Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə112/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   108   109   110   111   112   113   114   115   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
138 
Mähz bu incä mäqam da, resessiv (periferik) vä dominant xalqların miqrasiyalarında asimmetriya meydana çıxarır. Belä 
ki, bu birincilär – öz yerlärini däyişdiyi halda mental dissonasla üzläşib öz milli ‘‘Män’’inini tam vä ya qismän itirmäk 
mäcburiyyätindä  qaldığı  halda,  ikincilär  –  getdikläri  yerä  özläri  ilä  birlikdä  öz  mentalitetlärini  dä  daşıyır  vä,  faktik 
olaraq,  missionerlik  funksiyasını  häyata  keçirirlär.  Bütün  bunlarsa,  son  olaraq,  beynälxalq  miqrasiyanın  istänilän 
formasında,  o  cümlädän,  immiqrasiya  halında,  kiçik  xalqların  assimilyasiyası  hesabına  böyük  xalqların  mental 
dividentlär äldä etmäsi ilä näticälänir. 
  HAŞ YÄ:  Deyilän  hal  täsnifat  baxımından  millätlär  vä  mädäniyyätlär  arasındakı  münasibätin  könüllü 
assimilyasiya  kateqoriyasına  aid  olan  haldır.  Ümumi  halda,  etnoslararası  münasibätin  dörd  äsas  forması 
mövcuddur:  genosid,  assimilyasiya,  seqreqasiya  vä  inteqrasiya.  Mövzudan  iräli  gäläräk,  problemlä  älaqädar 
nisbätän daha dolğun täsävvür formalaşdırmaq mäqsädilä bu münasibätlärin här biri vä onların näticäläri barädä 
müxtäsär näzäri arayış: 
1)  Genosid  –  sayca  vä  ya  texnoloji  baxımdan  dominant  mövqedä  olan  bir  etnik  vä  ya  mädäni  qrupun  kontakta  daxil 
olduğu  digär  etnik  vä  ya  mädäni  qrup  üzvlärini  fiziki  cähätdän  mähv  etmäsidir.  Bunun  äsaslandırılması  vä  ya 
bäraätländirilmäsi üçünsä adätän mähv edilän täräfin irqi, etnik vä ya psixi cähätdän natamam olması tezisi iräli sürülür. 
Psixoloji  baxımdan  bu  –  başqa  häyat  tärzinä,  dünyanın  bir  başqa  mänzäräsinä  (etnik  vä  ya  mädäni  cähätdän)  onu 
daşıyanların fiziki mähv edilmäsinä qädär patoloji dözümsüzlüyün ifadäsidir. Bu dözümsüzlüyün äsasında isä öz dünya 
mänzäräsinin düzgünlüyünä vä universallığına, öz «Män»inin müsbät obrazına qarşı şübhä tählükäsi durur ki, bunun da 
näticäsindä işä düşän psixoloji müdafiä mexanizmläri äks täräfä qarşı nifrät vä aqressivliyä gätirib çıxarır; 
2)  Assimilyasiya
 – bir etnik vä ya mädäni qrupun könüllü vä ya mäcburi surätdä dominant olan digärinin adät-änänäsinä 
däyärlärinä,  häyat  stilinä  adaptasiya  olunmasıdır.  Bir  neçä  näsildän  sonra  azlıq  täşkil  edän  täräfin  üzvläri  mädäni  vä 
hätta fiziki baxımdan dominant olan täräfdän seçilmir ki, bu da faktik olaraq hämin azlığın itmäsi demäkdir. Psixoloji 
baxımdan assimilyasiya – bir başqa meyarlara dözümsüzlüyün nisbätän «yumşaq» formasıdır. Burada da, eynilä hämin 
psixoloji  mexanizmlär  fäaliyyät  göstärir.  Äsasän  iki  variantı  mövcuddur:  könüllü  vä  mäcburi  assimilyasiya.  Könüllü 
assimilyasiya o zaman baş verir ki – färd özünü daha kütlävi vä daha güclü qrupa aid etmäklä mümkün aqressiyalardan 
qorunmaq vä daha yaxşı häyat tärzi äldä etmäk mäqsädi güdür ki, özlüyündä bu addımı ilä hämin «daha kütlävi vä daha 
güclü» qrupun müsbät obrazını bir qädär dä gücländirmiş olur. Mäcburi assimilyasiya isä – artıq real olan tählükädän 
xilas  olmaq  zäruräti  qarşısında  baş  verir  ki,  burada  artıq  xilas  olmaq  üçün  öz  mänävi  «Män»ini  qurban  vermäkdän 
savayı özgä çıxış yolu olmur; 
3)  Seqreqasiya  –  milli  vä  ya  mädäni  qrupların  bir-birindän  täcrid  şäraitdä  eyni  cämiyyätdä  birgäyaşayış  halıdır.  Bu 
täcridçiliksä: 
a)  istär dominant; vä istärsä dä, 
b)  periferik mövqedä olan qrupun täşäbbüsü, arzusu ilä baş verä bilär. 
Bu birinci halda
 – dominant täräf periferik täräfi bu yolla müäyyän zäruri mövqelärdän uzaqlaşdırır; 
kinci halda
 – milli azlıq milli mänsubiyyät vä beynälmiläl nigahların yasaqlaması äsasında bu yolla ayrıca status, 
mädäni  muxtariyyät,  milli  mäktäblär,  torpaq  mülkiyyäti,  digär  mülkiyyät  äldä  edir.  Psixoloji  baxımdan  bu  halda  bir 
qrup  ona  yad  olan bir başqa dünyagörüşä  malik digär bir etnik vä  ya mädäni qrupun mövcudluğuna psixoloji planda 
«yol  verir»  – lakin bir  növ  müäyyän  bir  distansiyada. Hämin  bu  distansiyasa  dünyanın  ona  yad  digär  «mänzäräsini» 
süni aradan qaldırmaqla öz «Män»inin müsbät obrazını qoruyub saxlamaq üçün zäruridir. 
4) 
nteqrasiya
 – här ikisi üçün eyni ähämiyyät käsb edän vahid cämiyyätdä birläşän färqli qrupların uzunmüddätli kontakt 
şäraitindä här ikisinin öz mädäni individuallığını qoruyub saxladığı birgäyaşayış prinsipidir. Ägär yuxarıda izah edilän 
variantlarda  öz  «män»inin  müsbät  obrazı  özünä  yad  xüsusiyyätlärä  malik  millätlärin  (genosid),  mädäniyyätlärin 
(assimilyasiya)  vä  ya  onlarla  kontaktın  (seqreqasiya)  mähvi  hesabına  qorunub  saxlanırdısa,  burada  o,  bir  başqa  häyat 
tärzi, «dünyanın özgä mänzäräsi» ilä diffuziya hesabına daha da zänginläşdirilir, rängarängläşdirilir. 
erarxik baxımdan izah  edilän bu variantların ardıcıllığı bäşär täfäkkürünün  inkişaf dialektikası ilä üst-üstä 
düşür.  Belä  ki,  genosid  –  vähşi  heyvanlara  vä  sivilizasiyanın  aşağı  pilläsindä  duran  millätlärä  xasdırsa, 
sivilizasiya pilläsinin daha ali pillälärinä doğru getdikcä, ardıcıl olaraq, yerdä qalan o biri münasibätlär müşahidä 
olunur.  Monomilli  dövlät  olan  Ermänistanla,  ärazisindä  yüzä  yaxın  färqli  millätin  bir  neçä  min  ildir  mehriban 
qonşuluq  vä  inteqrasiya  şäraitindä  yaşadığı  Azärbaycanın  bu  kateqoriyalardan  hansına  aid  olduqlarını 
äsaslandırmağa elä bilirik heç bir ehtiyac yoxdur. 
Son olaraq, sadalanan variantlar prizmasından bäşäriyyätin etnik gäläcäyi barädä bäzi proqnozlar: Amerikan 
sosioloqu  vä  filosofu  Samuel  Hantinqton  özünün  «Sivilizasiyalar  çarpışması»  äsärindä  iyirmibirinci  äsrdä  Yer 
üzündä  mövcud  olan  bütün  sivilizasiyaların  (älälxüsus,  Konfusiyaçılıq,  slam  vä  müasir  Qärb  sivilizasiyası 
triadasının) ölüm-dirim savaşına başlayacağını vä bu mübarizädä müasir Qärb sivilizasiyasının qalib gäläcäyini 
proqnozlaşdırdığı  elmi  dairälärdä  mäşhurdur.  Bizim  bu  kitabımızdan  da  mäqsäd  mähz  hantinqtonların 
proqnozlaşdırdığı bu tählükänin reallığını arqumentlärlä äsaslandırmaq vä bu dinamikada täkamülün marşrutunu 
hamı  üçün  azeffektli  olan  assimilyasiyadan  hamı  üçün  mänfäätli  olacaq  inteqrasiyaya  sarı  yönältmäk  üçün  öz 
şäxsi layihämizi häyata keçirmäkdän ibarätdir. 
 V.5.2.2.e)  Buraya  planlı  mädäni  müdaxilä  edilir,  başqa  sözlä,  bu  halda  assimilyasiya  siyasäti  mänävi 
däyärlärä  ekspansiya  yolu  ilä  häyata  keçirilir.  Daha  däqiq  desäk,  bu  variantda  zäif  dövlätlärä  planlı  mädäni 
müdaxilä  ediläräk,  onun  mänävi  deqradasiyası  vä  dezoriyentasiyası  hesabına  assimilyasiya  vä  inhisarına  nail 
olunur. Başlıca metodlarından bir neçäsi aşağıdakılardır: 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   108   109   110   111   112   113   114   115   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə