Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə11/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   7   8   9   10   11   12   13   14   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
18 
insan än ali varlıq kimi täkamül pilläsindä özündän aşağıda duran vä onunla irsi älaqäli bütün ävvälki varlıqların 
hamısının başlıca atributlarını genetik  olaraq özündä  daşıyır ki, bu da biologiya vä tibbdä çoxdan mälum  olan 
faktdır. Bu sırada biz yeganä olaraq bu kateqoriyadan än äsas birini – individä onun än yaxın äcdadlarından, o 
cümlädän,  valideynlärindän  hansısa  älamätlärin  keçmäsini  aid  etmädik.  Äslindä,  bu  faktor  genetik  kodların 
ötürüldüyü än äsas hälqädir. Biz, sadäcä olaraq, ona görä onu sadalanan ardıcıllıqdan bir qädär färqländiririk ki, 
bu faktor, onlar qädär universal deyil. Belä ki, yuxarıda sadalanan ardıcıllıqdakı här bir qrupun bütün älamätläri, 
här bir insana mütläq keçdiyi halda, valideyn vä yaxın äcdadların älamätläri, ävväla, bütün insanlara deyil, yalnız 
här bir käsin öz övladına, näväsinä keçir, ikincisi isä, äcdadın, o cümlädän, valideynin heç dä bütün älamäti öz 
övladlarına keçmir – yalnız bäzisi keçir. 
Genetik  olaraq  insana  öz  valideynindän  mütläq  olaraq  nä  vaxt  hansı  älamätin  keçä  biläcäyini 
däqiqläşdirmäk, hälälik müasir tibb vä biologiyaya näsib olmayıb. Daha doğrusu, sadäcä olaraq, problemin ifrat 
müräkkäbliyi säbäbindän, bu mäsälä bir qädär az maraq doğurur. Belä ki, bu problemi häll edib, konkret olaraq 
filan  adamın  uşağına  onun  atasından  hansı,  anasından  hansı  älamätlärin  keçäcäyini  däqiq  täyin  etmäk  üçün 
milyonlarla,  bälkä  dä  milyardlarla  incälikläri  hesablayıb,  däqiq  näzärä  almaq  gäräkdir,  mäsälän,  valideynlärin 
här birinin yaşı, aralarındakı yaş färqi, bunun onların neçänci uşağı olacağı, uşağın mayalandığı gecä onların här 
birinin  ayrı-ayrılıqda  hansı  ähval-ruhiyyädä  olması,  nä  ilä  qidalanması  vä s.,  vä i.a.  kimi  faktorları.  Hätta 
genomun  deşifräsi  dä,  bu  problemi  sadäläşdirmädi,  äksinä,  mäsälänin  nä  qädär  müräkkäb  olduğunu  açıb 
göstärmäklä olan ümidläri dä qırdı. 
O ki qaldı, här bir käsä, irsiyyät zäncirinin sadalanan o biri hälqälärindän hansı atributların keçmäsinä, bu bir 
qädär sadädir. Daha doğrusu, istänilän bir şey maksimum ümumiläşändä sadäläşir.  rsi ötürülän kodlar da, insana 
qädär  här  cür  variantlarda  kombinasiya  olunaraq  än  universal  bir  formaya  gälib.  rsi  olaraq  ötürülän  digär 
atributları,  o  cümlädän,  genetik  informasiyaları  bir  känara  qoyaraq,  äsasän,  ötürülän  bir  neçä  psixoloji 
atributlardan bähs edäcäyik: 
Milliyyätindän  asılı  olmayaraq  här  hansısa  bir  cärrah  dünyanın  istänilän  bir  ölkäsinin  klinikasında  işä 
düzälib, istänilän millätdän olan xästä üzärindä arxayınlıqla cärrahiyyä ämäliyyatı aparır vä effektli näticä äldä 
edä  bilir.  Çünki  insanların  hamısının  anatomiyası  standart  olaraq  eynidir  vä  cärrahın  institutda  öyrändikläri 
dövrädän  bäri  dä  insan  anatomiyasında  elä  bir  älavä-düzäliş  olunmayıb.  Yalnız  färdi  olaraq  här  käsdä  ümumi 
normadan müäyyän yayınmalar ola bilär ki, o da müxtälif ontogenez amillärin flektiv täsirinin näticäsidir. 
nsanların psixologiyası da belädir. Onların hamısı standart olaraq eyni äsäb sisteminä, sinir morfologiyasına 
malikdir, bu sistem hamıda eyni prinsip üzrä işläyir vä funksiyası da hamıda eynidir. Yalnız färqli täbii vä sosial 
mühit  insanların  bu  ümumi  psixi  anatomiyasına  bir-birindän  färqlänän  müäyyän  ştrixlär  älavä  edir  ki,  bunun 
sayäsindä dä här käs täkrarsız, bänzärsiz bir dünyaya çevrilir. 
I.2.1.1. PSIXOLOJI UNIVERSALILÄR: 
I.2.1.1.1. Fizioloji universalilär: 
  (ŞÄXS YYÄT N  STAT K  F Z OLOJ   (SOMAT K)  XARAKTER ST KASI):  Fizioloji  baxımdan  täkcä  insan  yox, 
hätta digär äksär canlılar üçün dä ümumi olan xüsusiyyät ondan ibarätdir ki, bu sferada här bir reaksiya, genetik yaddaş 
vä sinirlärä täsir edän konkret xarici stimullar täräfindän generasiya etdirilir. Eläcä dä, här  bir konkret stimul, şärtsiz 
reflekslär vä ya instinktlär prinsipinä uyğun olaraq, konkret reaksiyalar doğurur; 
I.2.1.1.2. Emosional universalilär: 
  (ŞÄXS YYÄT N STAT K EMOS ONAL (PS XOMOTOR) XARAKTER ST KASI): (2.1) Emosiyalar, äsasän beyinin 
sağ  yarımküräsinin,  bädänin  sol  äzalarının  vä  beş  äsas,  iyirmiyä  yaxın  kömäkçi  hiss  kanallarının  fäaliyyäti  ilä 
älaqädardır;  Forma  vä  atributların,  o  cümlädän,  melodiyaların,  peyzajların,  aromatların  vä s.  qavrayış  vä  tählili  ilä 
mäşğul olur; Tam, xolistik, sintetik, eynizamanlı vä kompleks kodlaşdırma prinsipi üzrä işläyir; Bädii, intuitiv, konkret, 
obrazlı  täfäkkürün  äsasında  dayanır;  nformasiyaların  ävväl  vä  sonuna  xüsusi  reaksiya  verir  vä s.:  (2.2)  Fäaliyyäti 
ekssentrikdir,  yäni  beyinä  gälän  siqnallar  arasında  onun  üçün  dominant  olanı  yoxdur  –  hamısına  reaksiya  verir; 
Rängaräng, däyişkän, dinamik, yarımçıq siqnalların qavrayışı ilä älaqädardır, äksinä, monotonluğa, statikliyä, dövriliyä, 
rasionallığa reaksiya vermir; Reaksiyası ani olur, yäni sürätcä intellekti üstäläyir; Eydetik yaddaş vä eydetik proseslärlä 
älaqädardır; vä s. 
I.2.1.1.3.  ntellektual universalilär: 
  (ŞÄXS YYÄT N STAT K  NTELLEKTUAL (KOQN T V) XARAKTER ST KASI): (3.1)  ntellekt, äsasän beyinin sol 
yarımküräsinin vä orqanizmin sağ äzalarının fäaliyyäti ilä älaqädardır; Mäzmun, struktur vä münasibätlärin qavrayış vä 
tählili  ilä  mäşğul  olur;  Diskret,  ardıcıl,  differensial  kodlaşdırma  prinsipi  üzrä,  informasiyanı  determinist-kateqorial 
münasibätlärä  ayıraraq  işläyir;  Ümumiläşdirmä  vä  rasionallaşdırmanın,  başqa  sözlä,  mücärräd  täfäkkürün  äsasında 
dayanır.  Vä s..;  (3.2)  Fäaliyyäti  konsentrikdir,  yäni  diqqät  märkäzindän  känar  (periferik)  informasiyaları,  bundan 
savayı,  paralel  siqnalları  vä  dilemmanı,  rängarängliyi,  dinamikliyi,  täkrarlanmayan  hal  vä  prosesläri,  minimal  ömrü 
1/25 saniyädän az olan, kämiyyäti ±7-dän artıq olan eynizamanlı siqnalları vä s. qäbul vä tählil edä bilmir (bu zaman 
fäaliyyäti tam vä ya qismän blokirovka olunur); Fasiläsiz iş rejimi maksimum 10 däqiqädir; Fäaliyyäti ätalätlidir, yäni 
här bir  yeni stimula köklänmäk üçün ona müäyyän vaxt limiti gäräkdir; Xarici fiziki täsirlärin anormal, emosiyaların 
ekstremum  (maksimum  gärgin  vä  maksimum  süst)  häddindä  öz  fäaliyyätini  dayandırır;  Tähtälşüur  yolunda  «senzor» 
(süzgäc,  klapan)  funksiyası  daşıyır;  Assosiativ  (mnemotexniki)  yaddaş  vä  proseslärlä  älaqädardır;  Fäaliyyäti  müxtälif 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   7   8   9   10   11   12   13   14   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə