Microsoft Word 1-N1 on soz 2014 az doc



Yüklə 111,55 Kb.

tarix21.05.2018
ölçüsü111,55 Kb.


QΩbul proqramÕ 

TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

 

51 



K

G M Y A  

(I ixtisas qrupu üçün) 

 

I ixtisas qrupu üçün nΩzΩrdΩ tutulmuú bu proqram 

ümumtΩhsil mΩktΩblΩrindΩ istifadΩdΩ olan tΩdris 

proqramÕ vΩ dΩrsliklΩr ΩsasÕnda tΩrtib olunmuúdur. 

Proqrama kimyanÕn Ωsas anlayÕúlarÕnÕ, 

qanunauy÷unluqlarÕnÕ, maddΩlΩrin alÕnmasÕnÕ, 

xassΩlΩrini vΩ tΩtbiqini ΩhatΩ edΩn mövzular daxil 

edilmiúdir. AbituriyentlΩr bu materiallarÕ öyrΩnΩrkΩn 

mövzulararasÕ vΩ fΩnlΩrarasÕ ΩlaqΩlΩrΩ diqqΩt 

yetirmΩli, kimyanÕn qanun vΩ qanunauy÷unluqlarÕ 

ΩsasÕnda kimyΩvi formullar vΩ tΩnliklΩr üzrΩ 

hesablamalar aparma÷Õ bacarmalÕdÕrlar. 

 

Ü

MUMø KøMYA

 

 

KimyanÕn ilk anlayÕúlarÕ. 

Kimya fԥnni, onun vԥzifԥlԥri vԥ xalq tԥsԥrrüfatÕnÕn 

inkiúafÕnda rolu. KimyanÕn tԥbiԥt elmlԥri sÕrasÕnda 

mövqeyi. Maddԥlԥr, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Saf 

maddԥlԥr vԥ qarÕúÕqlar. QarÕúÕqda maddԥlԥrin kütlԥ 

paylarÕnÕn hesablanmasÕ. QarÕúÕqlarÕn ayrÕlmasÕ 

üsullarÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi hadisԥlԥr. Kimyԥvi 

reaksiyalarÕn ԥlamԥtlԥri, baúlanmasÕ vԥ getmԥsi úԥrtlԥri. 

 Atom-molekul tԥlimi. Kimyԥvi elementlԥr. Bԥsit vԥ 

mürԥkkԥb maddԥlԥr. Allotropiya. Atom kütlԥ vahidi. 

Kimyԥvi formullar. Nisbi atom vԥ nisbi molekul 

kütlԥsi. Mürԥkkԥb maddԥdԥ kimyԥvi elementlԥrin kütlԥ 

nisbԥtinin vԥ kütlԥ payÕnÕn hesablanmasÕ. Kimyԥvi 

formullarÕn çÕxarÕlmasÕ. Kimyԥvi formullar üzrԥ 

hesablamalar. Maddԥ tԥrkibinin sabitliyi vԥ maddԥ 

kütlԥsinin saxlanmasÕ qanunlarÕ. Kimyԥvi tԥnliklԥr. 

Kimyԥvi tԥnliklԥr üzrԥ hesablamalar. 

 

MaddΩ miqdarÕ. Avoqadro qanunu. 

Maddԥ miqdarÕ. Mol. Molyar kütlԥ. Avoqadro 

qanunu vԥ qazlarÕn molyar hԥcmi. QazlarÕn sÕxlÕ÷Õ vԥ 

nisbi sÕxlÕ÷Õ. QazlarÕn qarÕúÕqda hԥcm payÕnÕn hesablan-

masÕ. Qaz qarÕúÕ÷ÕnÕn orta molyar kütlԥsinin 

hesablanmasÕ. Kimyԥvi reaksiyalarda qazlarÕn hԥcm 

nisbԥtlԥri.  

 

Atomun quruluúu. Dövri qanun vΩ dövri sistem.  

Atom nüvԥsinin tԥrkibi. øzotoplar. Atomun elektron 

quruluúu. Elektron formullarÕ. Kimyԥvi elementlԥrin 

tԥsnifatÕ. Dövri qanun vԥ kimyԥvi elementlԥrin dövri 

sistemi. Böyük vԥ kiçik dövrlԥr, qruplar vԥ yarÕmqrup-

lar. Dövri sistemin I-IV dövr elementlԥrinin 

atomlarÕnda elektronlarÕn paylanmasÕ. Elementlԥrin vԥ 

onlarÕn birlԥúmԥlԥrinin xassԥlԥrinin onlarÕn dövri 

sistemdԥki mövqeyindԥn vԥ atomlarÕnÕn elektron 

quruluúundan asÕlÕlÕ÷Õ. 



 

KimyΩvi rabitΩ.  

Kimyԥvi elementlԥrin elektromԥnfiliyi. Kimyԥvi 

rabitԥnin tiplԥri. Hibridlԥúmԥ. Kovalent, ion, hidrogen 

vԥ metal rabitԥlԥrinin ԥmԥlԥgԥlmԥ mexanizmi. Kristal 

qԥfԥslԥrin tiplԥri. Valentlik. AtomlarÕn valent 

imkanlarÕ. Oksidlԥúmԥ dԥrԥcԥsi vԥ onun tԥyini üsullarÕ.  



 

KimyΩvi reaksiyalarÕn tΩsnifatÕ vΩ istilik effekti.  

Birlԥúmԥ, parçalanma, ԥvԥzetmԥ, dԥyiúmԥ 

reaksiyalarÕ. Kimyԥvi reaksiyalarÕn istilik effekti. 

Ekzotermik vԥ endotermik reaksiyalar. Maddԥnin 

ԥmԥlԥgԥlmԥ vԥ yanma istiliyi. Termokimyԥvi tԥnliklԥr 

üzrԥ hesablamalar. 



 

OksidlΩúmΩ-reduksiya reaksiyalarÕ. 

Oksidlԥúdirici, reduksiyaedici, oksidlԥúmԥ, 

reduksiya. 

Oksidlԥúmԥ-reduksiya reaksiyalarÕnÕn tiplԥri vԥ 

onlarÕn tԥnliklԥrinin ԥmsallaúdÕrÕlmasÕ. 

 

KimyΩvi reaksiyalarÕn sürΩti. KimyΩvi tarazlÕq. 

Kimyԥvi reaksiyalarÕn sürԥti vԥ onun hesablanmasÕ. 

Kimyԥvi reaksiyalarÕn sürԥtinԥ tԥsir edԥn amillԥr. 

Katalizator vԥ katalitik reaksiyalar. Dönԥn vԥ 

dönmԥyԥn reaksiyalar. Kimyԥvi tarazlÕq vԥ onun 

yerdԥyiúmԥsinԥ tԥsir edԥn amillԥr.  



 

MΩhlullar.  

Maddԥlԥrin hԥll olmasÕ. Hԥllolma ԥmsalÕ. 

Hԥllolmaya tԥsir edԥn amillԥr. Doymuú vԥ doymamÕú 

mԥhlullar. Hԥll olmuú maddԥnin kütlԥ payÕ. Molyar 

qatÕlÕq. 

 

Elektrolitik dissosiasiya. øon mübadilΩsi 

reaksiyalarÕ. DuzlarÕn hidrolizi. Elektroliz.  

HԥllolmanÕn fiziki-kimyԥvi mahiyyԥti. Kristal-

hidratlar. Elektrolitlԥr vԥ qeyri elektrolitlԥr. Elektrolitik 

dissosiasiya. Turúu, qԥlԥvi vԥ duzlarÕn dissosiasiyasÕ. 

Dissosiasiya dԥrԥcԥsi. Qüvvԥtli vԥ zԥif elektrolitlԥr. øon 

mübadilԥsi reaksiyalarÕ. ReaksiyalarÕn ion tԥnliklԥri. 

øonlarÕn tԥyini. DuzlarÕn hidrolizi. MetallarÕn elektro-

kimyԥvi gԥrginlik sÕrasÕ. Elektrolitlԥrin suda mԥhlulla-

rÕnÕn vԥ ԥrintilԥrinin elektrolizi. 

 

Qeyri-üzvi birlΩúmΩlΩrin mühüm siniflΩri. 

Oksidlԥr, ԥsaslar, turúular, duzlar. OnlarÕn tԥsnifatÕ, 

adlandÕrÕlmasÕ, xassԥlԥri vԥ alÕnma üsullarÕ. Amfoterlik.  

 

Q

EYRø-ÜZVø KøMYA

 

 

Hidrogen. Oksigen. Su. 

Hidrogenin dövri sistemdԥ ikili  mövqeyi, atomunun 

elektron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. Hidrogenin 

izotoplarÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Laboratoriya vԥ 

sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi. 

Oksigenin  dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun 

elektron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi 

xassԥlԥri. Laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi, 

tԥbiԥtdԥ rolu vԥ dövranÕ. Ozon. Ozonun alÕnmasÕ, 

xassԥlԥri, tԥtbiqi vԥ tԥbiԥtdԥ rolu. Su,  fiziki vԥ kimyԥvi 

xassԥlԥri. 

tehsilim.info



TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

Kimya

 

52 



 

HalogenlΩr. 

Halogenlԥrin ümumi xarakteristikasÕ. 

Xlorun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron 

quruluúu. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Laboratoriyada 

vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ. Hidrogen-xlorid vԥ xlorid 

turúusu. AlÕnmasÕ, xassԥlԥri. Xlorid turúusunun duzlarÕ. 

Xlorun oksigenli turúularÕ. Halogenlԥrin alÕnmasÕ. 

Halogenlԥrin vԥ birlԥúmԥlԥrinin xassԥlԥrinin 

müqayisԥsi. Halogenid ionlarÕnÕn tԥyini. Tԥbiԥtdԥ 

halogenlԥrin yayÕlmasÕ, halogenlԥrin vԥ birlԥúmԥlԥrinin 

tԥtbiqi. 

 

Kükürd vΩ onun birlΩúmΩlΩri. Sulfat turúusu. 

Kükürdün  dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun 

elektron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. Ⱥllotropik 

úԥkildԥyiúmԥlԥri, alÕnmasÕ, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, 

tԥtbiqi. Kükürdün oksidlԥri. Duru vԥ qatÕ sulfat 

turúularÕnÕn xassԥlԥri. Sulfat turúusunun kontakt üsulu 

ilԥ istehsalÕ. Sulfat turúusu vԥ onun duzlarÕnÕn xalq 

tԥsԥrrüfatÕnda tԥtbiqi. Hidrogen-sulfid. Sulfat vԥ sulfid 

ionlarÕnÕn tԥyini.  

 

Azot vΩ onun birlΩúmΩlΩri. Nitrat turúusu. 

Azotun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron 

quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi 

xassԥlԥri, alÕnmasÕ. Ammonyak, fiziki vԥ kimyԥvi 

xassԥlԥri, tԥtbiqi. Laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ. 

Ammonium duzlarÕ. Ammonium ionunun tԥyini. Azot-

monooksid vԥ azot-dioksid, alÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. 

Nitrat turúusunun alÕnmasÕ, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, 

tԥtbiqi. Nitrat turúusunun duzlarÕ. Nitrat ionunun tԥyini. 

 

Fosfor. Fosforun birlΩúmΩlΩri. Mineral gübrΩlΩr. 

Fosforun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun 

elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri, allotropik 

úԥkildԥyiúmԥlԥri. Fiziki, kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ vԥ 

tԥtbiqi. Fosfor (V) oksid. Fosforun turúularÕ. Ortofosfat 

turúusu. AlÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. Ortofosfat turúusunun 

duzlarÕ. Ortofosfat ionunun tԥyini. Mineral gübrԥlԥr vԥ 

onlarÕn alÕnmasÕ.  



 

Karbon, silisium vΩ onlarÕn birlΩúmΩlΩri.

  

Karbonun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elek-

tron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ, allotropik úԥkildԥyiú-

mԥlԥri. Karbonun kimyԥvi xassԥlԥri. Karbon-monook-

sid vԥ karbon-dioksid, onlarÕn fiziki vԥ kimyԥvi xassԥ-

lԥri, laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Karbo-

nat turúusu vԥ onun duzlarÕ. Karbonat ionunun tԥyini. 

Silisiumun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun 

elektron quruluúu. Silisiumun tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ, fiziki 

vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ vԥ tԥtbiqi. Silisium-

dioksid, metasilikat turúusu vԥ onun duzlarÕ. Silikat 

sԥnayesi: úüúԥ vԥ sement istehsalÕ. 



 

Metallar. 

 Dövri sistemdԥ mövqeyi vԥ atomlarÕnÕn elektron 

quruluúu. Tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ, tԥsnifatÕ, ümumi fiziki vԥ 

kimyԥvi xassԥlԥri. MetallarÕn texnikada tԥtbiqi. Me-

tallarÕn sԥnayedԥ alÕnmasÕnÕn ԥsas üsullarÕ. MetallarÕn 

korroziyasÕ vԥ onunla mübarizԥ üsullarÕ. 

Qԥlԥvi metallarÕn dövri sistemdԥ mövqeyi vԥ 

atomlarÕnÕn elektron quruluúu. Natrium vԥ kalium. 

Mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Natrium vԥ kaliumun fiziki 

vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Natrium vԥ 

kalium hidroksidlԥri. OnlarÕn alÕnmasÕ, kimyԥvi 

xassԥlԥri vԥ tԥtbiqi. 

Kalsiumun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun 

elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Fiziki vԥ 

kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Kalsium-oksid vԥ 

kalsium-hidroksid. Gips. Suyun codlu÷u, onun növlԥri 

vԥ aradan qaldÕrÕlmasÕ üsullarÕ.  

Alüminiumun dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun 

elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Fiziki vԥ 

kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ vԥ tԥtbiqi. Alüminotermiya. 

Alüminium-oksid vԥ alüminium-hidroksid. OnlarÕn 

alÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. 

Dԥmirin dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun 

elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Dԥmirin 

alÕnmasÕ, fiziki, kimyԥvi xassԥlԥri vԥ tԥtbiqi. Dԥmir 

ionlarÕnÕn tԥyini. Dԥmirin oksidlԥri vԥ hidroksidlԥri. 

Çuqun. Polad. 

Mis, sink, xrom. AlÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. 



 

Ü

ZVø KøMYA

 

 

Üzvi birlԥúmԥlԥrin kimyԥvi quruluú nԥzԥriyyԥsi. 

Maddԥlԥrin xassԥlԥrinin onlarÕn quruluúundan asÕlÕlÕ÷Õ. 

øzomerlik, onun növlԥri. Molekullarda kimyԥvi 

rabitԥlԥrin tԥbiԥti. Üzvi maddԥlԥrin tԥsnifatÕ. 

 

Alkanlar. TsikloparafinlΩr. 

AlkanlarÕn ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, karbon 

zԥncirinin izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ. Elektron vԥ fԥza 

quruluúu, sp

3

- hibridlԥúmԥ. AlkanlarÕn alÕnmasÕ, 



xassԥlԥri, tԥtbiqi.  

Tsikloparafinlԥrin ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ. 

Quruluúu, izomerliyi. AdlandÕrÕlmasÕ.  AlÕnmasÕ vԥ 

xassԥlԥri. 



 

AlkenlΩr. AlkadienlΩr. 

Alkenlԥrin ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, 

izomerliyi vԥ adlandÕrÕlmasÕ. Elektron vԥ fԥza quruluúu, 

sp

2



-hibridlԥúmԥ. Alkenlԥrin alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. 

Markovnikov qaydasÕ. 

Alkadienlԥrin ümumi formulu. Divinil, izopren vԥ 

xlorprenin alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi.  



 

AlkinlΩr. Aromatik karbohidrogenlΩr. 

Asetilen sÕrasÕ karbohidrogenlԥrinin  (alkinlԥrin) 

ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, izomerliyi, 

adlandÕrÕlmasÕ. Elektron vԥ fԥza quruluúu, sp-

hibridlԥúmԥ.  Asetilenin   alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi.  

Benzol vԥ onun homoloqlarÕ. Ümumi formulu. 

Benzol vԥ onun homoloqlarÕnÕn alÕnmasÕ, xassԥlԥri, 

tԥtbiqi. Toluol molekulunda atom qruplarÕnÕn qarúÕlÕqlÕ 

tԥsiri.  

Tԥbii qaz, neft, daú kömür vԥ onlardan alÕnan 

mԥhsullar. Neftin emalÕ üsullarÕ. 

 

tehsilim.info



QΩbul proqramÕ 

TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

 

53 



SpirtlΩr vΩ fenollar. 

Doymuú biratomlu spirtlԥrin  ümumi formulu, 

homoloji sÕrasÕ, quruluúu, izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ. 

Spirtlԥrin ümumi alÕnma üsullarÕ. Sԥnayedԥ metanol vԥ 

etanolun alÕnmasÕ. Spirtlԥrin fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥr, 

tԥtbiqi. Sadԥ efirlԥr, alÕnmasÕ vԥ adlandÕrÕlmasÕ.  

Doymuú çoxatomlu spirtlԥr. økiatomlu vԥ üçatomlu 

spirtlԥrin ümumi formullarÕ. Etilenqlikol vԥ qliserin 

alÕnmasÕ, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Spirtlԥrin tԥtbiqi. 

Fenol molekulunda atom qruplarÕnÕn qarúÕlÕqlÕ tԥsiri. 

Fenolun alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥyini, tԥtbiqi.  

 

AldehidlΩr. 

Aldehidlԥrin ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, 

izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ, quruluúu. QarÕúqa vԥ sirkԥ 

aldehidlԥri, alÕnmasÕ. Kuçerov reaksiyasÕ. Fiziki vԥ 

kimyԥvi xassԥlԥri: "gümüú-güzgü" reaksiyasÕ, mis (II) 

hidroksidlԥ oksidlԥúmԥ vԥ hidrogenlԥ birlԥúmԥ 

reaksiyalarÕ. Tԥtbiqi. Ketonlar haqqÕnda ümumi 

mԥlumat.  

 

Karbon turúularÕ. 

Doymuú birԥsaslÕ karbon turúularÕ. Ümumi formulu

homoloji sÕrasÕ, izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ, quruluúu. 

QarÕúqa vԥ sirkԥ turúularÕ. QarÕúqa turúusunun xüsusi 

xassԥlԥri. Karbon turúularÕnÕn alÕnmasÕ, xassԥlԥri vԥ 

tԥtbiqi.  



DoymamÕú karbon turúularÕ:  akril vԥ metakril 

turúularÕ.  



Ali karbon turúularÕ: palmitin, stearin, olein, linol 

vԥ linolen turúularÕ. 



økiΩsaslÕ karbon turúularÕ: tereftal, oksalat, adipin 

turúularÕ. 



 

MürΩkkΩb efirlΩr. Ya÷lar. Karbohidratlar 

Mürԥkkԥb efirlԥrin turúularla spirtlԥrin efirlԥúmԥ 

reaksiyasÕndan alÕnmasÕ. AdlandÕrÕlmasÕ. Fiziki vԥ 

kimyԥvi xassԥlԥri. Tԥtbiqi. Ya÷larÕn tԥrkibi, xassԥlԥri, 

emalÕ. Bԥrk vԥ maye ya÷lar. Yuyucu maddԥlԥr. 

 KarbohidratlarÕn tԥsnifatÕ. Monosaxaridlԥr. 

Qlükoza, quruluúu, alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. 

Disaxaridlԥr. Saxaroza, tԥrkibi, xassԥlԥri, tԥtbiqi. 

Polisaxaridlԥr: niúasta vԥ sellüloza. 



 

Azotlu üzvi birlΩúmΩlΩr. 

Nitrobirlԥúmԥlԥr haqqÕnda mԥlumat. 

Aminlԥr. TԥsnifatÕ, quruluúu, adlandÕrÕlmasÕ,  xassԥlԥ-

ri. Anilinin alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi.  

AminturúularÕn tԥsnifatÕ, adlandÕrÕlmasÕ, izomerliyi, 

alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. ZülallarÕn tԥrkibi, quruluúu,  

xassԥlԥri vԥ rԥngli reaksiyalarÕ. 

 

ørimolekullu birlΩúmΩlΩr. 

Monomer, polimer, polimerlԥúmԥ dԥrԥcԥsi. 

Polimerlԥrin alÕnma reaksiyalarÕ: polimerlԥúmԥ vԥ 

polikondenslԥúmԥ. Sintetik polimerlԥrin mühüm 

nümayԥndԥlԥri: polietilen, polipropilen, tԥbii vԥ sintetik 

kauçuklar, fenolformaldehid qatranÕ. Liflԥr (lavsan, 

kapron, enant, naylon). 

 

ʞ



SAS ʞDʞBGYYAT SGYAHISI

 

 

1. V.M.Abbasov, M.M.Abbasov, R.Y.Ψliyev,  



A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ L.ø.QasÕmov.  

Kimya.  VIII sinif. BakÕ. 2012. 

2. V.M.Abbasov, M.M.Abbasov, R.Y.Ψliyev,  

A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ L.ø.QasÕmov.   

Kimya. IX sinif. BakÕ. 2013. 

3. V.M.Abbasov, A.M.MΩhΩrrΩmov, M.M.Abbasov, 

R.Y.Ψliyev, A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ  

L.ø.QasÕmov. Kimya.  X sinif. BakÕ. 2009. 

4. V.M.Abbasov, A.M.MΩhΩrrΩmov, M.M.Abbasov, 

R.Y.Ψliyev, A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ  

L.ø.QasÕmov. Kimya  XI sinif. BakÕ. 2009. 

 

ʞ

LAVʞ ʞDʞBGYYAT

 

 

1. Kimya. DΩrs vΩsaiti. "Abituriyent" jurnalÕnÕn xüsusi 

buraxÕlÕúÕ. BakÕ. 2012 – 2013.  

2. M.M.Abbasov. Kimya. I vΩ II hissΩ. "Abituriyent" 

jurnalÕnÕn xüsusi buraxÕlÕúÕ. BakÕ. 2012 – 2013. 

3. Kimya. Test tapúÕrÕqlarÕ. VIII–XI siniflΩr üçün. "Abi-

turiyent" jurnalÕnÕn xüsusi buraxÕlÕúlarÕ. BakÕ. 2013. 

 

 



 

Kimya fˬnnindˬn qˬbul imtahanÍ proqramÍ 

Azˬrbaycan RespublikasÍ Tˬhsil Nazirliyinin 

tˬsdiq etdiyi ümumtˬhsil mˬktˬblˬrinin fˬnn 

proqramlarÍ vˬ yeni dˬrsliklˬr ˬsasÍnda tˬrtib 

edilmió vˬ Tˬlˬbˬ Qˬbulu üzrˬ Dövlˬt 

KomissiyasÍnÍn kimya fˬnni üzrˬ elmi-metodiki 

seminarÍnda genió müzakirˬlˬrdˬn sonra qˬbul 

olunmuódur.  

SeminarÍn rˬhbˬri k.e.n. 

V.S.ʞliyev.

 

 

Tˬlˬbˬ Qˬbulu üzrˬ Dövlˬt KomissiyasÍnÍn rˬh-

bˬrliyi proqramÍn tˬrtibindˬ vˬ tˬkmillˬódiril-

mˬsindˬ zˬhmˬti olan seminar iótirakçÍlarÍna 

dˬrin minnˬtdarlÍÂÍnÍ bildirir. 

tehsilim.info


TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

 

54 



K

G M Y A  

(IV ixtisas qrupu üçün) 

 

 



IV ixtisas qrupu üzrΩ qΩbul proqramÕ respublikanÕn 

ümumtΩhsil mΩktΩblΩrindΩ qüvvΩdΩ olan tΩdris 

proqramÕ vΩ dΩrsliklΩr ΩsasÕnda hazÕrlanmÕúdÕr. 

AbituriyentlΩr proqramdakÕ materiallarÕ öyrΩnmΩklΩ 

yanaúÕ, test tapúÕrÕqlarÕnÕn mahiyyΩtini tΩúkil edΩn Ωsas 

kimyΩvi anlayÕúlara, qanunauy÷unluqlara, fΩndaxili vΩ 

fΩnlΩrarasÕ ΩlaqΩlΩrΩ dΩ xüsusi diqqΩt yetirmΩlidirlΩr. 

Onlar hΩmçinin kimyΩvi rabitΩnin Ωsas tiplΩrini, 

maddΩlΩrin alÕnmasÕ üsullarÕnÕ, onlarÕn xassΩlΩrinin 

kimyΩvi quruluúundan asÕlÕlÕ÷ÕnÕ, qeyri-üzvi vΩ üzvi bir-

lΩúmΩlΩr arasÕnda genetik ΩlaqΩlΩri, mühüm kimyΩvi 

birlΩúmΩlΩrin xalq tΩsΩrrüfatÕnÕn müxtΩlif sahΩlΩrindΩ 

tΩtbiqini bilmΩlidirlΩr. Eyni zamanda kimyanÕn qanun 

vΩ qanunauy÷unluqlarÕ ΩsasÕnda kimyΩvi formullar vΩ 

tΩnliklΩr üzrΩ hesablamalar aparma÷Õ, mühüm sΩnaye 

sintezlΩri ilΩ ΩlaqΩdar müxtΩlif çevrilmΩlΩrin 

mahiyyΩtini bilmΩlidirlΩr. 

 

Ü

MUMG KGMYA

 

 

KimyanÕn ilk anlayÕúlarÕ. 

Kimya fԥnni, onun vԥzifԥlԥri vԥ xalq tԥsԥrrüfatÕnÕn 

inkiúafÕnda rolu. KimyanÕn tԥbiԥt elmlԥri sÕrasÕnda 

mövqeyi. Maddԥlԥr, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Saf 

maddԥlԥr vԥ qarÕúÕqlar. QarÕúÕqlarÕn ayrÕlmasÕ üsullarÕ. 

Fiziki vԥ kimyԥvi hadisԥlԥr. Kimyԥvi reaksiyalarÕn 

ԥlamԥtlԥri, baúlanmasÕ vԥ getmԥsi úԥrtlԥri. 

Atom-molekul tԥlimi. Kimyԥvi elementlԥr. Bԥsit vԥ 

mürԥkkԥb maddԥlԥr. Allotropiya. Atom kütlԥ vahidi. 

Kimyԥvi formullar. Nisbi atom vԥ nisbi molekul 

kütlԥsi. Mürԥkkԥb maddԥdԥ kimyԥvi elementlԥrin kütlԥ 

nisbԥtinin vԥ kütlԥ payÕnÕn hesablanmasÕ. Kimyԥvi 

formullarÕn çÕxarÕlmasÕ. Kimyԥvi formullar üzrԥ 

hesablamalar. Maddԥ tԥrkibinin sabitliyi vԥ maddԥ 

kütlԥsinin saxlanmasÕ qanunlarÕ. Kimyԥvi tԥnliklԥr. 

Kimyԥvi tԥnliklԥr üzrԥ hesablamalar.   



MaddΩ miqdarÕ. Avɨqadro qanunu. 

Maddԥ miqdarÕ. Mol. Molyar kütlԥ. Avoqadro 

qanunu vԥ qazlarÕn molyar hԥcmi. QazlarÕn sÕxlÕ÷Õ vԥ 

nisbi sÕxlÕ÷Õ. Kimyԥvi reaksiyalarda qazlarÕn hԥcm 

nisbԥtlԥri. QazlarÕn qarÕúÕqda hԥcm vԥ kütlԥ payÕnÕn 

hesablanmasÕ. Qaz qarÕúÕqlarÕnÕn orta molyar 

kütlԥlԥrinin hesablanmasÕ.  

Atomun quruluúu. Dövri qanun.  

Atom nüvԥsinin tԥrkibi. øzotoplar. Atomun elektron 

quruluúu. Elektron formullarÕ. Kimyԥvi elementlԥrin 

tԥsnifatÕ. Dövri qanun vԥ kimyԥvi elementlԥrin dövri 

sistemi. Böyük vԥ kiçik dövrlԥr, qruplar vԥ yarÕmqrup-

lar. Dövri sistemin I–IV dövr elementlԥrinin 

atomlarÕnda elektronlarÕn paylanmasÕ. Elementlԥrin vԥ 

onlarÕn birlԥúmԥlԥrinin xassԥlԥrinin elementin dövri 

sistemdԥki mövqeyindԥn vԥ atomunun elektron 

quruluúundan asÕlÕlÕ÷Õ. 



KimyΩvi rabitΩ. Kimyԥvi elementlԥrin elektromԥn-

filiyi. øonlaúma enerjisi, elektrona hԥrislik. Kimyԥvi 

rabitԥnin tiplԥri. Kovalent, ion, metal vԥ hidrogen 

rabitԥlԥrinin ԥmԥlԥgԥlmԥ mexanizmi. Kovalent 

rabitԥnin xassԥlԥri. Hibridlԥúmԥ. Hibrid vԥ qeyri-hibrid 

orbitallar. MolekullarÕn fԥza quruluúu. Xԥtti vԥ bucaq 

quruluúlu molekullar. Polyar vԥ qeyri-polyar 

molekullar. Kristal qԥfԥslԥrin tiplԥri. Valentlik. 

AtomlarÕn valent imkanlarÕ. Oksidlԥúmԥ dԥrԥcԥsi vԥ 

onun tԥyini üsullarÕ. 



KimyΩvi reaksiyalarÕn tΩsnifatÕ vΩ istilik effekti. 

Birlԥúmԥ, parçalanma, ԥvԥzetmԥ, dԥyiúmԥ reaksiyalarÕ. 

Homogen vԥ heterogen reaksiyalarÕ. Kimyԥvi reaksiya-

larÕn istilik effekti (entalpiya dԥyiúmԥsi). Ekzotermik vԥ 

endotermik reaksiyalar. Maddԥnin ԥmԥlԥgԥlmԥ vԥ 

yanma istiliyi. Hess qanunu. Termokimyԥvi tԥnliklԥr 

üzrԥ hesablamalar. 

OksidlΩúmΩ reduksiya reaksiyalarÕ. 

Oksidlԥúdirici, reduksiyaedici, oksidlԥúmԥ, reduksiya. 

Oksidlԥúmԥ-reduksiya reaksiyalarÕnÕn tiplԥri vԥ onlarÕn 

tԥnliklԥrinin ԥmsallaúdÕrÕlmasÕ. 



KimyΩvi reaksiyalarÕn sürΩti. KimyΩvi tarazlÕq. 

Kimyԥvi reaksiyalarÕn sürԥti vԥ onun hesablanmasÕ. 

Kimyԥvi reaksiyalarÕn sürԥtinԥ tԥsir edԥn amillԥr. 

Katalizator vԥ katalitik reaksiyalar. Dönԥn vԥ dönmԥ-

yԥn reaksiyalar. Kimyԥvi tarazlÕq vԥ onun 

yerdԥyiúmԥsinԥ tԥsir edԥn amillԥr. Le-ùatelye prinsipi. 

TarazlÕq sabiti. 

MΩhlullar. Maddԥlԥrin hԥll olmasÕ. Hԥllolma 

ԥmsalÕ. Hԥllolmaya tԥsir edԥn amillԥr. Doymuú vԥ 

doymamÕú mԥhlullar. Hԥll olmuú maddԥnin kütlԥ payÕ. 

Molyar qatÕlÕq.  



Elektrolitik dissosiasiya. øon mübadilΩsi 

reaksiyalarÕ. DuzlarÕn hidrolizi. Elektroliz. 

HԥllolmanÕn fiziki vԥ kimyԥvi mahiyyԥti. Kristal-

hidratlar. Elektrolitlԥr vԥ qeyri-elektrolitlԥr. Elektrolitik 

dissosiasiya. Turúu, qԥlԥvi vԥ duzlarÕn dissosiasiyasÕ. 

Dissosiasiya dԥrԥcԥsi, dissosiasiya sabiti. Qüvvԥtli vԥ 

zԥif elektrolitlԥr. øon mübadilԥsi reaksiyalarÕ. Reaksiya-

larÕn ion tԥnliklԥri. øonlarÕn tԥyini. DuzlarÕn hidrolizi. 

Hidrolizԥ tԥsir edԥn amillԥr. MetallarÕn elektrokimyԥvi 

gԥrginlik sÕrasÕ. Elektrolitlԥrin suda mԥhlullarÕnÕn vԥ 

ԥrintilԥrinin elektrolizi. Katodda vԥ anodda gedԥn 

proseslԥr. Elektrolizin tԥtbiqi.  

Qeyri-üzvi birlΩúmΩlΩrin mühüm siniflΩri. Ok-

sidlԥr, ԥsaslar, turúular vԥ duzlarÕn tԥsnifatÕ, 

adlandÕrÕlmasÕ, alÕnma üsullarÕ, xassԥlԥri. Amfoterlik. 

 

 



Q

EYRG-ÜZVG KGMYA

 

 

Hidrogen. Dövri sistemdԥ ikili  mövqeyi, atomunun 

elektron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. øzotoplarÕ. Fiziki 

vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Laboratoriya vԥ sԥnayedԥ 

alÕnmasÕ, tԥtbiqi. 



tehsilim.info


QΩbul proqramÕ 

TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

 

55 



Oksigen.  Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun 

elektron quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi 

xassԥlԥri. Laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi, 

tԥbiԥtdԥ rolu vԥ dövranÕ. Ozon. Ozonun alÕnmasÕ, 

xassԥlԥri, tԥtbiqi vԥ tԥbiԥtdԥ rolu. Su, onun fiziki vԥ 

kimyԥvi xassԥlԥri. 



 

DÖVRø SøSTEMøN VII A YARIMQRUPU 

ELEMENTLԤRøNøN ÜMUMø XARAKTERøSTøKASI.

 

Xlor. Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron 

quruluúu. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Xlorun 

laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Hidrogen-

xlorid vԥ xlorid turúusu. AlÕnmasÕ, xassԥlԥri. Xlorid 

turúusunun duzlarÕ. Xlorun oksigenli turúularÕ. 

Halogenlԥrin alÕnmasÕ. Halogenlԥrin vԥ birlԥúmԥlԥrinin 

xassԥlԥrinin müqayisԥsi. Halogenid ionlarÕn tԥyini. 

Tԥbiԥtdԥ halogenlԥrin yayÕlmasÕ vԥ onlarÕn tԥtbiqi. 

 

DÖVRø SøSTEMøN VI A YARIMQRUPU 

ELEMENTLԤRøNøN ÜMUMø XARAKTERøSTøKASI.

 

Kükürd.  Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron 

quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ, allotropik 

úԥkildԥyiúmԥlԥri. Kükürdün alÕnmasÕ, xassԥlԥri vԥ 

tԥtbiqi. Hidrogen-sulfidin laboratoriyada alÕnmasÕ, 

fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, ԥhԥmiyyԥti. Kükürd oksid-

lԥrinin alÕnmasÕ, xassԥlԥri. Duru vԥ qatÕ sulfat turúularÕ 

vԥ onlarÕn xassԥlԥri. Sulfat turúusunun kontakt üsulu ilԥ 

istehsalÕ. Oleum. Sulfatlar vԥ onlarÕn xalq tԥsԥr-

rüfatÕnda tԥtbiqi. Sulfat vԥ sulfid ionlarÕnÕn tԥyini. 

 

DÖVRø SøSTEMøN V A YARIMQRUPU 

ELEMENTLԤRøNøN ÜMUMø XARAKTERøSTøKASI.

 

Azot. Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron 

quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ. Fiziki vԥ kimyԥvi xas-

sԥlԥri, alÕnmasÕ vԥ tԥtbiqi. Ammonyak, onun fiziki vԥ 

kimyԥvi xassԥlԥri. Laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ. 

Ammonium duzlarÕ. Ammonium-ionunun tԥyini. 

Azotun  oksidlԥri, onlarÕn alÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. Nitrat 

turúusunun alÕnmasÕ, fiziki, kimyԥvi xassԥlԥri, tԥtbiqi. 

Nitrat turúusunun duzlarÕ. Nitrat ionunun tԥyini. 



Fosfor. Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun 

elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri, allotropik 

úԥkildԥyiúmԥlԥri. Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ, 

tԥtbiqi. Fosforun oksidlԥri. Fosforun turúularÕ. 

Ortofosfat turúusu. AlÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. Ortofosfat 

turúusunun duzlarÕ. Ortofosfat ionunun tԥyini. Mineral 

gübrԥlԥr vԥ onlarÕn alÕnmasÕ. 

 

DÖVRø SøSTEMøN IV A YARIMQRUPU 

ELEMENTLԤRøNøN ÜMUMø XARAKTERøSTøKASI.

 

Karbon.  Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron 

quruluúu, tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ, allotropik 

úԥkildԥyiúmԥlԥri. Karbonun kimyԥvi xassԥlԥri. Karbon-

monooksid vԥ karbon-dioksid, onlarÕn fiziki vԥ kimyԥvi 

xassԥlԥri, laboratoriya vԥ sԥnayedԥ alÕnmasÕ, tԥtbiqi. 

Karbonat turúusu vԥ onun duzlarÕ. Karbonat ionunun 

tԥyini. 

Silisium. Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun 

elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. 

Silisiumun fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Laboratoriya vԥ 

sԥnayedԥ alÕnmasÕ. Tԥtbiqi. Silisium-dioksid, 

metasilikat turúusu vԥ onun duzlarÕ. Silikat sԥnayesi: 

úüúԥ vԥ sement istehsalÕ. 



METALLAR. 

MetallarÕn dövri sistemdԥ mövqeyi vԥ atomlarÕnÕn 

elektron quruluúu. Tԥbiԥtdԥ yayÕlmasÕ, tԥsnifatÕ, ümumi 

fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Ԥrintilԥr. MetallarÕn vԥ 

ԥrintilԥrinin tԥtbiqi. MetallarÕn sԥnayedԥ alÕnmasÕnÕn 

ԥsas üsullarÕ. MetallarÕn korroziyasÕ vԥ onunla 

mübarizԥ üsullarÕ. 

DÖVRø SøSTEMøN I A YARIMQRUP 

METALLARI. 

QΩlΩvi metallar. Dövri sistemdԥ 

mövqeyi vԥ atomlarÕnÕn elektron quruluúu. Natrium vԥ 

kalium. Mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. Natrium vԥ 

kaliumun fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ, tԥtbiqi. 

Natrium vԥ kalium hidroksidlԥri. OnlarÕn alÕnmasÕ, 

kimyԥvi xassԥlԥri vԥ tԥtbiqi. 



DÖVRø SøSTEMøN II A YARIMQRUP 

METALLARI. 

Kalsium. Dövri sistemdԥ mövqeyi, 

atomunun elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. 

Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ, tԥtbiqi. Kalsium-

oksid vԥ kalsium-hidroksid. Gips vԥ onun növlԥri. 

Suyun codlu÷u, onun növlԥri vԥ aradan qaldÕrÕlmasÕ 

üsullarÕ.  



DÖVRø SøSTEMøN III A YARIMQRUP 

METALLARI. 

Alüminium. Dövri sistemdԥ mövqeyi, 

atomunun elektron quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. 

Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, alÕnmasÕ vԥ tԥtbiqi. 

Alüminotermiya. Alüminium-oksid vԥ alüminium-

hidroksid. OnlarÕn alÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. 

ԤLAVԤ YARIMQRUP ELEMENTLԤRø. 

 

DΩmir. Dövri sistemdԥ mövqeyi, atomunun elektron 

quruluúu, mühüm tԥbii birlԥúmԥlԥri. AlÕnmasÕ, fiziki, 

kimyԥvi xassԥlԥri, tԥtbiqi. Dԥmir ionlarÕnÕn tԥyini 

üsullarÕ. Dԥmirin oksidlԥri vԥ hidroksidlԥri. Çuqun vԥ 

polad istehsalÕ. OnlarÕn istehsalÕnÕn ԥsasÕnda duran 

mühüm reaksiyalar. Dԥmir vԥ onun ԥrintilԥrinin 

texnikada tԥtbiqi.  

Mis, sink, xrom. AlÕnmasÕ, xassԥlԥri vԥ tԥtbiqi. 

Qeyri-üzvi birlԥúmԥlԥr arasÕnda genetik ԥlaqԥ.

 

 

Ü

ZVG KGMYA

 

 

Üzvi vΩ qeyri-üzvi maddΩlΩr arasÕndakÕ fΩrq vΩ 

oxúarlÕqlar. Üzvi birlԥúmԥlԥrin kimyԥvi quruluú 

nԥzԥriyyԥsi. Maddԥlԥrin xassԥlԥrinin onlarÕn 

quruluúundan asÕlÕlÕ÷Õ. øzomerlik, onun növlԥri. 

Molekullarda kimyԥvi rabitԥlԥrin tԥbiԥti. Üzvi 

maddԥlԥrin tԥsnifatÕ. 

KARBOHøDROGENLԤR 

Doymuú karbohidrogenlΩr (alkanlar). Ümumi 

formulu, homoloji sÕrasÕ, karbon zԥncirinin izomerliyi, 

adlandÕrÕlmasÕ. Elektron vԥ fԥza quruluúu, sp

3

- hibrid-



lԥúmԥ. AlkanlarÕn alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi.  

TsikloparafinlΩr (tsikloalkanlar). Ümumi formulu, 

homoloji sÕrasÕ, izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ.   AlÕnmasÕ, 

xassԥlԥri vԥ tԥtbiqi. 

DoymamÕú karbohidrogenlΩr.  Etilen sÕrasÕ karbo-

hidrogenlΩri (alkenlΩr).  Ümumi formulu, homoloji 

sÕrasÕ. øzomerliyi vԥ adlandÕrÕlmasÕ. Elektron vԥ fԥza 

quruluúu, sp

2

-hibridlԥúmԥ. Etilen sÕrasÕ karbohidrogen-



lԥrinin alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Markovnikov 

qaydasÕ.  



tehsilim.info


TԤLԤBԤ QԤBULU – 2014 

Kimya

 

56 



Dien karbohidrogenlΩri (alkadienlΩr). Ümumi 

formulu. TԥsnifatÕ. AdlandÕrÕlmasÕ. Divinil, izopren vԥ 

xlorprenin alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi.  

Asetilen sÕrasÕ karbohidrogenlΩri (alkinlΩr). 

Ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, izomerliyi, 

adlandÕrÕlmasÕ. Elektron vԥ fԥza quruluúu, sp-hib-

ridlԥúmԥ.  Asetilenin   alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. 



Aromatik karbohidrogenlΩr (arenlΩr). Ümumi 

formulu. Benzol vԥ onun homoloqlarÕ. Benzol moleku-

lunun quruluúu. Benzolun vԥ onun homoloqlarÕnÕn 

alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Toluol molekulunda atom 

qruplarÕnÕn qarúÕlÕqlÕ tԥsiri.  

TΩbii qaz, neft, daú kömür vΩ onlardan alÕnan 

mΩhsullar. Neftin emalÕ üsullarÕ

 

OKSøGENLø ÜZVø BøRLԤùMԤLԤR. 

Doymuú 

biratomlu spirtlΩr. Ümumi formulu, quruluúu, homoloji 

sÕrasÕ,  izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ. Spirtlԥrin ümumi 

alÕnma üsullarÕ. Sԥnayedԥ metanol vԥ etanolun 

alÕnmasÕ. Spirtlԥrin fiziki vԥ  kimyԥvi xassԥlԥri: aktiv 

metallarla (Na, K); hidrogenhalogenidlԥrlԥ; turúularla 

reaksiyalarÕ; spirtlԥrin qatÕ H

2

SO

4



 iútirakÕ ilԥ 

dehidratlaúmasÕ vԥ CuO ilԥ oksidlԥúmԥsi. Tԥtbiqi. Sadԥ 

efirlԥr. AlÕnmasÕ  vԥ adlandÕrÕlmasÕ. 

Doymuú çoxatomlu spirtlΩr. økiatomlu vԥ üçatomlu 

spirtlԥrin ümumi formullarÕ. Etilenqlikol vԥ qliserin. 

AlÕnmasÕ, fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri, tԥyini, tԥtbiqi. 

Fenollar. Fenol molekulunda atom qruplarÕnÕn 

qarúÕlÕqlÕ tԥsiri. Fenolun alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥyini vԥ 

tԥtbiqi.  

AldehidlΩr. Ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, 

izomerliyi, adlandÕrÕlmasÕ, quruluúu. QarÕúqa vԥ sirkԥ 

aldehidlԥri. OnlarÕn spirtlԥrin, metanÕn vԥ etilenin 

oksidlԥúmԥsindԥn alÕnmasÕ. Kuçerov reaksiyasÕ. Fiziki 

vԥ kimyԥvi xassԥlԥri: "gümüú-güzgü" reaksiyasÕ, mis 

(II) hidroksidlԥ oksidlԥúmԥ vԥ hidrogenlԥ birlԥúmԥ 

reaksiyalarÕ. Tԥtbiqi. Ketonlar haqqÕnda ümumi 

mԥlumat.  



Karbon turúularÕ. Doymuú birԥsaslÕ karbon 

turúularÕ. Ümumi formulu, homoloji sÕrasÕ, izomerliyi, 

adlandÕrÕlmasÕ, quruluúu. QarÕúqa vԥ sirkԥ turúularÕ. 

QarÕúqa turúusunun xüsusi xassԥlԥri. Karbon 

turúularÕnÕn alÕnmasÕ vԥ xassԥlԥri. Tԥtbiqi.  

DoymamÕú karbon turúularÕ:  akril vԥ metakril 

turúularÕ.  



Ali karbon turúularÕ: palmitin, stearin, olein, linol 

vԥ linolen turúularÕ. 



økiΩsaslÕ  karbon turúularÕ: tereftal, oksalat, adipin 

turúularÕ. 



MürΩkkΩb efirlΩr. OnlarÕn turúularla spirtlԥrin 

efirlԥúmԥ reaksiyasÕndan alÕnmasÕ. AdlandÕrÕlmasÕ. 

Fiziki vԥ kimyԥvi xassԥlԥri. Tԥtbiqi. Ya÷lar. Bԥrk vԥ 

maye ya÷lar. Tԥrkibi, xassԥlԥri, emalÕ. Yuyucu 

maddԥlԥr. 

 Karbohidratlar. TԥsnifatÕ. Monosaxaridlԥr: 

qlükoza, fruktoza, riboza vԥ dezoksiriboza. QlükozanÕn 

quruluúu, alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Disaxaridlԥr. 

Saxaroza, tԥrkibi, xassԥlԥri, tԥtbiqi. Polisaxaridlԥr: 

niúasta vԥ sellüloza. OnlarÕn quruluúu, xassԥlԥri, tԥtbiqi. 

 

AZOTLU ÜZVø BøRLԤùMԤLԤR 

NitrobirlΩúmΩlΩr haqqÕnda mΩlumat. 

AminlΩr. TԥsnifatÕ, quruluúu, adlandÕrÕlmasÕ,  izomer-

liyi, xassԥlԥri. Anilin, alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi.  



Aminturúular. TԥsnifatÕ, quruluúu, adlandÕrÕlmasÕ, 

izomerliyi, alÕnmasÕ, xassԥlԥri, tԥtbiqi. 

Asimmetrik karbon atomu haqqÕnda anlayÕú. 

Zülallar.  Tԥrkibi, quruluúu vԥ xassԥlԥri. ZülallarÕn 

rԥngli reaksiyalarÕ. 



øRøMOLEKULLU BøRLԤùMԤLԤR 

Monomer, polimer, polimerlԥúmԥ dԥrԥcԥsi, fԥza 

müntԥzԥmliliyi. Polimerlԥrin alÕnma reaksiyalarÕ: poli-

merlԥúmԥ vԥ polikondenslԥúmԥ. Sintetik polimerlԥrin 

mühüm nümayԥndԥlԥri: polietilen, polipropilen, 

polivinilxlorid, teflon, polistirol, tԥbii vԥ sintetik 

kauçuklar, fenol-formaldehid qatranÕ, polimetilme-

takrilat. Tԥbii vԥ kimyԥvi liflԥr (lavsan, kapron, enant 

vԥ naylon). 

Üzvi birlΩúmΩlΩr arasÕnda genetik ΩlaqΩ.  

Qeyri-üzvi vΩ üzvi birlΩúmΩlΩr arasÕnda genetik ΩlaqΩ.

 

 

ʞ



SAS ʞDʞBGYYAT

 

 

1. V.M.Abbasov, M.M.Abbasov, R.Y.Ψliyev,  



A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ L.ø.QasÕmov.  

Kimya.  VIII sinif. BakÕ. 2012. 

2. V.M.Abbasov, M.M.Abbasov, R.Y.Ψliyev,  

A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ L.ø.QasÕmov.   

Kimya. IX sinif. BakÕ. 2013. 

3. V.M.Abbasov, A.M.MΩhΩrrΩmov, M.M.Abbasov, 

R.Y.Ψliyev, A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ  

L.ø.QasÕmov. Kimya  X sinif. BakÕ. 2009. 

4. V.M.Abbasov, A.M.MΩhΩrrΩmov, M.M.Abbasov, 

R.Y.Ψliyev, A.H.Ψliyev, V.S.Ψliyev vΩ  

L.ø.QasÕmov. Kimya  XI sinif. BakÕ. 2009. 

 

ʞ

LAVʞ ʞDʞBGYYAT SGYAHISI

 

1. Kimya. DΩrs vΩsaiti. "Abituriyent" jurnalÕnÕn 

xüsusi buraxÕlÕúÕ. BakÕ. 2012 – 2013. 

2. M.M.Abbasov. Kimya. I vΩ II hissΩ. "Abituriyent" 

jurnalÕnÕn xüsusi buraxÕlÕúÕ. BakÕ. 2012 – 2013. 

3. Kimya. Test tapúÕrÕqlarÕ. VIII–XI siniflΩr üçün. 

"Abituriyent" jurnalÕnÕn xüsusi buraxÕlÕúlarÕ. 

BakÕ. 2013.

 

 



 

 

Kimya fΩnnindΩn qΩbul imtahanÕ proqramÕ 



AzΩrbaycan RespublikasÕ TΩhsil Nazirliyinin 

tΩsdiq etdiyi ümumtΩhsil mΩktΩblΩrinin fΩnn 

proqramlarÕ vΩ yeni dΩrsliklΩr ΩsasÕnda tΩrtib 

edilmiú vΩ TΩlΩbΩ QΩbulu üzrΩ DövlΩt 

KomissiyasÕnÕn kimya fΩnni üzrΩ elmi-metodiki 

seminarÕnda geniú müzakirΩlΩrdΩn sonra qΩbul 

olunmuúdur.  

SeminarÕn rΩhbΩri 

k.e.n. 

V.S.ʞliyev.

 

 

TΩlΩbΩ QΩbulu üzrΩ DövlΩt KomissiyasÕnÕn rΩh-

bΩrliyi proqramÕn tΩrtibindΩ vΩ tΩkmillΩúdiril-

mΩsindΩ zΩhmΩti olan seminar iútirakçÕlarÕna 

dΩrin minnΩtdarlÕ÷ÕnÕ bildirir.

 

tehsilim.info



Dostları ilə paylaş:


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə