Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə110/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   106   107   108   109   110   111   112   113   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
136 
yaranmasına  da  yol  verilmämälidir.  Çünki,  deyildiyi  kimi,  ümumi  därd  vä  ümumi  düşmän  dä,  eyni  däräcädä 
insanları  bir-birinä  yaxınlaşdıran  çox  güclü  amillärdändir.  Bunun  üçünsä,  parçalanması  planlaşdırılan  kütläyä, 
qrupa,  cämiyyätä  hätta  nifrät  dä  elä  aşılanmalıdır  ki,  onun  bir  hissäsinin  nifräti  o  biri  hissänin  nifrätinä 
oxşamasın... 
 V.5.2.2)  Müxtälif  täräfläri  bir-birinin  äleyhinä  qaldırmaq  üçün,  hämçinin täşviqat metodlarından (bax: 
«Täşviqat» bölümünä [burada, säh. 53]) gen-bolluqla istifadä edilir. O cümlädän: 
 V.5.2.2.a) Bu mäqsädlä sifariş, muzd ödämä, sälahiyyätlärdän istifadä vä s. kimi metodlardan fäal istifadä 
edilir. 
  Räqabätdä iräli çıxmaq vä räqibin uğurlarını azaltmaq üçün bäzi estrada müğännilärinin bu fänddän geniş istifadä etdiyi 
faktı mälumdur. Belä ki, onlar öz räqiblärinin konsertinin effektini aşağı salmaq üçün bu konsertdä pärakändä şäkildä 
özlärinin xüsusi öyrädilmiş muzdlu adamlarını yerläşdirirlär ki, onlar da, axıra qädär adamlar arasında bu müğänninin 
säsini,  geyimini,  maneralarını  vä s.  tähqir,  tänä,  häqarät  atäşinä  tutan  äleyhtäbliğat  aparırlar,  här  häräkätinä  qarşı 
narazılıqlarını bildirirlär, häyatı barädä müxtälif şayiälär, häqarätamiz ähvalatlar söyläyirlär. Onların adätän 3-4 näfärlik 
kiçik  qruplar  şäklindä  yerläşmäläri  vä  belä  halda  bir-birini  dästäkläyäräk  bir-birinin  fikrini  yeni  «arqumentlärlä» 
qüvvätländirmäläri, istär-istämäz izsiz itib getmir vä yerläşdikläri ärazidä ätrafdakılara da sirayät edib, onların o qädär 
dä müğänniyä aludä  olub özünü unutmasına, trans väziyyätinä düşüb fanatik häräkätlär etmäsinä, bir sözlä, konsertin 
lazımi säviyyädä qızışmasına imkan vermir. 
Äks  fändi  isä,  hämin  artistlär  özlärinä  vä  ya  öz  yaxınlarına  qarşı  işlädirlär.  Belä  ki,  qabaqcadan  konsert  zalında 
ayrı-ayrı yerlärdä qrup şäklindä öz öyrädilmiş xüsusi adamlarını yerläşdirirlär ki, onların da funksiyası bu müğänni zala 
girib-çıxdıqda,  ayrı-ayrı  mahnıları  ifa  etmäyä  başlayıb-qurtardıqda,  müxtälif  işarälär  verdikdä  vä s.  onu  süräkli  alqış 
atäşlärinä tutmaq olur ki, bu da, täbii olaraq, därhal bütün zalı yoluxdurur. 
  Analoji fänd siyasätdä dä aktiv istifadä olunur. Mäs., räqib partiyaların bir-birinin mitinqinä deyilän qaydada öz xüsusi 
adamlarını yerläşdirib burada onların vasitäsilä emosiyaların lazımınca qızışmasına, kütlä räyinin lazımi istiqamätä yön 
almasına  imkan  vermäyän,  mane  olan  pozuculuq  fäaliyyäti  häyata  keçirmäsi,  täsirlär  yayması  vä s.  geniş  yayılmış 
fändlärdändir.  Äksinä,  öz  mitinqläri  zamanı  kütlä  arasında,  pärakändä  qruplar  şäklindä,  onların  här  sözünü  tärifläyib 
göyä  qaldıran,  süräkli  alqış  atäşinä  tutan  öyrädilmiş  öz  adamlarını  yerläşdirirlär  ki,  bu  da,  bütün  kütläni  yer-yerdän 
yoluxdurub, trans väziyyätinä gätirmäk üçün kifayät edir. 
  Deyilän  fänd  täcrübäli  bir  siyasätçini  öz  ölkäsindä  baş  qaldıran  qiyamlardan  birini  qansız-qadasız  sakitläşdirmäyä 
imkan vermişdi. Güc nazirlärinin dä täräddüd etdiyi bu qiyam zamanı, televiziya vä radio vasitäsilä xalqa müraciät edib 
ölkädäki  tählükäli  väziyyäti  onlara  çatdıran  rähbär,  digär  kanalla  gecä  növbäsindä  işläyän  işçiläri  därhal  öz 
iqamätgahının ätrafına  yığıb  gätirmäyi müvafiq  orqanlara  tapşırır.  Müraciätdän  därhal sonra  «rähbärin  iqamätgahının 
ätrafının sadä kütlä ilä dolması» vä «yenilärinin dä axın-axın axışıb bura gälmäsi», «rähbärin müraciätinä cavabän ölkä 
ähalisinin  onu  dästäklämäsi»  vä  onların  «qiyamçılara  öz  etirazını  bildirmäsi»  vä s.  rähbärin  näzarätindä  olan  Kütlävi 
nformasiya Vasitäläri ilä operativ surätdä ölkädä yayımlanır. «Zäncir reaksiyası» vä ya «domino effekti» hadisälärin 
sonrakı eskalasiyasını tänzimläyäräk, ilkin kütlänin bura necä yığışması mexanizmindän xäbärsiz olan, eyni zamanda, 
belä tarixi hadisädä iştirak etmäk häväsindä olan olduqca böyük miqdarda kütläni yoluxdurub buraya daşıyır ki, onların 
da enerjisi, istär bayaqdan täräddüd edän nazirlärä vä istärsä dä qiyamçılara sirayät edäräk situasiyanı häll edir; 
  Müxtälif dövlätlärdä hansısa dini-missioner täşkilatların, ictimai, siyasi qurumların vä b. sonradan hansısa xarici dövlät 
täräfindän  täşkil  olunmasının,  maliyyäläşdirilmäsinin  vä s.  faktlarının  aşkarlanması  kimi  geniş  yayılan  hal  da  bu 
kateqoriyadandır; 
 V.5.2.2.b)  Ayrı-ayrı  täräfin,  hätta  sıravi  nümayändäsini  dä  olsa,  müxtälif  növlü  täşviqat  metodları  ilä 
(bax: «Täşviqat» bölümünä [burada, säh. 53]), o cümlädän, aldatma, şirnikländirmä, öyrätmä, qorxutma, 
tälqin  vä s.  vasitäsilä  äks  täräfin  marağı  ilä  toqquşan  deyilän  tipli  addımlar  atıb,  söz  danışmağa,  älaqälär 
qurmağa,  situasiyaya  düşmäyä  vä s.  tährik  edilib,  sonra  da  bu,  lazımi  provakasion  kommentariya  ilä  äks 
täräfin näzärindä qabardılır. 
  Nümunä üçün, mäs., ABŞ-ın Yaxın Şärq siyasätinä aktiv ängäl törädän koalisiyanı, o cümlädän, konkret olaraq, Äräb 
Dövlätläri  Liqası  adı  ilä  tanınan  bloku  parçalayıb,  neytrallaşdırmaq  mäqsädilä,  ABŞ  1978-ci  ildä  Kemp-Devid 
razılaşması  ilä  bu  Liqanın  yaradıcısı  vä  aparıcısı  olan  Misirä  zrailin  bäzi  güzäştlär  etmäsini  (işğal  etdiyi  Misir 
ärazisindän  öz  qoşunlarını  çıxarmasını)  täşkil  etdi.  Äväzindä  isä  Misir,  ävväla  –  bu  yerdä  zrail  qoşunlarının  yerini 
«çoxmillätli  qüvvälär»in  tutmasına  razılaşmalı  idi  vä  razılaşdı  da  (hansı  ki,  bu  qüvvälär  adı  altında  1982-ci  ildän 
burada,  faktik  olaraq,  äsasän  ABŞ  härbi  bazaları  yerläşdirildi);  ikincisi  –  zrailin  işğal  etdiyi  fälästin  torpaqlarını 
( ordan çayının Qärb sahillärini vä Qäzza bölgäsini) onun muxtar ärazisi kimi qäbul etmäli idi vä etdi dä; vä Nähayät, 
üçüncüsü –  zraillä diplomatik älaqälär qurmalı idi vä Misirin Sadat rejimi buna da razı oldu. 
Üçtäräfli  ABŞ- zrail-Misir  danışıqlarının  näticäsi  olan  bu  fakt  (Kemp-Devid  razılaşması)  –  sonradan  Misirin 
separat  danışıqları  kimi  böyük  hay-küylä  äräb  dövlätläri  arasında  geniş  reklam  etdirildi  vä  bütün  bunların  näticäsi 
ondan  ibarät  oldu  ki:  (1)  1979-cu  ildä  Äräb  Dövlätläri  Liqası  özünün  yaradıcısı  vä  aparıcısı  olan  Misiri  bu  Liqadan 
xaric  etdi;  (2)  Ona  qarşı  slam  Konfransı  Täşkilatı  ilä  birlikdä  iqtisadi  vä  diplomatik  boykot  qärarı  qäbul  etdi  (o 
cümlädän,  onunla  bütün  diplomatik  münasibätlär  käsildi  vä  ona  kreditlär  verilmäsi  dayandırıldı);  (3)  Liqanın 
qärargah-mänzili bu ölkädän Tunisä köçürüldü. 
Lakin  hansısa  bir  qardaş  äräb  xalqına  qarşı  bunca  särt  qärar  da  bütün  Liqa  üzvlärinin  eyni  däräcädä  üräyincä 
deyildi vä bu fikir ayrılığı, sonradan yerdä qalan digär Liqa üzvlärini dä parçalamaq, täklämäk, qarşı-qarşıya qoymaq 
işindä ähämiyyätli rol oynaya bildi. 
 V.5.2.2.c)  Onların  adından,  onların  stili  ilä  bir-birinin  marağına  toxunan,  anonim  aksiyalar  häyata 
keçirilir  vä mäsuliyyät, müälliflik  onların  öz  üzärinä  atılır  vä  ya  iş  elä  qurulur  ki, täräflär  buna  görä qeyd-




Dostları ilə paylaş:
1   ...   106   107   108   109   110   111   112   113   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə