Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə10/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   6   7   8   9   10   11   12   13   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
17 
     
 
I
I
.
.
2
2
.
.
 
 
M
M
O
O
T
T
I
I
V
V
L
L
Ä
Ä
R
R
 
 
B
B
A
A
R
R
Ä
Ä
D
D
Ä
Ä
 
 
B
B
I
I
Z
Z
I
I
M
M
 
 
Q
Q
Ä
Ä
N
N
A
A
Ä
Ä
T
T
I
I
M
M
I
I
Z
Z
 
 
Beläliklä, davranış vä düşüncälärin başlıca determinasiya mexanizmi barädä müasir elmin qänaäti barädä bu 
qädär. Bu variantlardan här biri bugünäcän neçä-neçä sınaqdan keçib yaşamaq hüququ qazana bilibdisä, demäli, 
onlarda nä isä var. Üstälik dä ki, onların heç birindä qeyri-mäntiqi olan elä bir cähät dä yoxdur. 
Özlüyündä bu versiyalardan här biri digärlärinin inkarı üzärindä qurulub, här biri digär qalanlarına alternativ 
kimi  qäbul  edilirsä  da,  äslinä  qalsa  biz  onlar  arasında  elä  bir  ziddiyyät  dä  görmürük.  Häqiqät  haradasa  bu 
sınanmış variantların mäxräcindä vä ya kombinasiyasındadır vä onlar haradasa bir-birini tamamlayır. Burada biz 
dä bunu mähz bu cür qäbul edirik 
Biz, mexanisistlär, o cümlädän, bihevioristlär kimi qäbul edirik ki, psixologiya indeterminist bir elm deyil vä 
insanın här bir davranışı, düşüncäsi konkret faktorlar täräfindän determinläşir vä bu reduksiyada ätraf dünyanın 
täsirlärinin  rolu  heç  dä  axırıncı  deyil.  Ätraf  dünyanın  çoxsaylı  kinestetik  (daktil  vä  ya  adi  Nyüton  täsirläri), 
termik  (Karno  täsirläri),  elektrostatik  (Kulon  täsirläri),  astral  (kosmik  täsirlär),  maqnetik,  optik  vä  optiko-
kinetik,  akustik,  dequstral,  aromatik  vä s.  kimi  –  fiziki;  verbal,  mental,  virtual,  hüquqi-normativ  vä s.  kimi  – 
sosial  täsirläri  kontinuumunda  här  bir  canlının,  o  cümlädän,  insanın,  öz  orbitindän  känara  çıxa  bilmäyän  vä 
xüsusiyyätläri ätraf täsirlärlä şärtlänän säma cisimlärindän färqi cüzidir. Bu täsirlär çox äksär hallarda sistemsiz, 
koordinasiyasız vä mäqsädsiz xarakter daşıyıb, heç dä hämişä individin vä ya bütövlükdä cämiyyätin maraqları 
ilä üst-üstä düşmäsä dä, här halda, bunlardan azad olmaq da, praktik olaraq mümkün deyil. Çünki här bir färd 
özünün  bioloji  vä  digär  täläbatlarını  ödämäk  üçün  täbiätlä,  ona  bu  täläbatları  daha  rahat  ödämäk,  bioloji 
mövcudluğunu  daha  effektli  sığortalamaq  imkanı  verän  cämiyyätlä,  onun  müvafiq  infrastrukturları  ilä 
münasibätä  girmäyä  mäcbur  vä  ya  mähkumdur.  Başqa  sözlä,  täbiät  vä  cämiyyät  kontinuumunun  mäxräcindä 
yerläşib,  avtonom  häyat  sürmäk  qeyri-mümkündür.  Bu aspektdän  mäsäläyä,  hätta  mexanistlärdän  dä bir  qädär 
radikal  yanaşaraq,  biz  sadalanan  hämin  täsir  formalarını  (fiziki,  härbi,  psixoloji,  emosional,  siyasi,  iqtisadi, 
mänävi  vä s.) 
  adi  informasiya  növü  kimi;  Täbiät,  cämiyyät  vä  insanı  ayrı-ayrılıqda 
  müxtälif  informativ 
sistemlär kimi; Täbiät, cämiyyät  vä  insanı, bir-biri ilä qarşılıqlı  münasibätdä 
 baxış bucağından  asılı olaraq, 
biri digärinin arqument vä funksiyası kimi; Ätraf dünya (fiziki vä sosial) vä insanı birlikdä   qapalı sistem kimi, 
ayrılıqda  insan  vä  ayrılıqda  ätraf  dünyanı  isä 
  bir-biri  ilä  korrelyativ  rabitädä  olan  açıq  sistem  kimi;  Fiziki, 
sosial vä psixi passivliyi 
 stasionar hal kimi; Bu sahälärdäki aktivliyi 
 informativ disbalans vä ya häyäcanlı 
informativ  väziyyät  kimi;  Täräqqi  vä  tänäzzülü 
  entropiya  däyişikliyi  kimi;  Birtäräfli  inkişaf  vä  birtäräfli 
tormozlanmanı  (mäs.,  natamamlıq  kompleksini) 
  izoproses  kimi;  Proseslärdä  eskalasiyanı 
  zäncirvari 
reaksiya kimi; Sosial seqmentasiyanı 
 vektor färqi kimi; Sosial referentliyi   valentlik vä s. kimi qäbul edib, 
onlara aid problemlärä dä hämin bu terminlärä aid qanunlar prizmasından baxırıq. 
Lakin  mexanistlärdän  färqli  olaraq  biz  onu  da  qäbul  edirik  ki,  hämin  bu  täsirlär  insanı  häyat  yollarında 
fırtınaya düşmüş bir yelkän kimi sahildän-sahilä çırpmır. Cansız varlıqlardan färqli olaraq insan, ätraf dünya ilä 
onun  arasında  amortizator  vä  ya  stabilizator  funksiyası  yerinä  yetirän  vä  adaptasiya  prosesindä  dünya  barädä 
olan  informasiyaları  birläşdirib,  interpretasiya  etdirmäklä  individin  davranışını  tänzimläyän  psixikaya  malikdir 
ki,  insanın  ätraf  dünyanın  istänilän  stimuluna  qarşı  reaksiyası  onun  mähz  bu  meyarının  prizmasından  keçäräk 
formalaşır. 
Ümumi olaraq, bu modellärin ümumiläşdirilmäsi ilä älaqädar ätraflı qänaätlärimiz aşağıda veririk: 
I.2.1. GENETIK (IRSI) AMILLÄR 
nsan şäxsiyyätinin formalaşmasında danılmaz rolu olan än äsas faktorlardan biri irsi amillärdir. Bu amilin 
mahiyyäti bundan ibarätdir ki, doğulduğu gündän här bir insana genlär vasitäsilä bütövlükdä bäşäriyyätin bioloji 
täkamülünün  vä  hämin  färdin  özünün  yaxın  äcdadlarının  hamısının  älamätläri  yığcam  formada,  kodlaşdırılmış 
şäkildä  ötürülür.  Başqa  sözlä,  «insan  ontogenezindä  bäşäriyyätin  filogenezinin  (bioloji  täkamülünün  vä  tarixi 
mädäni  märhälälärinin)  äsas  älamätläri  yığcam  formada  täkrar  olunur»  («Biogenetik  qanun»  [F.Müller, 
E.Hekkel] vä ya «Rekapitulyasiya prinsipi» [S.Holl]). Yäni fizioloji aspektdän här bir individ özünün yaxın vä 
uzaq  äcdadları  barädä  demäk  olar  ki,  bütün  informasiyaları  kodlaşdırılmış  formada  öz  genlärindä  daşıyır.  Bu 
informasiyalarsa  här  bir  şäxsin  fiziki  vä  psixi  parametrlärini  onun  hälä  dünyaya  gälmädiyi  dövrlärdän 
müäyyänläşdirir vä anadangälmä determinantlar qrupunu täşkil edir. XIX äsr üçün problematik olan bu mäsälä 
artıq XXI äsrdä, özü dä insan genomunun deşifräsindän sonra indi artıq bir aksiom şäklindä qäbul edilir vä bu 
gün  irsiyyätin  insan  häyatında  här  hansı  formadasa  rolu  olduğunu  qäbul  etmäyän  çox  az  adam  tapılar.  Bu 
baxımdan insanın istär fiziki, istär psixi vä istärsä dä sosial bir varlıq kimi formalaşmasında rolu olan cämi irsi 
faktorları  aşağıdakı  formada  qruplaşdırmaq  mümkündür:  ndividlä  birbaşa  kauzal  rabitäli  olan  –  a)  bütün 
insanlara; b) bütün canlılara; c) bütün bitkilärä; vä d) bütün varlıqlara xas olan än ümumi cähätlär. Başqa sözlä, 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   6   7   8   9   10   11   12   13   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə