Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə108/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   104   105   106   107   108   109   110   111   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
134 
olmasa da, räqibä dä yaxın olmayan, imkan olarsa hätta ona äleyh olan ixtiyari qüvväni hakimiyyätä gätirmäk; 
5)  Qüvväläri parçalayaraq här bir täräflä ayrı-ayrılıqda «sämäräli» iş apara bilmäk; 
6)  Qoyulan stavkanı vä ya göstärilän täzyiqi növbälämäklä (yäni balansı gah bu, gah da digär täräfin xeyrinä däyişmäklä) 
iki räqib täräfin här ikisindän mütämadi pay vä ya güzäşt qoparmaq; 
7)  Öz ätrafında müäyyän räqabät ehtirası qızışdırmaq; 
8)  Kimlärläsä kiminsä arasında bufer, balansir, amortizator vä ya stabilizator funksiyası yerinä yetirmäk vä s. mäqsädläri 
üçün. 
  Nümunä üçün, mäs., Ermänistan – Azärbaycan münaqişäsindä bu iki täräf arasındakı problemin hällini mäqsädli 
konservläşdiräräk  räqabätlärinin  davamlılığını  sığortalamağa  nail  olan  Qärb,  ilkin  märhälädä  bunlardan  bir-birinä  täzyiq 
vasitäsi («Domokl qılıncı») kimi istifadä edib, bununla onların xarici iqtisadi, siyasi, härbi, mädäni vä s. kursunu däyärincä 
Rusiyadan  özünä  sarı döndärmäyä nail  oldu. Sonrakı  märhälädä isä  hämin rıçaq  ona  onların här ikisini itaät  vä istismara 
mäcbur  etmäk  funksiyasında  gäräk  oldu: Davamlı qarşıdurmadan  üzülüb äldän  düşän  bu här iki dövlätdä  häyat  säviyyäsi 
gün-gündän än aşağı häddä qädär enäräk onların här ikisini, onların ähalisini xoş günlär, ali häyat tärzi üçün näzärdä tutulan 
här  şeyini  –  işçi  qüvväsini,  intellekt  potensialını,  ali  däyärlärini,  qadınlarını,  incäsänät  mähsullarını,  täbii  särvätlärini, 
käşflärini,  dövlät  sirlärini  vä s.  ölmämäk  üçün  däyär-däymäzinä  ixrac  etmäyä,  su  qiymätinä  Qärbä  satmağa  vadar  etdi. 
Bunlardan  birinä  –  Ermänistana  qarşı  Qärbdän  mütämadi  sezilän  ‘‘xüsusi  diqqät’’  isä,  onun  nisbätän  varlı  vä  güclü 
Azärbaycanla  räqabätindä  ortaya  çıxan  qüvvälär  disbalansını  tarazlamaq  vä  onların  hälä  uzun  müddät  bir-birini  oyundan 
çıxarmasına imkan vermämäk mäqsädindän iräli gälir. Fäqät, bülbül gözäl säsi ucbatından hämişä qäfäsä düşür, tovuzquşu 
gözäl läläkläri ucbatından daim quyruğuyoluq väziyyätdä olur. Särçä vä qarğasa heç bir hünärläri olmadığından, daim azad 
vä firavandırlar! 
Ümumi  olaraq  deyilän  «ikili  siyasät»,  bura  qädär  sadalanan  cämi  (ideoloji,  taktiki,  strateji  vä s.)  täzyiq 
metodlarının kombinasiyalı formada istifadäsi hesabına häyata keçirilir. O cümlädän: 
 V.5.1)  Bu  halda  ayrı-ayrı  färdlär  vä  ya  sosial  qruplar,  täbäqälär  arasında  täbii  olaraq  cücärti  halında 
mövcud  olan  problemlär,  çatlar,  ziddiyyätlär,  narazılıqlar,  konfliktlär  axtarılıb  tapılır,  här  vasitä  ilä 
dästäklänir, daha da därinläşmäsi üçün müvafiq provakasion tädbirlär görülür. 
Täbliğat üçün xammal rolu oynaya biläcäk belä provakasion mäqamlara qismän aid ola bilär: 
  Burada  ayrı-ayrı  färdlär  vä  ya  sosial  qruplar,  täbäqälär  vä b.  arasında  tarixän  mövcud  olan  färq  vä 
ziddiyyätlär  (problemlär,  narazılıqlar,  konfliktlär,  qarşıdurmalar,  fikir  ayrılıqları,  nä  vaxtsa  yollarının 
ayrılması vä hätta toqquşması vä s.) axtarılıb tapılır, seçmä vä ya qurama faktlar, statistikalar, yaxud saxta 
analiz, arqument, nümunä, nümayiş vä s. yolu ilä onların näzärindä qabardılır, onlara izah edilir, başa salınır 
(bax: «Täbliğat» bölümünä [burada, säh. 52]). 
  Bugünkü  gündä  aralarında  mövcud  olan  färq  (mäs.,  etnik,  dini,  sinfi,  mähälli,  siyasi,  ideoloji  vä s.)  vä 
problemläri  (narazılıqları,  konfliktlär,  qarşıdurmaları,  fikir  ayrılıqları  vä s.)  axtarılıb  tapılır,  näzärlärindä 
qabardılır: 
  Här bir täräfä (vä ya elä bir täräfä) digärindän gözlänilä bilän perspektiv tählükälär barädä informasiyalar 
çatdırılır.  Bunun  üçün,  ayrı-ayrı  täräfin  hätta  sıravi  nümayändäsinin  dä  olsa,  hansısa  deyim,  xüsusiyyät, 
addım vä älaqäläri interpretasiya ediläräk, bundan bütövlükdä äks täräfin cäbhäsi üçün ziyanlı olan näticälär 
çıxarılır,  bu,  qruplararası  (millätlärarası)  düşmänçiliyin,  gizli  planın,  gizli  hazırlığın  täsadüfi  simptomu, 
aysberqin görünän üst qatı vä s. kimi yozulur. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  ngiltärä  ilä  Fransa  arasında  soyuqluq,  äsgärlär  säviyyäsindä  kin-küdurät  yaratmaq  mäqsädilä 
Almaniya,  kinci  Dünya  Müharibäsi  dövründä  tez-tez  fransız  äsgärläri  arasında  Napoleonun  Müqäddäs  Yelena 
adasındakı äsirliyini täsvir edän väräqälär säpirdi; 
  Yenä hämin müharibädä 21 noyabr tarixindä Sovet käşfiyyat idaräläri äsirlärin ifadälärinä äsasän Alman ordusunun 4-
cü  korpusunda  ciddi  iğtişaş  baş  vermäsi  vä  burada  3  rumın  äsgärinin  vä  bir  alman  zabitinin  ölmäsi  faktını 
müäyyänläşdirdi. Hämçinin yenä dä hämin gün Don cäbhäsinin operativ käşfiyyat qrupu ratsiya ilä alman polkovniki 
V.Neydorfun bir ämrini tutdu ki, burada 47-ci italyan polkundakı pis nizam-intizamdan bähs olunurdu. Hadisänin artıq 
sähärisi  günü,  yäni  22.II.42  tarixdä  här  iki  fakt  müvafiq  psixoloji  tärtibatla  väräqälärdä  çap  olunaraq  alman 
cäbhäsindäki  rumın  vä italyan äsgärläri arasında  säpildi. Näticädä, almanlarla bu  xalqlar arasında etimadsız atmosfer 
yaranıb,  häddän  artıq  çox  yerdä  almanlarla  bu  xalqların  nümayändäläri  arasında  konflikt,  münaqişä  faktları  qeydä 
alınmağa  başladı  (Bu  baxımdan  Azärbaycan  tarixçiläri  bu  gün  Ermänistan  vä  onun  ayrı-ayrı  xalqlarla,  milli 
azlıqlarla,  hazırkı  müttäfiqi  olan  dövlätlärlä  vä b.  ilä  tarixän  arasında  baş  verän  münaqişäläri  araşdırsaydılar, 
Azärbaycanın  ideoloji  mübarizä  işinä  daha  çox  fayda  verär  vä  tarixi  praktik  bir  elmä  çevirärdilär,  näinki  gecä-
gündüz Albaniya, Atropatena vä b.-nın tarixini araşdırmaqla – hansıların ki, näticäsinin, onsuz da elmdä heç vaxt 
obyektiv kimi qäbul edilmäyäcäyi qabaqcadan mälum ola-ola); 
  Bundan älavä, 2001-ci ilin fevralında Avropa Birliyi ölkälärinin rähbärlärinin Rusiyada görüş keçirdiyi günlärdä Rusiya 
ilä  Avropa  ölkäläri  arasındakı  här  hansı  yaxınlaşmaya  mane  olmaq  üçün,  ABŞ-ın  käşfiyyat  idaräläri  ilä  (Rusiyanın 
täbirincä) älaqäli olan  «Vaşinqton-Tayms» qäzeti, ABŞ-ın käşfiyyat peyklärinin bu günlärdä Rusiya täräfinin öz qärb 
särhädlärinä olduqca böyük miqdarda nüvä silahı cämlämäk üzrä olduğunu aşkarlaması barädä mälumat yaydı (NTV t/v. 
15.02.2001); 
  Siyasi  partiyaların  mütämadi  olaraq  bir-birinin  daxilindä  vä  ya  hakim  dairälärdä,  yaxın  vaxtlarda  kadr  däyişikliyi 
olacağı  vä  bu  täbäddülatda  konkret  olaraq  kimlärin  qurban  veriläcäyi  vä s.  barädä  guya,  «mötäbär  mänbälärdän 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   104   105   106   107   108   109   110   111   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə