Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
137 
şärtsiz olaraq bir-birindän şübhälänsinlär: 
  Nümunä üçün, mäs., Yaponiya  kinci Dünya Müharibäsi äräfäsindä özünün bir addımlığı olan Filippindä yerläşdirilmiş 
ABŞ härbi bazalarını buradan aşağıdakı mäzmunlu väräqä ilä çıxarmağa müväffäq olmuşdu: 
«Zöhrävi xästäliklärdän qorunun! 
Şübhäli  davranışlı  filippin  qadınları  ilä  älaqä  säbäbindän,  son  vaxtlar  zabit  vä  äsgärlärimiz  arasında  zöhrävi 
xästäliklärin sayı ähämiyyätli däräcädä artmışdır. Adanın Yaponiya täräfindän işğalı näticäsindä yaranan ağır maddi 
väziyyät,  filippin  qadınlarını  çox  cüzi  ärzaq  müqabilindä  böyük  häväslä  amerikan  äsgär  vä  zabitlärinä  öz 
xidmätlärini täklif etmäyä mäcbur edir. Bundan älavä, filippin qadınlarında amerikan oğlanlarına qarşı gün-gündän 
artan  simpatiya  da  onların  özlärini  çox  böyük  häväslä  amerikan  äsgärlärinin  ixtiyarına  vermäsinä  säbäb  olan 
amillärdändir.  Filippin  qadınlarında  gigiyena  barädä  täsävvürün  olmaması  säbäbindän  isä  onlar  arasında  xästälik 
daşıyıcıları  olduqca  böyükdür.  Buna  görä  dä,  mäslähät  görürük,  tibbä  mälum  olan  bütün  qoruyucu  vasitälärdän 
istifadä  etmäklä  ehtiyat  tädbirläri  göräsiniz,  müvafiq  tählükäsizlik  qaydalarına  riayät  edäsiniz.  Daha  yaxşı  olardı, 
ümumiyyätcä,  ärli  qadınlarla,  bakirä  qızlarla  vä  ya  nisbätän  yaxşı  tanıdığınız,  etibar  etdiyiniz  qadınlarla  älaqädä 
olasınız. 
ABŞ ordu komandanlığı!» 
Väräqänin mäzmunundan göründüyü kimi, burada elä bir ähämiyyätli, ciddi bir şey yoxdur. Sadäcä, o, ABŞ härbi 
rähbärliyi  täräfindän,  Filippindäki  öz  äsgär  vä  zabitlärinin  tählükäsizliyini  qorumaq  mäqsädilä,  ehtiyat  tädbiri  kimi 
tärtib edilib, yazılıb, vässalam. Äslindä isä, sän demä o, Yaponiya xüsusi idaräläri täräfindän tärtib edilib vä Filippinin 
yerli  ähalisi  üçün  näzärdä  tutulubmuş.  Äsasän,  mülki  ähali  arasında  säpilän  bu  väräqälär  çox  tezliklä  ölkänin  här 
yerindä yayıldı. Amerikalıların onlar barädä, onların anası, bacısı, ailäsi barädä olan bu cür häqarätli münasibätindän vä 
«tövsiyyäsindän» «xäbär tutan», hiddätlänän filippin xalqı (älälxüsus, kişilär) yer-yerdän amerikan äsgärlärinä, ABŞ-ın 
buradakı  härbi  bazalarına  qarşı  kütlävi  etiraz  aksiyalarına,  täxribat  ämällärinä  başladılar.  Müxalifät  bu  oda  daha  da, 
benzin tökmäklä mäşğul oldu. Ölkä anti-amerikan ähval-ruhiyyäsi ilä alışıb-yandı. Näticädä, ABŞ öz bazalarını buradan 
çıxarmaq  mäcburiyyätindä  qaldı  (Ermänistandan  indiki  rus  qoşunlarını  vä  gäläcäkdä  ola  biläcäk  xarici  bazaları 
çıxarmaq üçün dä, kimäsä minnät etmädän, bu metodun müäyyän variasiyalarından istifadä etmäk fayda verä bilärdi). 
  Hazırda ayrı-ayrı dövlätlär arasındakı münasibätä xäläl gätirmäk üçün müxtälif dövlätlärin xüsusi idaräläri bu fänddän 
aktiv  istifadä  edir.  Mäs.,  täqribän  2000-ci  ildä  Türkiyädä  baş  verän  terror  aktlarından  bir  neçäsindä  aksiyadan  bir 
müddät  sonra  özlärini  hansısa  islam  tämayüllü  täşkilatların  üzvü  kimi  täqdim  edän  anonim  şäxslär  zäng  vurub 
mäsuliyyäti  öz  üzärlärinä  götürürlär.  stintaq  näticäsindä  bu  ämäliyyatların  bäzilärinin  häqiqi  günahkarlarını  üzä 
çıxarmaq  mümkün  oldu.  Mälum  oldu  ki,  bunların  här  hansı  islam  täşkilatı  ilä  heç  bir  älaqäsi  olmayıb  vä  aksiya 
Türkiyänin  ranla o vaxtkı bäzi yaxınlaşmalarının qarşısını almaq üçün ayrı-ayrı dövlätlärin xüsusi idaräläri täräfindän 
qurulub, vä ya täşkil edilibmiş. 
 V.5.2.2.d) Buraya planlı demoqrafik müdaxilä edilir, başqa sözlä, sosial «genlärä» mäqsädli müdaxilä yolu 
ilä  müxtälif  ictimai  paradiqmaların  balansı  reqlamentläşdirilir,  ayrı-ayrı  etnik  atributların  dominantlıq  nisbäti 
däyişdiriläräk,  sosial  palitra  planlı  transformasiyaya  uğratdırılır.  Başlıca  metodlarından  bir  neçäsi 
aşağıdakılardır: 
  Planlı «Qarışıq  nigah» siyasäti:  Bu,  färqli etnos  nümayändälärinin  qarşılıqlı izdivacının stimullaşdırılması  vasitäsilä 
häyata keçirilän demoqrafik siyasät növüdür. Bu halda, ailä institutu, ümumi ailä dili vä däyärläri naminä, täräflärdän 
än azı birini öz milli ‘‘Män’’indän imtina etmäyä vadar edir ki, bundan da son näticädä qazanan hansısa bir universal dil 
(yäni  beynälxalq  dil,  ümumi  dövlät,  ümumimperiya  dili  –  ägär  bu  millätlärin  här  ikisi  onun  näzdindädirlärsä  vä s.) 
olur.  Bu  dilinsä  onlardan här  hansı birinin  doğma ana  dili  olub-olmaması burada ähämiyyät  käsb etmir. Burada  yeni 
doğulan körpälär gözlärini ilk açdığı gündän ailädä ümumi ünsiyyät vasitäsi kimi bu dillä rastlaşdığından isä (çünki bir-
neçä il ata-anadan hansısa birinin digärinin dilinä yiyälänmäsi üçün heç cür kafi deyil) – o faktik olaraq, uşağın doğma 
dilinä  çevrilir  vä  gäläcäk  tälim-tärbiyäsinin  dä  äsasını  täşkil  edir.  Valideynlärin  özläri  dä,  adätän  bu  cür  beynälmiläl 
uşaqların  kosmopolitik ruhda böyümäsindä  vä nisbätän  geniş  mäkana çıxmağa imkan  verän universal bir  dildä tähsil 
almasında maraqlı olduğundan, son näticädä bütün bunlar periferik sosial sivilizasiyada «demoqrafik dälik» yaradaraq, 
onun cäbri silsilä üzrä deqradasiya  vä assimilyasiyasına, hakim sosial sivilizasiyanınsa händäsi silsilä  üzrä täräqqi  vä 
täkamülünä gätirib çıxarır; 
  Planlı  miqrasiya  siyasäti:  Yerdäyişmänin  stimullaşdırılması  yolu  ilä  ayrı-ayrı  coğrafi  areallarda  mental  enerjinin 
neytrallaşdırılması  üsuludur.  Dünyanın  etnik  xäritäsi  ilä  coğrafi  xäritäsi  arasında  sırf  paralellik  älaqäsi  mövcud 
olduğundan vä müxtälif etnosların yayılma arealı konkret mäkan limiti ilä mähdudlaşdığından, istänilän färdin müäyyän 
radius  hüdudundan  känara  çıxması  da,  onun  äks-mütänasiblik  qanunu  üzrä,  mental  diskomfortluğunun  artmasına  vä 
müäyyän  dil,  mädäniyyät  baryerläri  ilä  qarşılaşmasına  gätirib  çıxarır.  Başqa  sözlä,  bu  perimetrlärdän  känarda  färd, 
mäs.,  informasiya  vä  tähsil  almaq,  ünsiyyätä  daxil  olmaq  vä s.  kimi  mäsälälärdä  dil  problemi  ilä  üzbäüz  qalır  ki,  bu 
problemini häll vä diskomfortluğunu kompensasiya xatirinä, o, ya yeni arealın dilini öyränmäk mäcburiyyätindä qalır, 
ya  da  çox  äksär  hallarda  olduğu  kimi,  bu  mäqsädlä  hansısa  bir  universal  dilä  üstünlük  verir.  Analoji  problem  onun 
övladlarının  vä  digär  sonrakı  näsillärinin  dä  qarşısında  durduğundan,  onlar,  faktik  olaraq,  mental  transformasiyaya 
uğrayaraq, assimilyasiya olunurlar; 
  Planlı  immiqrasiya  siyasäti:  Yuxarıda  deyilänlär  verilmiş  arealda  qeyri-dominant  olan  etnik  qrup  nümayändälärinin 
färdi  formada  miqrasiyasına  aid  idi.  Bu  arealda  dili  universal  ünsiyyät  vasitäsi  kimi  qäbul  edilmiş  etnos 
nümayändälärinin,  istänilän  formada  miqrasiyası  onların  qarşısında  bu  cür  problemlär  doğurmur  vä  onların  milli 
‘‘Män’’inin  deqradasiyasına  gätirib  çıxarmır.  Belä  ki,  deyilän  arealda  periferik  (resessiv)  etnosun  nümayändäsinin 
mental mäkanı, faktik olaraq, onun dövlät (millät) särhädläri ilä mähdudlaşdığı halda, dominant etnosun mental mäkanı 
bu särhäddän çox-çox uzaqlara gedib çıxır vä bütövlükdä hämin arealı ähatä edir. Nümunä üçün, mäs., Zaqataladan o 
yanda  Azärbaycan  dili  öz  funksiyasını  itirdiyi  halda,  ingilis  dili  üçün  bu  baryer  praktik  olaraq  dünyanın  sivil 
cämiyyätlärinin heç birindä yaranmır (hätta ingilisdilli dövlätlärin siyasi täsir dairäsindän känar olan dövlätlärdä dä). 

---