyalarÕn tΩsnifatÕ vΩ istilik effekti. Birlԥúmԥ, parçalanma, ԥvԥzetmԥ, dԥyiúmԥ reaksiyalarÕ. Kimyԥvi reaksiyalarÕn istilik effekti. Ekzotermik vԥ endotermik reaksiyalar. Maddԥnin ԥmԥlԥgԥlmԥ vԥ yanma istiliyi. Termokimyԥvi tԥnliklԥr üzrԥ hesablamalar. OksidlΩúmΩ-reduksiya reaksiyalarÕ. Oksidlԥúdirici, reduksiyaedici, oksidlԥúmԥ, reduksiya. Oksidlԥúmԥ-reduksiya reaksiyalarÕnÕn tiplԥri vԥ onlarÕn tԥnliklԥrinin ԥmsallaúdÕrÕlmasÕ.
Kimyԥvi reaksiyalarÕn sürԥti vԥ onun hesablanmasÕ. Kimyԥvi reaksiyalarÕn sürԥtinԥ tԥsir edԥn amillԥr. Katalizator vԥ katalitik reaksiyalar. Dönԥn vԥ dönmԥyԥn reaksiyalar. Kimyԥvi tarazlÕq vԥ onun yerdԥyiúmԥsinԥ tԥsir edԥn amillԥr. MΩhlullar. Maddԥlԥrin hԥll olmasÕ. Hԥllolma ԥmsalÕ. Hԥllolmaya tԥsir edԥn amillԥr. Doymuú vԥ doymamÕú mԥhlullar. Hԥll olmuú maddԥnin kütlԥ payÕ. Molyar qatÕlÕq.
HԥllolmanÕn fiziki-kimyԥvi mahiyyԥti. Kristal- hidratlar. Elektrolitlԥr vԥ qeyri elektrolitlԥr. Elektrolitik dissosiasiya. Turúu, qԥlԥvi vԥ duzlarÕn dissosiasiyasÕ. Dissosiasiya dԥrԥcԥsi. Qüvvԥtli vԥ zԥif elektrolitlԥr. øon mübadilԥsi reaksiyalarÕ. ReaksiyalarÕn ion tԥnliklԥri. øonlarÕn tԥyini. DuzlarÕn hidrolizi. MetallarÕn elektro- kimyԥvi gԥrginlik sÕrasÕ. Elektrolitlԥrin suda mԥhlulla- rÕnÕn vԥ ԥrintilԥrinin elektrolizi.
Oksidlԥr, ԥsaslar, turúular, duzlar. OnlarÕn tԥsnifatÕ, adlandÕrÕlmasÕ, xassԥlԥri vԥ alÕnma üsullarÕ. Amfoterlik.
Hidrogenin dövri sistemdԥ ikili mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. Hidrogenin izotoplarÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Oksigenin dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi, tԥbiԥtdԥ rolu vԥ dövranÕ. Ozon. Ozonun alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi vԥ tԥbiԥtdԥ rolu. Su, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri.
TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 Kimya
52 HalogenlΩr. Halogenlԥrin ümumi xarakteristikasÕ. Xlorun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Laboratoriyada vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ. Hidrogen-xlorid vԥ xlorid turúusu. AlÕnmasÕ, xassԥlԥri. Xlorid turúusunun duzlarÕ. Xlorun oksigenli turúularÕ. Halogenlԥrin alÕnmasÕ. Halogenlԥrin vԥ birlԥúmԥlԥrinin xassԥlԥrinin müqayisԥsi. Halogenid ionlarÕnÕn tԥyini. Tԥbiԥtdԥ halogenlԥrin yayÕlmasÕ, halogenlԥrin vԥ birlԥúmԥlԥrinin tԥtbiqi.
Kükürdün dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. Ⱥllotropik úԥkildԥyiúmԥlԥri, alÕnmasÕ, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, tԥtbiqi. Kükürdün oksidlԥri. Duru vԥ qatÕ sulfat turúularÕnÕn xassԥlԥri. Sulfat turúusunun kontakt üsulu ilԥ istehsalÕ. Sulfat turúusu vԥ onun duzlarÕnÕn xalq tԥsԥrrüfatÕnda tԥtbiqi. Hidrogen-sulfid. Sulfat vԥ sulfid ionlarÕnÕn tԥyini.
Azotun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ. Ammonyak, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, tԥtbiqi. Laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ. Ammonium duzlarÕ. Ammonium ionunun tԥyini. Azot- monooksid vԥ azot-dioksid, alÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. Nitrat turúusunun alÕnmasÕ, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, tԥtbiqi. Nitrat turúusunun duzlarÕ. Nitrat ionunun tԥyini.
Fosforun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri, allotropik úԥkildԥyiúmԥlԥri. Fiziki, kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ vԥ tԥtbiqi. Fosfor (V) oksid. Fosforun turúularÕ. Ortofosfat turúusu. AlÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. Ortofosfat turúusunun duzlarÕ. Ortofosfat ionunun tԥyini. Mineral gübrԥlԥr vԥ onlarÕn alÕnmasÕ. Karbon, silisium vΩ onlarÕn birlΩúmΩlΩri. Karbonun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elek- tron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ, allotropik úԥkildԥyiú- mԥlԥri. Karbonun kimyԥvi xassԥlԥri. Karbon-monook- sid vԥ karbon-dioksid, onlarÕn fiziki vԥ kimyԥvi xassԥ- lԥri, laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Karbo- nat turúusu vԥ onun duzlarÕ. Karbonat ionunun tԥyini. Silisiumun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu. Silisiumun tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ vԥ tԥtbiqi. Silisium- dioksid, metasilikat turúusu vԥ onun duzlarÕ. Silikat sԥnayesi: úüúԥ vԥ sement istehsalÕ. Metallar. Dövri sistemdԥ mövqeyi vԥ atomlarÕnÕn elektron quruluúu. Tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ, tԥsnifatÕ, ümumi fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. MetallarÕn texnikada tԥtbiqi. Me- tallarÕn sԥnayedԥ alÕnmasÕnÕn ԥsas üsullarÕ. MetallarÕn korroziyasÕ vԥ onunla mübarizԥ üsullarÕ. Qԥlԥvi metallarÕn dövri sistemdԥ mövqeyi vԥ atomlarÕnÕn elektron quruluúu. Natrium vԥ kalium. Mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Natrium vԥ kaliumun fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Natrium vԥ kalium hidroksidlԥri. OnlarÕn alÕnmasÕ, kimyԥvi xassԥlԥri vԥ tԥtbiqi. Kalsiumun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Kalsium-oksid vԥ kalsium-hidroksid. Gips. Suyun codlu÷u, onun növlԥri vԥ aradan qaldÕrÕlmasÕ üsullarÕ. Alüminiumun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ vԥ tԥtbiqi. Alüminotermiya. Alüminium-oksid vԥ alüminium-hidroksid. OnlarÕn alÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. Dԥmirin dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Dԥmirin alÕnmasÕ, fiziki, kimyԥvi xassԥlԥri vԥ tԥtbiqi. Dԥmir ionlarÕnÕn tԥyini. Dԥmirin oksidlԥri vԥ hidroksidlԥri. Çuqun. Polad. Mis, sink, xrom. AlÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Ü ZVø KøMYA Üzvi birlԥúmԥlԥrin kimyԥvi quruluú nԥzԥriyyԥsi. Maddԥlԥrin xassԥlԥrinin onlarÕn quruluúundan asÕlÕlÕ÷Õ. øzomerlik, onun növlԥri. Molekullarda kimyԥvi rabitԥlԥrin tԥbiԥti. Üzvi maddԥlԥrin tԥsnifatÕ.
AlkanlarÕn ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, karbon zԥncirinin izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ. Elektron vԥ fԥza quruluúu, sp 3 - hibridlԥúmԥ. AlkanlarÕn alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Tsikloparafinlԥrin ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ. Quruluúu, izomerliyi. AdlandÕrÕlmasÕ. AlÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. AlkenlΩr. AlkadienlΩr. Alkenlԥrin ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, izomerliyi vԥ adlandÕrÕlmasÕ. Elektron vԥ fԥza quruluúu, sp 2 -hibridlԥúmԥ. Alkenlԥrin alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Markovnikov qaydasÕ. Alkadienlԥrin ümumi formulu. Divinil, izopren vԥ xlorprenin alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. AlkinlΩr. Aromatik karbohidrogenlΩr. Asetilen sÕrasÕ karbohidrogenlԥrinin (alkinlԥrin) ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ. Elektron vԥ fԥza quruluúu, sp- hibridlԥúmԥ. Asetilenin alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Benzol vԥ onun homoloqlarÕ. Ümumi formulu. Benzol vԥ onun homoloqlarÕnÕn alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Toluol molekulunda atom qruplarÕnÕn qarúÕlÕqlÕ tԥsiri. Tԥbii qaz, neft, daú kömür vԥ onlardan alÕnan mԥhsullar. Neftin emalÕ üsullarÕ.
QΩbul proqramÕ TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014
53 SpirtlΩr vΩ fenollar. Doymuú biratomlu spirtlԥrin ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, quruluúu, izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ. Spirtlԥrin ümumi alÕnma üsullarÕ. Sԥnayedԥ metanol vԥ etanolun alÕnmasÕ. Spirtlԥrin fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥr, tԥtbiqi. Sadԥ efirlԥr, alÕnmasÕ vԥ adlandÕrÕlmasÕ. Doymuú çoxatomlu spirtlԥr. økiatomlu vԥ üçatomlu spirtlԥrin ümumi formullarÕ. Etilenqlikol vԥ qliserin alÕnmasÕ, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Spirtlԥrin tԥtbiqi. Fenol molekulunda atom qruplarÕnÕn qarúÕlÕqlÕ tԥsiri. Fenolun alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥyini, tԥtbiqi.
Aldehidlԥrin ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ, quruluúu. QarÕúqa vԥ sirkԥ aldehidlԥri, alÕnmasÕ. Kuçerov reaksiyasÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri: "gümüú-güzgü" reaksiyasÕ, mis (II) hidroksidlԥ oksidlԥúmԥ vԥ hidrogenlԥ birlԥúmԥ reaksiyalarÕ. Tԥtbiqi. Ketonlar haqqÕnda ümumi mԥlumat.
Doymuú birԥsaslÕ karbon turúularÕ. Ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ, quruluúu. QarÕúqa vԥ sirkԥ turúularÕ. QarÕúqa turúusunun xüsusi xassԥlԥri. Karbon turúularÕnÕn alÕnmasÕ, xassԥlԥri vԥ tԥtbiqi. DoymamÕú karbon turúularÕ: akril vԥ metakril turúularÕ. Ali karbon turúularÕ: palmitin, stearin, olein, linol vԥ linolen turúularÕ. økiΩsaslÕ karbon turúularÕ: tereftal, oksalat, adipin turúularÕ. MürΩkkΩb efirlΩr. Ya÷lar. Karbohidratlar Mürԥkkԥb efirlԥrin turúularla spirtlԥrin efirlԥúmԥ reaksiyasÕndan alÕnmasÕ. AdlandÕrÕlmasÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Tԥtbiqi. Ya÷larÕn tԥrkibi, xassԥlԥri, emalÕ. Bԥrk vԥ maye ya÷lar. Yuyucu maddԥlԥr.
Qlükoza, quruluúu, alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Disaxaridlԥr. Saxaroza, tԥrkibi, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Polisaxaridlԥr: niúasta vԥ sellüloza. Azotlu üzvi birlΩúmΩlΩr. Nitrobirlԥúmԥlԥr haqqÕnda mԥlumat. Aminlԥr. TԥsnifatÕ, quruluúu, adlandÕrÕlmasÕ, xassԥlԥ- ri. Anilinin alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. AminturúularÕn tԥsnifatÕ, adlandÕrÕlmasÕ, izomerliyi, alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. ZülallarÕn tԥrkibi, quruluúu, xassԥlԥri vԥ rԥngli reaksiyalarÕ.
Monomer, polimer, polimerlԥúmԥ dԥrԥcԥsi. Polimerlԥrin alÕnma reaksiyalarÕ: polimerlԥúmԥ vԥ polikondenslԥúmԥ. Sintetik polimerlԥrin mühüm nümayԥndԥlԥri: polietilen, polipropilen, tԥbii vԥ sintetik kauçuklar, fenolformaldehid qatranÕ. Liflԥr (lavsan, kapron, enant, naylon).
SAS ʞDʞBGYYAT SGYAHISI
A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ L.ø.QasÕmov. Kimya. VIII sinif. BakÕ. 2012. 2. V.M.Abbasov, M.M.Abbasov, R.Y.Ψliyev, A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ L.ø.QasÕmov. Kimya. IX sinif. BakÕ. 2013. 3. V.M.Abbasov, A.M.MΩhΩrrΩmov, M.M.Abbasov, R.Y.Ψliyev, A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ L.ø.QasÕmov. Kimya. X sinif. BakÕ. 2009. 4. V.M.Abbasov, A.M.MΩhΩrrΩmov, M.M.Abbasov, R.Y.Ψliyev, A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ L.ø.QasÕmov. Kimya XI sinif. BakÕ. 2009. ʞ LAVʞ ʞDʞBGYYAT 1. Kimya. DΩrs vΩsaiti. "Abituriyent" jurnalÕnÕn xüsusi buraxÕlÕúÕ. BakÕ. 2012 – 2013. 2. M.M.Abbasov. Kimya. I vΩ II hissΩ. "Abituriyent" jurnalÕnÕn xüsusi buraxÕlÕúÕ. BakÕ. 2012 – 2013. 3. Kimya. Test tapúÕrÕqlarÕ. VIII–XI siniflΩr üçün. "Abi- turiyent" jurnalÕnÕn xüsusi buraxÕlÕúlarÕ. BakÕ. 2013.
Kimya fˬnnindˬn qˬbul imtahanÍ proqramÍ Azˬrbaycan RespublikasÍ Tˬhsil Nazirliyinin tˬsdiq etdiyi ümumtˬhsil mˬktˬblˬrinin fˬnn proqramlarÍ vˬ yeni dˬrsliklˬr ˬsasÍnda tˬrtib edilmió vˬ Tˬlˬbˬ Qˬbulu üzrˬ Dövlˬt KomissiyasÍnÍn kimya fˬnni üzrˬ elmi-metodiki seminarÍnda genió müzakirˬlˬrdˬn sonra qˬbul olunmuódur. SeminarÍn rˬhbˬri k.e.n. V.S.ʞliyev. Tˬlˬbˬ Qˬbulu üzrˬ Dövlˬt KomissiyasÍnÍn rˬh- bˬrliyi proqramÍn tˬrtibindˬ vˬ tˬkmillˬódiril- mˬsindˬ zˬhmˬti olan seminar iótirakçÍlarÍna dˬrin minnˬtdarlÍÂÍnÍ bildirir. tehsilim.info TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014
54 K G M Y A (IV ixtisas qrupu üçün)
IV ixtisas qrupu üzrΩ qΩbul proqramÕ respublikanÕn ümumtΩhsil mΩktΩblΩrindΩ qüvvΩdΩ olan tΩdris proqramÕ vΩ dΩrsliklΩr ΩsasÕnda hazÕrlanmÕúdÕr. AbituriyentlΩr proqramdakÕ materiallarÕ öyrΩnmΩklΩ yanaúÕ, test tapúÕrÕqlarÕnÕn mahiyyΩtini tΩúkil edΩn Ωsas kimyΩvi anlayÕúlara, qanunauy÷unluqlara, fΩndaxili vΩ fΩnlΩrarasÕ ΩlaqΩlΩrΩ dΩ xüsusi diqqΩt yetirmΩlidirlΩr. Onlar hΩmçinin kimyΩvi rabitΩnin Ωsas tiplΩrini, maddΩlΩrin alÕnmasÕ üsullarÕnÕ, onlarÕn xassΩlΩrinin kimyΩvi quruluúundan asÕlÕlÕ÷ÕnÕ, qeyri-üzvi vΩ üzvi bir- lΩúmΩlΩr arasÕnda genetik ΩlaqΩlΩri, mühüm kimyΩvi birlΩúmΩlΩrin xalq tΩsΩrrüfatÕnÕn müxtΩlif sahΩlΩrindΩ tΩtbiqini bilmΩlidirlΩr. Eyni zamanda kimyanÕn qanun vΩ qanunauy÷unluqlarÕ ΩsasÕnda kimyΩvi formullar vΩ tΩnliklΩr üzrΩ hesablamalar aparma÷Õ, mühüm sΩnaye sintezlΩri ilΩ ΩlaqΩdar müxtΩlif çevrilmΩlΩrin mahiyyΩtini bilmΩlidirlΩr. Ü MUMG KGMYA KimyanÕn ilk anlayÕúlarÕ. Kimya fԥnni, onun vԥzifԥlԥri vԥ xalq tԥsԥrrüfatÕnÕn inkiúafÕnda rolu. KimyanÕn tԥbiԥt elmlԥri sÕrasÕnda mövqeyi. Maddԥlԥr, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Saf maddԥlԥr vԥ qarÕúÕqlar. QarÕúÕqlarÕn ayrÕlmasÕ üsullarÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi hadisԥlԥr. Kimyԥvi reaksiyalarÕn ԥlamԥtlԥri, baúlanmasÕ vԥ getmԥsi úԥrtlԥri. Atom-molekul tԥlimi. Kimyԥvi elementlԥr. Bԥsit vԥ mürԥkkԥb maddԥlԥr. Allotropiya. Atom kütlԥ vahidi. Kimyԥvi formullar. Nisbi atom vԥ nisbi molekul kütlԥsi. Mürԥkkԥb maddԥdԥ kimyԥvi elementlԥrin kütlԥ nisbԥtinin vԥ kütlԥ payÕnÕn hesablanmasÕ. Kimyԥvi formullarÕn çÕxarÕlmasÕ. Kimyԥvi formullar üzrԥ hesablamalar. Maddԥ tԥrkibinin sabitliyi vԥ maddԥ kütlԥsinin saxlanmasÕ qanunlarÕ. Kimyԥvi tԥnliklԥr. Kimyԥvi tԥnliklԥr üzrԥ hesablamalar. MaddΩ miqdarÕ. Avɨqadro qanunu. Maddԥ miqdarÕ. Mol. Molyar kütlԥ. Avoqadro qanunu vԥ qazlarÕn molyar hԥcmi. QazlarÕn sÕxlÕ÷Õ vԥ nisbi sÕxlÕ÷Õ. Kimyԥvi reaksiyalarda qazlarÕn hԥcm nisbԥtlԥri. QazlarÕn qarÕúÕqda hԥcm vԥ kütlԥ payÕnÕn hesablanmasÕ. Qaz qarÕúÕqlarÕnÕn orta molyar kütlԥlԥrinin hesablanmasÕ.
Atom nüvԥsinin tԥrkibi. øzotoplar. Atomun elektron quruluúu. Elektron formullarÕ. Kimyԥvi elementlԥrin tԥsnifatÕ. Dövri qanun vԥ kimyԥvi elementlԥrin dövri sistemi. Böyük vԥ kiçik dövrlԥr, qruplar vԥ yarÕmqrup- lar. Dövri sistemin I–IV dövr elementlԥrinin atomlarÕnda elektronlarÕn paylanmasÕ. Elementlԥrin vԥ onlarÕn birlԥúmԥlԥrinin xassԥlԥrinin elementin dövri sistemdԥki mövqeyindԥn vԥ atomunun elektron quruluúundan asÕlÕlÕ÷Õ. KimyΩvi rabitΩ. Kimyԥvi elementlԥrin elektromԥn- filiyi. øonlaúma enerjisi, elektrona hԥrislik. Kimyԥvi rabitԥnin tiplԥri. Kovalent, ion, metal vԥ hidrogen rabitԥlԥrinin ԥmԥlԥgԥlmԥ mexanizmi. Kovalent rabitԥnin xassԥlԥri. Hibridlԥúmԥ. Hibrid vԥ qeyri-hibrid orbitallar. MolekullarÕn fԥza quruluúu. Xԥtti vԥ bucaq quruluúlu molekullar. Polyar vԥ qeyri-polyar molekullar. Kristal qԥfԥslԥrin tiplԥri. Valentlik. AtomlarÕn valent imkanlarÕ. Oksidlԥúmԥ dԥrԥcԥsi vԥ onun tԥyini üsullarÕ. KimyΩvi reaksiyalarÕn tΩsnifatÕ vΩ istilik effekti. Birlԥúmԥ, parçalanma, ԥvԥzetmԥ, dԥyiúmԥ reaksiyalarÕ. Homogen vԥ heterogen reaksiyalarÕ. Kimyԥvi reaksiya- larÕn istilik effekti (entalpiya dԥyiúmԥsi). Ekzotermik vԥ endotermik reaksiyalar. Maddԥnin ԥmԥlԥgԥlmԥ vԥ yanma istiliyi. Hess qanunu. Termokimyԥvi tԥnliklԥr üzrԥ hesablamalar.
Oksidlԥúdirici, reduksiyaedici, oksidlԥúmԥ, reduksiya. Oksidlԥúmԥ-reduksiya reaksiyalarÕnÕn tiplԥri vԥ onlarÕn tԥnliklԥrinin ԥmsallaúdÕrÕlmasÕ. KimyΩvi reaksiyalarÕn sürΩti. KimyΩvi tarazlÕq. Kimyԥvi reaksiyalarÕn sürԥti vԥ onun hesablanmasÕ. Kimyԥvi reaksiyalarÕn sürԥtinԥ tԥsir edԥn amillԥr. Katalizator vԥ katalitik reaksiyalar. Dönԥn vԥ dönmԥ- yԥn reaksiyalar. Kimyԥvi tarazlÕq vԥ onun yerdԥyiúmԥsinԥ tԥsir edԥn amillԥr. Le-ùatelye prinsipi. TarazlÕq sabiti.
ԥmsalÕ. Hԥllolmaya tԥsir edԥn amillԥr. Doymuú vԥ doymamÕú mԥhlullar. Hԥll olmuú maddԥnin kütlԥ payÕ. Molyar qatÕlÕq. Elektrolitik dissosiasiya. øon mübadilΩsi reaksiyalarÕ. DuzlarÕn hidrolizi. Elektroliz. HԥllolmanÕn fiziki vԥ kimyԥvi mahiyyԥti. Kristal- hidratlar. Elektrolitlԥr vԥ qeyri-elektrolitlԥr. Elektrolitik dissosiasiya. Turúu, qԥlԥvi vԥ duzlarÕn dissosiasiyasÕ. Dissosiasiya dԥrԥcԥsi, dissosiasiya sabiti. Qüvvԥtli vԥ zԥif elektrolitlԥr. øon mübadilԥsi reaksiyalarÕ. Reaksiya- larÕn ion tԥnliklԥri. øonlarÕn tԥyini. DuzlarÕn hidrolizi. Hidrolizԥ tԥsir edԥn amillԥr. MetallarÕn elektrokimyԥvi gԥrginlik sÕrasÕ. Elektrolitlԥrin suda mԥhlullarÕnÕn vԥ ԥrintilԥrinin elektrolizi. Katodda vԥ anodda gedԥn proseslԥr. Elektrolizin tԥtbiqi.
sidlԥr, ԥsaslar, turúular vԥ duzlarÕn tԥsnifatÕ, adlandÕrÕlmasÕ, alÕnma üsullarÕ, xassԥlԥri. Amfoterlik.
Q EYRG-ÜZVG KGMYA Hidrogen. Dövri sistemdԥ ikili mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. øzotoplarÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi. tehsilim.info QΩbul proqramÕ TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014
55 Oksigen. Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi, tԥbiԥtdԥ rolu vԥ dövranÕ. Ozon. Ozonun alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi vԥ tԥbiԥtdԥ rolu. Su, onun fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. DÖVRø SøSTEMøN VII A YARIMQRUPU ELEMENTLԤRøNøN ÜMUMø XARAKTERøSTøKASI. Xlor. Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Xlorun laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Hidrogen- xlorid vԥ xlorid turúusu. AlÕnmasÕ, xassԥlԥri. Xlorid turúusunun duzlarÕ. Xlorun oksigenli turúularÕ. Halogenlԥrin alÕnmasÕ. Halogenlԥrin vԥ birlԥúmԥlԥrinin xassԥlԥrinin müqayisԥsi. Halogenid ionlarÕn tԥyini. Tԥbiԥtdԥ halogenlԥrin yayÕlmasÕ vԥ onlarÕn tԥtbiqi.
quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ, allotropik úԥkildԥyiúmԥlԥri. Kükürdün alÕnmasÕ, xassԥlԥri vԥ tԥtbiqi. Hidrogen-sulfidin laboratoriyada alÕnmasÕ, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, ԥhԥmiyyԥti. Kükürd oksid- lԥrinin alÕnmasÕ, xassԥlԥri. Duru vԥ qatÕ sulfat turúularÕ vԥ onlarÕn xassԥlԥri. Sulfat turúusunun kontakt üsulu ilԥ istehsalÕ. Oleum. Sulfatlar vԥ onlarÕn xalq tԥsԥr- rüfatÕnda tԥtbiqi. Sulfat vԥ sulfid ionlarÕnÕn tԥyini.
quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi xas- sԥlԥri, alÕnmasÕ vԥ tԥtbiqi. Ammonyak, onun fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ. Ammonium duzlarÕ. Ammonium-ionunun tԥyini. Azotun oksidlԥri, onlarÕn alÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. Nitrat turúusunun alÕnmasÕ, fiziki, kimyԥvi xassԥlԥri, tԥtbiqi. Nitrat turúusunun duzlarÕ. Nitrat ionunun tԥyini. Fosfor. Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri, allotropik úԥkildԥyiúmԥlԥri. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Fosforun oksidlԥri. Fosforun turúularÕ. Ortofosfat turúusu. AlÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. Ortofosfat turúusunun duzlarÕ. Ortofosfat ionunun tԥyini. Mineral gübrԥlԥr vԥ onlarÕn alÕnmasÕ.
quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ, allotropik úԥkildԥyiúmԥlԥri. Karbonun kimyԥvi xassԥlԥri. Karbon- monooksid vԥ karbon-dioksid, onlarÕn fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Karbonat turúusu vԥ onun duzlarÕ. Karbonat ionunun tԥyini.
elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Silisiumun fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ. Tԥtbiqi. Silisium-dioksid, metasilikat turúusu vԥ onun duzlarÕ. Silikat sԥnayesi: úüúԥ vԥ sement istehsalÕ. METALLAR. MetallarÕn dövri sistemdԥ mövqeyi vԥ atomlarÕnÕn elektron quruluúu. Tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ, tԥsnifatÕ, ümumi fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Ԥrintilԥr. MetallarÕn vԥ ԥrintilԥrinin tԥtbiqi. MetallarÕn sԥnayedԥ alÕnmasÕnÕn ԥsas üsullarÕ. MetallarÕn korroziyasÕ vԥ onunla mübarizԥ üsullarÕ.
mövqeyi vԥ atomlarÕnÕn elektron quruluúu. Natrium vԥ kalium. Mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Natrium vԥ kaliumun fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Natrium vԥ kalium hidroksidlԥri. OnlarÕn alÕnmasÕ, kimyԥvi xassԥlԥri vԥ tԥtbiqi. DÖVRø SøSTEMøN II A YARIMQRUP METALLARI. Kalsium. Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Kalsium- oksid vԥ kalsium-hidroksid. Gips vԥ onun növlԥri. Suyun codlu÷u, onun növlԥri vԥ aradan qaldÕrÕlmasÕ üsullarÕ. DÖVRø SøSTEMøN III A YARIMQRUP METALLARI. Alüminium. Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ vԥ tԥtbiqi. Alüminotermiya. Alüminium-oksid vԥ alüminium- hidroksid. OnlarÕn alÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri.
quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. AlÕnmasÕ, fiziki, kimyԥvi xassԥlԥri, tԥtbiqi. Dԥmir ionlarÕnÕn tԥyini üsullarÕ. Dԥmirin oksidlԥri vԥ hidroksidlԥri. Çuqun vԥ polad istehsalÕ. OnlarÕn istehsalÕnÕn ԥsasÕnda duran mühüm reaksiyalar. Dԥmir vԥ onun ԥrintilԥrinin texnikada tԥtbiqi.
nԥzԥriyyԥsi. Maddԥlԥrin xassԥlԥrinin onlarÕn quruluúundan asÕlÕlÕ÷Õ. øzomerlik, onun növlԥri. Molekullarda kimyԥvi rabitԥlԥrin tԥbiԥti. Üzvi maddԥlԥrin tԥsnifatÕ.
formulu, homoloji sÕrasÕ, karbon zԥncirinin izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ. Elektron vԥ fԥza quruluúu, sp 3 - hibrid- lԥúmԥ. AlkanlarÕn alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. TsikloparafinlΩr (tsikloalkanlar). Ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ. AlÕnmasÕ, xassԥlԥri vԥ tԥtbiqi.
sÕrasÕ. øzomerliyi vԥ adlandÕrÕlmasÕ. Elektron vԥ fԥza quruluúu, sp 2 -hibridlԥúmԥ. Etilen sÕrasÕ karbohidrogen- lԥrinin alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Markovnikov qaydasÕ. tehsilim.info TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 Kimya
56 Dien karbohidrogenlΩri (alkadienlΩr). Ümumi formulu. TԥsnifatÕ. AdlandÕrÕlmasÕ. Divinil, izopren vԥ xlorprenin alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi.
Ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ. Elektron vԥ fԥza quruluúu, sp-hib- ridlԥúmԥ. Asetilenin alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Aromatik karbohidrogenlΩr (arenlΩr). Ümumi formulu. Benzol vԥ onun homoloqlarÕ. Benzol moleku- lunun quruluúu. Benzolun vԥ onun homoloqlarÕnÕn alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Toluol molekulunda atom qruplarÕnÕn qarúÕlÕqlÕ tԥsiri.
sÕrasÕ, izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ. Spirtlԥrin ümumi alÕnma üsullarÕ. Sԥnayedԥ metanol vԥ etanolun alÕnmasÕ. Spirtlԥrin fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri: aktiv metallarla (Na, K); hidrogenhalogenidlԥrlԥ; turúularla reaksiyalarÕ; spirtlԥrin qatÕ H 2 SO
iútirakÕ ilԥ dehidratlaúmasÕ vԥ CuO ilԥ oksidlԥúmԥsi. Tԥtbiqi. Sadԥ efirlԥr. AlÕnmasÕ vԥ adlandÕrÕlmasÕ.
spirtlԥrin ümumi formullarÕ. Etilenqlikol vԥ qliserin. AlÕnmasÕ, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, tԥyini, tԥtbiqi.
qarúÕlÕqlÕ tԥsiri. Fenolun alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥyini vԥ tԥtbiqi.
izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ, quruluúu. QarÕúqa vԥ sirkԥ aldehidlԥri. OnlarÕn spirtlԥrin, metanÕn vԥ etilenin oksidlԥúmԥsindԥn alÕnmasÕ. Kuçerov reaksiyasÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri: "gümüú-güzgü" reaksiyasÕ, mis (II) hidroksidlԥ oksidlԥúmԥ vԥ hidrogenlԥ birlԥúmԥ reaksiyalarÕ. Tԥtbiqi. Ketonlar haqqÕnda ümumi mԥlumat. Karbon turúularÕ. Doymuú birԥsaslÕ karbon turúularÕ. Ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ, quruluúu. QarÕúqa vԥ sirkԥ turúularÕ. QarÕúqa turúusunun xüsusi xassԥlԥri. Karbon turúularÕnÕn alÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. Tԥtbiqi.
turúularÕ. Ali karbon turúularÕ: palmitin, stearin, olein, linol vԥ linolen turúularÕ. økiΩsaslÕ karbon turúularÕ: tereftal, oksalat, adipin turúularÕ. MürΩkkΩb efirlΩr. OnlarÕn turúularla spirtlԥrin efirlԥúmԥ reaksiyasÕndan alÕnmasÕ. AdlandÕrÕlmasÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Tԥtbiqi. Ya÷lar. Bԥrk vԥ maye ya÷lar. Tԥrkibi, xassԥlԥri, emalÕ. Yuyucu maddԥlԥr.
qlükoza, fruktoza, riboza vԥ dezoksiriboza. QlükozanÕn quruluúu, alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Disaxaridlԥr. Saxaroza, tԥrkibi, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Polisaxaridlԥr: niúasta vԥ sellüloza. OnlarÕn quruluúu, xassԥlԥri, tԥtbiqi.
liyi, xassԥlԥri. Anilin, alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Aminturúular. TԥsnifatÕ, quruluúu, adlandÕrÕlmasÕ, izomerliyi, alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Asimmetrik karbon atomu haqqÕnda anlayÕú.
rԥngli reaksiyalarÕ. øRøMOLEKULLU BøRLԤùMԤLԤR Monomer, polimer, polimerlԥúmԥ dԥrԥcԥsi, fԥza müntԥzԥmliliyi. Polimerlԥrin alÕnma reaksiyalarÕ: poli- merlԥúmԥ vԥ polikondenslԥúmԥ. Sintetik polimerlԥrin mühüm nümayԥndԥlԥri: polietilen, polipropilen, polivinilxlorid, teflon, polistirol, tԥbii vԥ sintetik kauçuklar, fenol-formaldehid qatranÕ, polimetilme- takrilat. Tԥbii vԥ kimyԥvi liflԥr (lavsan, kapron, enant vԥ naylon).
SAS ʞDʞBGYYAT
A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ L.ø.QasÕmov. Kimya. VIII sinif. BakÕ. 2012. 2. V.M.Abbasov, M.M.Abbasov, R.Y.Ψliyev, A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ L.ø.QasÕmov. Kimya. IX sinif. BakÕ. 2013. 3. V.M.Abbasov, A.M.MΩhΩrrΩmov, M.M.Abbasov, R.Y.Ψliyev, A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ L.ø.QasÕmov. Kimya X sinif. BakÕ. 2009. 4. V.M.Abbasov, A.M.MΩhΩrrΩmov, M.M.Abbasov, R.Y.Ψliyev, A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ L.ø.QasÕmov. Kimya XI sinif. BakÕ. 2009. ʞ LAVʞ ʞDʞBGYYAT SGYAHISI 1. Kimya. DΩrs vΩsaiti. "Abituriyent" jurnalÕnÕn xüsusi buraxÕlÕúÕ. BakÕ. 2012 – 2013. 2. M.M.Abbasov. Kimya. I vΩ II hissΩ. "Abituriyent" jurnalÕnÕn xüsusi buraxÕlÕúÕ. BakÕ. 2012 – 2013. 3. Kimya. Test tapúÕrÕqlarÕ. VIII–XI siniflΩr üçün. "Abituriyent" jurnalÕnÕn xüsusi buraxÕlÕúlarÕ. BakÕ. 2013.
AzΩrbaycan RespublikasÕ TΩhsil Nazirliyinin tΩsdiq etdiyi ümumtΩhsil mΩktΩblΩrinin fΩnn proqramlarÕ vΩ yeni dΩrsliklΩr ΩsasÕnda tΩrtib edilmiú vΩ TΩlΩbΩ QΩbulu üzrΩ DövlΩt KomissiyasÕnÕn kimya fΩnni üzrΩ elmi-metodiki seminarÕnda geniú müzakirΩlΩrdΩn sonra qΩbul olunmuúdur. SeminarÕn rΩhbΩri k.e.n. V.S.ʞliyev. TΩlΩbΩ QΩbulu üzrΩ DövlΩt KomissiyasÕnÕn rΩh- bΩrliyi proqramÕn tΩrtibindΩ vΩ tΩkmillΩúdiril- mΩsindΩ zΩhmΩti olan seminar iútirakçÕlarÕna dΩrin minnΩtdarlÕ÷ÕnÕ bildirir. tehsilim.info Yüklə 111,55 Kb. Dostları ilə paylaş:
|