Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə113/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   109   110   111   112   113   114   115   116   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
139 
  Planlı  maarifländirmä  yolu  ilä  ideoloji  dezoriyentasiya  siyasäti:  Bu  halda  etnosun  mental  deqradasiya  vä 
assimilyasiyası,  onun  norma  vä  däyärlärinin  ideoloji  diversiya  vasitäsilä  transformasiyaya  uğratdırılması  hesabına 
häyata  keçirilir.  Başlıca  vasitäsi  maarifländirmädir.  Bunun  üçün  etnosun  gäläcäk  norma  vä  däyärlär  sisteminin 
müäyyänläşdiriciläri  olan  bugünkü  intellektual  gänclik  pulsuz  tähsil  keçmäk  adıyla  säfärbär  olunub  aparılıb,  ideoloji 
dezoriyentasiya etdiriläräk geri qaytarılır; eyni ad altında vä eyni mäqsädli pulsuz kurslar, ali vä orta tähsil müässisäläri 
elä  buranın  özündä  täşkil  edilir;  lazımi  mäzmunlu  ädäbiyyatın,  o  cümlädän,  lazımi  oriyentasiyalı  därsliklärin  (mäs., 
beynälxalq  hadisälärä  ‘‘lazım  olan’’  bucaqdan  baxan  tarix  därsliklärinin)  yazılması  vä  çapı  hämin  bu  ‘‘sivilizator’’ 
dövlätlärin näzarätindä olan qeyri-hökumät statuslu täşkilatların (mäs., «Sorus fondu» vä b.-nın) xätti ilä stimullaşdırılır 
vä  ya  täşkil  edilir;  eyni  kanallarla  intellektual  gäncliyin  lazımi  oriyentasiyalı  xarici  konfranslara  ezamiyyäti 
maliyyäläşdirilir,  täşkil  edilir;  yenä  dä  hämin  kanallarla  bu  cür  ideoloji  oriyentasiyalı  konfranslar,  müsabiqälär, 
seminarlar vä s. elä buranın özündä keçirilir; vä s. 
  Sivilizasiya ixracı siyasäti: Lazımi sivilizasiya buraya kütlävi tirajlarla müvafiq incäsänät kanalları ilä (film, ädäbiyyat, 
musiqi  vä s.  formasında)  ixrac  edilir;  ‘‘sivilizator’’  dövlätin  alimläri  bu  sivilizasiyanın  başqalarından  daha  ‘‘üstün’’, 
daha  ‘‘müasir’’,  daha  ‘‘täräqqipärvär’’  olmasını,  yerli  xalqın  mädäniyyätininsä  ‘‘köhnäldiyini’’,  ‘‘qeyri-sivil’’,  ‘‘qeyri-
mükämmäl’’ olduğunu vä s. här vasitä ilä onlara «sübut» etmäyä çalışır; iqtisadçıları – onu özläri ilä birlikdä ayaqları 
däydikläri  ärazilärä  daşıyır,  buralarda  onun  kök  salıb,  intişar  tapması  üçün  müvafiq  seminarları,  konfransları, 
ädäbiyyatları  vä s.  maliyyäläşdirir;  siyasätçiläri  –  onun  beynälxalq  normalar  täräfindän  tanınması  vä  beynälxalq 
standartların hazırlanmasında näzärä alınması istiqamätindä iş aparır vä s. 
HAŞ YÄ:  Bu  vä  bundan  ävvälki  bänddä  (
 
V.5.2.2.d
  vä 
 
V.5.2.2.e
-dä)  sadalananlardan  onların  icraçısı  olan 
täräflärin son mäqsädisä ondan ibarätdir ki, ävväla – özünün ‘‘mädäni’’ ideal vä prinsiplärini lazımi ärazilärdä yaymaqla bu 
ärazinin ähalisini mänävi-äxlaqi cähätdän özündän asılı väziyyätä salmaq, ikincisi – orada çoxdan formalaşmış mädäni-etnik 
täsävvürläri,  inam  vä  baxışları,  norma  vä  däyärlär  kompleksini,  stereotipläri  vä s.  qırmaq,  dağıtmaqla  milli  şüurun 
deqradasiyasına vä sosial sferada dinamik tarazlığın pozulmasına nail olmaq; Nähayät, sonuncusu – bu cür ekspansiya yolu 
ilä burada milli şüurun sivil transformasiyasını törädib, hämin millätin assimilyasiyasına vä perspektivdä bu ölkäni özünün 
gäläcäk äyalätlärindän, muxtariyyätlärindän, ştatlarından birinä çevirmäk işinä baza yaratmaq.
 
 Hazırda dünya xalqlarının äksäriyyätinin milli  mädäniyyätlärinin Qärbin (älälxüsus ABŞ-ın)  «kütlävi mädäniyyät» 
deyilän  sivilizasiyasının  bu  cür  hücumu  qarşısında  mähvä  doğru  sürükländiyi  göz  önündädir.  Mäsäläni  fatal  mäcraya 
yönäldän  amillärdän  daha  birisi  dä,  beynälxalq  informasiya  kanalları  vä  beynälxalq  säviyyädä  yayılan  informasiyalar 
üzärindä monopoliyanın mähz Qärbä (bunun 70%-inin ABŞ-a) mäxsusluğu vä milli mädäniyyätlärin, dillärin, mentalitetlärin 
bu  cür  rinqä  çıxıb,  bärabär  räqabät  apara  bilmäläri  üçün  praktik  imkanlarının  yoxluğudur.  Bu  rinqä  çıxa  bilänlärsä,  ya 
hansısa  mäqamda  Qärbin  marağına  xidmät  edä  bilän  detallardır,  ya  müvafiq  transformasiyaya  märuz  qoyularaq  Qärb 
düşüncä  stilinin  süzgäcindän  keçirilir,  qälibinä  salınır,  ya  da  müälliflik  hüququ  oğurlanaraq  Qärb  sivilizasiyasının 
çalarlarından biri kimi täqdim edilir.
 
Nümunä  üçün,  mäs.,  bugünkü  Azärbaycanda  Qärb  musiqisinin  yerli  xalq  mahnılarını  vä  dünänäcän  burada  geniş 
yayılan  hind,  äräb  vä  fars  musiqilärini  tamamilä  sıxışdırıb  aradan  çıxardığı  mälumdur...  Müharibä,  yoxsulluq  vä  milli 
depressiya säbäbindän ärsiz qalmış Azärbaycan qadınlarının vaqon-vaqon daşınıb Qärbä aparılması ilä näticälänän 
«
seksual 
inqilabın
»
 faciäläri göz önündädir
 (necä ki, tarixän dä hämişä qalib qäbilä mäğlub qäbilänin qız-gälinini qänimät 
kimi yığıb aparıb – sadäcä olaraq, hazırda bunun sivil yolları tapılıb).
 Namus deyib buna mane olmaq istäyänlärinsä 
äl-qolu  hämin  Qärbin  täzyiqi  ilä  qäbul  etdirilmiş  qanunlar  täräfindän  qabaqcadan  buxovlandırılır...  Azärbaycan  dilindä 
danışanların  artıq  indidän  öz  vätänlärindä  iş  tapmasının  necä  problem  olduğu  gizli  deyil.  Yaxın  illärdäsä,  özünü 
«
sovremennı
»
  kimi  göstärmäk  istäyän  gänclärin  vä  bäzi 
«
intellegentlärin
»
  sayäsindä  ingilis  dilinin  Bakıda  necä  bir 
epidemiya kimi yayılacağını vä Azärbaycan dilindä danışmağın necä häqarätlä qarşılanacağını 
(bir sözlä, burada ingilis 
dili  bumu  başlayacağını) 
proqnozlaşdırmaq  o  qädär  dä  çätin  deyil...  Qärb  mähz  bütün  bunlara  nail  olmaq  üçün  qırx  il 
ärzindä «Soyuq Müharibä»yä milyardlarla dollar väsait xärcläyirdi. Müharibäsä müharibädir – forma vä metodları däyişilib 
bugünkü gündä kifayät qädär «afiristläşsä» dä, mäzmun vä mäqsädi eynän min il ävvälkidir – özgälärinin zähmätlä topladığı 
azuqä ehtiyatını, särvätlärini, mähsul 
(oxu: neft) 
verän torpaqlarını, qadınlarını älindän almaq, daha çox qullar qazanmaq, 
dünyada yalnız öz «Män»inin täntänäsinä nail olmaq...
 
 
Özü  dä  burada  söhbät,  bir  çox  ümumbäşäri  däyärläri  özündä  ümumiläşdirän  müasir  Qärb  mädäniyyätinin  yaxşı-
pisliyindän  yox,  onun  digär  millätlärin  mentalitetinä  öldürücü  täsir  göstärmäsindän  gedir.  Yaxşı-pisliyä  qaldıqda  isä,  bu 
mädäniyyätin özü dä heç dä täbliğ olunduğu qädär ideal deyil. Belä ki: 
  Ävväla  –  bu  mädäniyyätin  äsasında  «istädiyini  et  vä  özünä  zorakılıq  etmä»  kimi  seçim  vä  davranış  azadlığını  täsbit 
edän  bir  prinsip  dayanır  ki,  äslindä  adi  häyatda  heç  dä  hämişä  «yaxşı»  vä  «xeyirli»  mäfhumlarının  lüğävi  mänası 
sinonim deyil. Mäsälän, müqayisä üçün, narkotika da insana xoş gälir. Lakin bununla belä onun nä qädär ziyanlı olduğu 
da  mälumdur.  Siqaretinsä  xeyirliliyi  säbäbindän  deyil,  cämiyyätdä  leqal  vä  qeyri-leqal  formada  gedän  täbliğatının 
sayäsindä bu qädär geniş yayıldığı şübhäsizdir. Äksinä, tibbi häblär orqanizm üçün faydalı olsalar da, bäzän dözülmäz 
däräcädä xoşagälmäz ola bilirlär; 
 
kincisi – auditoriyanın  täläbatı xaotik  olaraq  deyil,  kütlävi tirajla  yayılan  yaradıcılıq mähsullarının  mäzmun  vä  bädii 
keyfiyyät  däräcäsi  äsasında  formalaşır.  Bu  isä  öz  növbäsindä  bu  mähsulların  yaranması  vä  yayılması  işini  täşkil  edä 
bilän (belä bir imkana, hüquqa malik olan, bu kanallar üzärindä näzaräti, monopoliyası olan) müäyyän sosial qrupların 
(diasporaların) maraqları ilä şärtlänir. Başqa sözlä, burada senzuranın äks forması olan stimul növü fäaliyyät göstärir. 
Belä ki, bu halda yalnız müäyyän maraqlara xidmät edän ädäbiyyat, incäsänät nümunälärinä därhal geniş auditoriyaya 
yayılmaq  imkanı  («pravayder»)  verilir  vä  yalnız  bu  janr,  bu  qayä  här  vasitä  ilä  (siyasi,  iqtisadi  vä s.  formalarda) 
dästäklänir. Digärläri isä – sponsor, auditoriya, reklam imkanı vä s. axtarışı ilä baş-başa buraxılır. Kütlä isä yalnız säsi 
daha ucadan gälänläri eşidir vä yalnız daha yüksäk mövqedä dayananları görür, o cümlädän, daha geniş täbliğ olunan 
şäxsin  vä  ya baxışın täsirinä  tez düşür. Näticädä isä daha  yaxşı  olan  deyil,  yalnız  vä  yalnız, daha  yüksäk tribunaları, 
täbliğat kanallarını zäbt edä bilmiş sänät nümunäläri zirväyä qalxıb, şüurlara täsir göstärmäk imkanı qazanır. Digärläri 
isä, nä qädär gözäl olsalar da, çoxsaylı baryerlär (o cümlädän, texniki baryerlär vä dil baryerläri) säbäbindän, hansısa 
äyalät hüdudundan känara çıxa bilmirlär. Daha sadä ifadä olunsa, burada özü deyil, müällifi daha yaxşı räqabät apara 
bilän mentalitetlär, mädäniyyätlär qalib gälir; 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   109   110   111   112   113   114   115   116   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə