Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə107/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   103   104   105   106   107   108   109   110   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
133 
açıqlamayan,  darıxdırıcı,  narahat  vä  uzun  çäkän  bu  qeyri-räsmi  görüş  zamanı  qäfil  ABŞ  nümayändäliyinin 
iqamätgahının partladıldığı xäbäri alınır. Sän demä, günortakı konflikt  ran kimi o vaxt qeyri-stabil olan bir ölkädä izin 
itäcäyinä  arxayın  olan  Çörçili  Ruzveltä  qarşı  belä  käskin  addıma  tährik  edibmiş  vä  SSR   käşfiyyat  idaräläri  ABŞ 
käşfiyyatlarından  daha  çevik  işläyäräk  planı  baş  tutmağa  qoymadı.  Näticädä,  Ruzvelt-Stalin  münasibätinin  bundan 
sonra  käskin  istiläşmäsi  fonunda  Ruzvelt-Çörçill  münasibäti  şäxsi  sferada  däyärincä  gärginläşdi.  Häqiqätdä  isä,  sän 
demä, aksiya hämin bu effekti äldä etmäk üçün Stalinin özü täräfindän düşünülmüş süni qurma imiş. 
 V.4.2.2.d)  Yerinä  äväz,  funksiyasını  icra  edä  bilän  alternativ  yetişdirilir,  bununla  da  däyäri  vä  ona 
qoyulan stavkanın miqdarı qat-qat azaldılır; 
  Nümunä üçün, mäs., söhbät hansısa liderä täzyiqdän gedirsä onun cäbhäsi daxilindän digär hansısa az-çox tanınan vä 
ya canfäşanlıq edän birisi här vasitä ilä dästäklänib (bax: «Müsbät sanksiyalar» bölümünä [burada, säh. 80]), 
burada  onun  reytinqinin,  kursunun  yetärincä  artmasına  vä  müäyyän  hissä  täräfindän  lider  kimi  tanınmasına,  qäbul 
edilmäsinä nail olunur. Bununla da, räqib liderin sosial bazası parçalandırılır; Yaxud mäs., söhbät hansısa mütäxässisä, 
mäs.,  mühändisä  täzyiqdän  gedirsä,  eyni  ixtisasdan  olan  daha  keyfiyyätli  bir  başqa  mühändis  tapmaqda  rähbärliyä 
yardım  edilir;  Yaxud  söhbät  hansısa  räqib  şirkätä,  kompaniyaya  täzyiqdän  gedirsä,  eyni  standartlı  mähsulu  istehsal 
etmäkdä bir başqa şirkätä, kompaniyaya, dövlätä vä s. yardım edilir, bununla da ixrac bazarları älindän alınır, buralarda 
mövqeyi sıxışdırılır vä s. 
Bir sözlä: Sizä düşmän, räqib, äleyhdar vä s. olan käsläri säliqä ilä nömräläyib, här vasitädän istifadä etmäklä 
onların simasında daha çox täräfin vä ya konkret olaraq lazım olan hansısa täräfin özünä düşmän, räqib, äleyhdar 
vä s. görmäsinä çalışmalı. 
 V.4.3) Deyilän tipli dolayısı fäaliyyätlärdän älavä, hämçinin äleyhinä birbaşa fäaliyyät aparılır vä ya bu 
tipli fäaliyyätlärdä birbaşa iştirak edilir, o cümlädän: 
 
   
V
V
.
.
5
5
.
.
 
 
R
R
Ä
Ä
Q
Q
I
I
B
B
 
 
C
C
Ä
Ä
B
B
H
H
Ä
Ä
S
S
I
I
 
 
D
D
A
A
X
X
I
I
L
L
I
I
N
N
Ä
Ä
 
 
N
N
E
E
C
C
Ä
Ä
 
 
I
I
Ğ
Ğ
T
T
I
I
Ş
Ş
A
A
Ş
Ş
 
 
S
S
A
A
L
L
M
M
A
A
L
L
I
I
 
 
«Sänin üç dostun var: birincisi – sänin öz dostun, ikincisi – dostunun dostu, vä nähayät, üçüncüsü 
– düşmäninin düşmäni» 
Häzrät Äli (ä.s.). 
Geosiyasät – sadä dillä ifadä olunsa, coğrafi mövqeyin strateji ähämiyyätinä äsaslanan siyasät növüdür. Necä 
ki,  mäs.,  Qärbi  Avropa  dövlätläri  50-60  ildir  onların  ärazisindä  nähäng  derjavaların  geosiyasi  ambisiyalarının 
toqquşması vä ya käsişmäsindän divident götürür, eynilä Vyetnam vä Äfqanıstan kimi dövlätlär dä yeganä olaraq 
mähz bu faktor säbäbindän neçä on illärdir normal insan kimi yaşamaq hüququndan mährumdur – hansıların ki, 
bäxtinä  qäzavü-qädärdän  Çin  vä  SSR -nin  (indi  dä  Rusiyanın)  cänub-şärqindäki  än  hündür  strateji  mövqedä 
yerläşmäk bädbäxtçiliyi düşüb. 
Lakin  kimlärläsä  kimlärinsä  arasında  bufer  vä  ya  körpü  funksiyası  bir  täkcä  coğrafi  müstävidä  daşınılmır. 
Saysız-hesabsız  münasibätlär  sisteminin  bütün  sferalarında,  o  cümlädän,  mücärräd  sosial-siyasi  fäzada  da 
müxtälif qütblärin bir-birinin täsirini neytrallaşdırdığı vä ya gücländirdiyi meridianlar yetärincädir ki, täsadüfän 
bunların  hansındasa  yerläşmäk  öz-özünä  insanların  taleyini  häll  edir.  Verilmiş  anda  hansı  qütb  üçün  özünün 
subyektiv  däyärinin  nä  qädär  olduğunu  däqiq  hesablayıb,  ondan  mäharätlä  yararlana  bilmäk  isä  öz  ömrünü 
täsadüflärin  buxovlarından  azad  edib,  qismän  dä  olsa  öz  taleyi  üzärindä  hakimiyyät  qazana  bilmäyin  yeganä 
yoludur. « kibaşlı siyasät» vä ya «balanslaşdırılmış siyasät» deyilän taktika mähz bu prinsipä xidmät edir. 
Bura  qädär  sadalanan  metodların  xüsusi  variasiyası  olan  bu  siyasät  növündä,  sadäcä  olaraq,  yuxarıdakı 
fändlär  artıq  ikitäräfli  tätbiq  edilir.  Yäni  bu  halda  qoyulan  ‘‘stavka’’nın  vä  ya  yürüdülän  kursun  istiqamätini 
planlı  şäkildä  mütämadi  olaraq  gah  bu,  gah  da  digär  (äks)  täräfä  däyişdirmäklä  täsir,  qüvvä  vä  maraqlar 
balanslaşdırılır.  Bu  cür  ikili  münasibät,  dinamik  kurs,  täräddüdlü  mövqe  isä  äldän  çıxmanız  vä  ya  düşmän 
cäbhäsini genişländirmäniz ehtimalı ilä täräf-müqabilä täzyiq göstäräräk onu daim sizinlä münasibätdä güzäştli, 
mülayim mövqeyä vadar edir. Bu zaman äldän çıxmanız vä ya düşmän cäbhäsinin genişländirmäk ehtimalınız, 
hädäniz isä burada sizä qarşı här hansı formalı särt xätti mümkünsüz edib, täräfdaşların här ikisini (o cümlädän, 
mäs., räqib dövlätindä häm iqtidar vä häm dä müxalifäti) sizinlä taktlı, yumşaq, güzäşt dili ilä davranmağa, sizi 
öz täräfinä çäkmäk uğrunda onların här ikisini bähsä, intriqaya, yarışa, räqabätä girmäyä vadar edir ki, bugünkü 
gündä beynälxalq siyasätdä bundan aşağıdakı mäqsädlär üçün aktiv istifadä olunur: 
1)  Räqib dövlätinin iqtidarına täzyiq; 
2)  Räqibin  cäbhäsi,  elektoratı,  ähalisi,  äsgär  heyäti,  täräfdarları  arasına  vä  ya  müttäfiqläri  ilä,  yaxud  istänilän  täräflä 
arasına nifaq, ixtilaf, münaqişä, qarşıdurma toxumu säpmäk; 
3)  Räqib  cäbhäsi,  elektoratı,  ähalisi  cäbhäsi  daxilindä  qütbläşmä,  cäbhäläşmä  yaradaraq  onu  üzülüb  äldän  düşänä  qädär 
gärginlik içärisindä saxlamaq, orada situasiyanı destabilizä edäräk onun enerjisini öz-özünä qarşı yönältmäk; 
4)  Räqib cäbhäsindä hakimiyyät däyişikliyi törädäräk, özü vä ya platforması sizä yaxın olan vä ya heç olmazsa sizä yaxın 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   103   104   105   106   107   108   109   110   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə