Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
140 
  Üçüncüsü – «Sosial täläb» deyilän anlayış cämiyyätin bütün täbäqälärinin ümumi istäyi, marağı äsasında deyil, yalnız 
onun aktiv täbäqäsinin istäyi ilä formalaşır.  Cämiyyätin daha böyük äksäriyyätini täşkil edän passiv täbäqä isä sosial 
täläb fenomeninin formalaşmasında bilavasitä iştirak etmädiyindän, onun räyi dä sosial täläb dinamikasında äsaslı rol 
oynaya bilmir. Näticädä isä, sosial sorğunun änänävi qüsurları ortaya çıxır: «Sorğuda iştirak edän respodentlärin 95%-
nin räyinä görä...». Hansı  ki,  sorğuda iştirak etmäyän vä  ya räyi soruşulmayanların neçä faizinin bu mövqedä olması 
burada qeyd olunmur; 
  Dördüncüsü  –  bu  modelin  sadalanan  bu  vä  digär  bütün  fäsadları  ondan  mänfäät  götürän  güclü  qüvvälär  täräfindän 
«plüralizm»  vä  «mädäniyyätlärin  inteqrasiyası»  kimi  gälişigözäl  ifadälärlä  pärdäländirilir.  Yäni,  ..+++  Äslindä  isä 
burada mädäniyyätlärin heç bir inteqrasiyası prosesindän söhbät belä gedä bilmäz vä  burada  yalnız vä  yalnız, tarixän 
olduğu  kimi,  güclü  täräflärin  mädäniyyät  tipinin  zäif  täräflärin  mädäniyyätlärini  sıxışdırıb  aradan  çıxarması  prosesi 
gedir. Mäsälä burasındadır ki, här hansı bärabärhüquqlu inteqrasiyadan o halda söhbät gedä bilärdi, nä vaxt ki, här iki 
täräfin mänävi däyärlär sisteminin bir-birinin ähalisinä sirayät göstärä bilmäsi üçün olan şärait bärabär olaydı. Texniki, 
iqtisadi vä demoqrafik vä s. qeyri-bärabärlik halında zäif täräf, näinki öz mädäniyyät tipini äks täräfin ähalisi arasında 
yaymaq,  heç  onların  diqqätinä çatdırmaq  üçün  belä elementar imkana malik deyil... Nümunä  üçün, mäsälän,  bir ildä 
Azärbaycanın neçä bädii filmi, konsert proqramı ABŞ telekanalları ilä yayımlanır? Yäqin ki, ideal halda bir, vä ya iki. 
Äksini isä hesablamağa xüsusi statistika gäräk deyil: Azärbaycan telekanallarında yayımlanan filmlärin täqribän 90%-
nin  Hollivud  istehsalı  olduğu  faktdır.  Bunun  säbäbläri  sırasında  isä  yuxarıda  sadalanan  faktorların  hamısını  (texniki, 
iqtisadi vä demoqrafik vä s.) kompleks halında qäbul etmäk gäräkdir. 
  Beşincisi – iqtisadiyyat timsalında, ifrat solçuluğun ziyanlılığını – SSR , ifrat liberalizmin ziyanlılığını isä – 30-cu illär 
Qärb  iqtisadi  böhranı  täcrübäsi  tarixän  isbatladıqdan  sonra,  kombinäedilmiş  modellärin  (mäs.,  Keyns  modelinin) 
aktuallığı  maksimal  häddä  çatdı.  Bugünkü  gündä  dövlätlä  iqtisadi  fäaliyyät  subyektlärinin  bir-birinin  fäaliyyätini 
qarşılıqlı  mähdudlaşdırmasından  ibarät  olan  bu  modellärin  üstünlüyü  dünya  praktikasında  artıq  qeyd-şärtsiz  olaraq 
qäbul edilib. Mänfäät vä ziyanının nisbätän mücärräd xarakter käsb etdiyi siyasät vä mädäniyyät kimi sferalarda radikal 
ehkamçılıq  vä  radikal  plüralizm  dä  bununla  analoq  deyilmi?  Başqa  sözlä,  istinasız  olaraq  här  şeyi 
kommersiyalaşdıraraq, zay vä ya  yararsızlığı müäyyän etmäk işindä än ali instansiya hüququnu  yeganä olaraq bazara 
vermäk häqiqätänmi obyektiv qärardır? 
  Vä  nähayät,  sonuncusu  –  müasir  Qärb  mädäniyyäti  heç  dä  bütün  düşünän  beyinlärin  yekdilliklä  qäbul  etdiyi  vä 
birmänalı  şäkildä  tämtäraqla  alqışladığı  yeganä mädäni  «formasiya»  növü  deyil. Hälä  XIX äsrdän  başlayaraq Qärbin 
özünün  Şopenhauer,  Niçşe,  E.Qartman  vä b.  bu  kimi  filosoflarının  da  bu  mädäniyyätä  qarşı  radikal  müxalifätçi 
olduqları tarixdän mälumdur
12
. 
...Vä s...
 
Yekunda  bir  şeyi  qeyd  edäk  ki,  bizim  fikrimizcä,  kiçik  xalqları  deyilän  mänada  assimilyasiyadan  –  (a) 
müvafiq  qanunvericilik  aktlarının  qäbulu;  (b)  güclü  yad  sivilizasiyanın  täsirinin  digär  güclü  bir  yad 
sivilizasiyanın täsiri ilä balanslaşdırılması; (c) milli dillärdä kompüter tärcümä proqramlarının yaradılması vä s. 
kimi hallar qismän sığortalaya bilär (bu sonuncusu, deyilän mäziyyätindän älavä, häm dä hämin dövlätä här il 
milyardlarla  dollar  älavä  valyuta  vä  siyasi  divident  gätirä  bilär  –  elm-mädäniyyät-incäsänät  mähsullarının 
xaricä çıxış yolunu açması, dövlätin beynälxalq arenadakı ideoloji fäaliyyätini çevikläşdirmäsi vä internasional 
älaqäli vätändaşlarının sayının artması hesabına); 
 
     
 V.5.2.2.f)  Sadalananlardan  savayı,  sair  här  növ  vasitälärlä  räqib  cäbhäsindä  monotonluğun 
rängarängliyä,  onunsa  uyuşmazlığa  gätirilib  çıxarılması,  burada  düşmän  ruhlu  atmosfer  formalaşması, 
täräflärin  bir-birinin  mövcudluğundan  özünä  (real  vä  ya  illüzion)  tählükä  görmäsi,  bir-biri  ilä 
birgäyaşayışdan diskomfort hiss etmäsi, här bir täräfin öz problemlärinä görä qarşı täräfi günahkar bilmäsi, 
ittiham  etmäsi  vä s.  üçün  müvafiq  tädbirlär  görülür,  mäqsädyönlü  iş  aparılır.  Qarşılıqlı  ittihamların 
eskalasiyası  isä  äsäblärin  tarımlanmasını  (emosiyaların  qızışmasını),  o  da  öz  növbäsindä  söz  atışmasının  canlı 
toqquşmaya  keçmäsini  şärtländirib,  gec-tez  açıq  konfliktä  gätirib  çıxarasıdır.  Liderin  (iqtidarın)  bu  konfliktdä 
täräfkeş  (täräflärdän  birinä  meylli),  yoxsa  arbitr  mövqeyindä  çıxış  etmäsindän,  yaxud  mövqeyinin  täräflärä 
mähz  bu  cür  yozulmasından  asılı  olaraq,  bu  münaqişä  dä,  qiyam  (üsyan)  vä  ya  daxili  qarşıdurma  şäklindä 
cäräyan edäsidir. 
Bütün  hallarda  täräflärdän  hansısa  birinin  üçüncü  bir  känar  qüvvänin  täsirinä  düşüb  vä  ya  onunla  gizli 
separat  danışıqlara  gedib  güc  balansını  sizin  gözlämädiyiniz  vaxtda  vä  istiqamätä  däyişmäsi  ehtimalını  da 
näzärdän qaçırmamalı. 
   

---

---

 
 
Täzyiq taktikaları ilä älaqädar bir sıra nüanslar 
Ävväla  –  täbliğat  täsirin  burada  sadalanan  bütün  variantlarından  istifadä  etmäklä  aparılmalıdır,  o  cümlädän,  lazımi 
fikirlär,  ideyalar,  räylär  vä s.  sizin  mövqeyiniz  kimi  yox,  hansısa  neytral  täräflärin,  yaxud  onun  özünün  yaxınlarının, 
doğmalarının, çoxlu sayda adamın (öz liderlärinin vä ya onun näzärindä avtoritet kimi görünä bilän digär hansısa şäxsin, 
mänbäyin  vä s.)  mövqeyi  kimi  täqdim  edilir.  Yäni  izlänilib  hämin  täräflärin  bu  qäbildän  olan  täk-täk  dä  olsa  fikirläri 
axtarılıb-tapılıb seçilir, qabardılır, yaxud bu tipli fikirlär onların dilindän müxtälif stimullarla (rüşvät, sifariş, aldatma, vadar 
etmä, tälqin vä s. kimi vasitälärlä) qopardılır vä yaxud da, yalandan quraşdırılıb, onların mövqeyi kimi yayılır. Äks-täräflär, 
äks-mövqelär,  äks-fikirlärsä,  deyildiyi  kimi,  bütün  hallarda  gizlädilir,  yaxud  xüsusi  «yozmalarla»  adiläşdirilir, 
däyärsizläşdirilir  ki,  ümumi  olaraq  här  şey  sizä  lazım  olan  fonda  täqdim  edilir.  Paralel  olaraq,  fikrin  äsaslılıq  däräcäsini 
artırmaq  üçün  müxtälif  nümunälär,  kriteriyalar  axtarılıb  tapılır,  seçilib  göstärilir,  äleyhinä  olan  nümunälär,  meyarlar  här 
vasitä ilä ört-basdır edilir (ätraflı bax: «Täbliğat» bölümünä [burada, säh. 52]). 
stänilän  bir  täsir  növüsä  heç  vaxt  izsiz  itib  getmir  vä  här  bir  stimul  gec-tez  mütläq  hansısa  reaksiya  doğurur.  Yer-
yerdän vä çeşid-çeşid insanın, mänbänin vä b.-nın dilindän, adından yağış kimi yağdırılan vä intensivliyi heç dä azalmayan 
bu  birtäräfli arqument  yağışı  isä  istänilän halda  obyektin (auditoriyanın, kütlänin,  färdin  vä b.) normal  düşüncä  vä analiz 
qabiliyyätini  blokirovka  edib,  onun  gerçäkliyi  normal,  obyektiv,  härtäräfli  görmäsinä  mane  olacaq,  imkan  vermäyäcäk, 
oriyentasiyasını azdıracaq, seçim vä qärarında illüziyaya uymasını, qeyri-şüuri olaraq beynindä bu qäbildän olan müvafiq 
«ustanovka»  vä  stereotiplärin  formalaşmasını,  düşüncäsinin  bu  vektor  üzrä  ätalätä  köklänmäsini  vä s.  qaçılmaz  edäcäk  – 
älälxüsus da ki, düşüncäsi izolä vä anti-täbliğat yolu ilä zidd informasiyaya qarşı yaxşı blokirovka edilib, oriyentasiyasında 
dominantlıq äldä oluna bilinibdisä. Fäqät, cämiyyät daxilindä insan – ideoloji manqurtdur (zombidir)! 
Bu  mäqamda  artıq  onun  dost-tanışının,  qohumunun,  sair  täräflärin  ona  verdiyi  mäslähätlär  dä  onun  fikirlärinin 
istiqamätinä  ähämiyyätli  täsir  göstärä  bilmäyäcäk.  Çünki  onların  mövqeyini,  ävväla  –  siz  bir  başqa  nähäng  qrupun, 
hansıların  ki,  tärkibinä  eyni  zamanda,  onun  yaxınları,  öz  cäbhäsinin  nümayändäläri  dä  daxildir  –  äks-mövqeyi  ilä 
neytrallaşdırırsınız; ikincisi – onlar qısamüddätli vä pärakändä formada täsir göstärdiklärindän, onların täsiri dä, sizin ardıcıl 
vä kompleks vasitälärlä göstärdiyiniz täsirlä müqayisä oluna bilmir; Vä nähayät, üçüncüsü – onlar koordinasiya olunmayıb, 
asinxron säciyyä daşıdığından, yäni bir-birinä uyğun gälmäyib, hätta bäzän bir-birini täkzib etdiyindän, onların täsir enerjisi 
da  akkumulyasiya  oluna  bilmäyib,  yalnız  olsa-olsa,  müäyyän  täräddüd  çärçiväsindä  vurnuxmaq  yaradır  vä  bir-birini 
neytrallaşdırır.  Hansı  ki,  sizin  ardıcıl  vä  äsaslı  konsepsiya  kimi  müxtälif  adamların,  o  cümlädän,  onun  etimad  elädiyi, 
mövqeyini äsaslı analiz etmädän qäbul etdiyi adamların dili ilä onun beyninä yeritdiyiniz variantsa, daha çox «müdafiäçisi» 
olan mövqe kimi, beynindä bir-biri ilä räqabät aparan digär xırda mövqeciklär arasında dominantlıq qazanasıdır. 
Üstälik dä ki, bu variant häqiqätän, onun üçün xeyirli, mänfäätli ola bilär, lakin täräfdaş yalnız bir başqa formalı qazanc 
götürmäyi näzärindä tutduğundan, bu variant onun ağlına gälmäyä bilär. Burada sadäcä olaraq, qalib gälmäk üçün mümkün 
bütün variantları hesablaya bilmäk zäruridir; 
kincisi  –  burada  däfälärlä  deyildiyi  kimi,  täbliğat  bütün  hallarda  differensial  formada  aparılmalıdır,  yäni  täbliğat 
prosesindä  särf  etmäyän  äks-cähätlär,  mäs.,  räqib  cäbhäsindän  olan  müxtälif  täräflär  arasındakı  ümumi,  oxşar  mäqamlar, 
onları  yaxınlaşdıra  biläsi  nüanslar  ört-basdır  edilir,  gizlädilir,  adiläşdirilir,  däyärsizläşdirilir,  ähämiyyätsiz  bir  şey  kimi 
känara  qoyulur,  näzärdän qaçırılır  vä  yaxud  här  bir ayrı-ayrı täräf üçün  onun  näzärindä  eyni  bir  predmetin  mähz  konkret 
olaraq  onların  öz  zövqü,  baxışı,  marağı  vä  sosial  heysiyyatı  ilä  uyğun  vä  ya  zidd  mäqamları  axtarılıb-tapılıb  (vä  ya 
quraşdırılıb) qabardılır (bax: «Täbliğat» bölümünä [burada, säh. 52]), äks-täräfläri här vächlä gizlädilir. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  Körfäz  müharibäsi  dövründä  (1991  yanvar-fevral)  SSR -nin  äräblär  arasında  siyasätini  iflasa 
uğratmaq  üçün  ABŞ  burada,  SSR -nin  ona  rak  barädä  ähämiyyätli  informasiyalar  ötürmäsi  barädä  informasiyalar 
yayır,  äksinä,  Qärbdä  onun  siyasätini  iflasa  uğratmaq  üçün  burada  SSR -nin  raka  gizlicä  härbi  texnika,  härbi 
mütäxässislär vermäsi, digär formada külli härbi yardım etmäsi vä s. barädä dezinformasiyalar yayırdı; 
Üçüncüsü  –  täzyiq  dä  differensial  formada  göstärilmälidir.  Yäni  mäs.,  väziyyätdän  asılı  olaraq  bir  sferada  (mäs., 
iqtisadi  sferada)  kurs  däyişdirilsä  dä  digärlärindä  normal  olaraq  saxlanıla  bilär;  Yaxud,  färqli  situasiya  ilä  älaqädar  sizin 
räqibä  qarşı  fäaliyyätdä  stavka  qoyub,  istinad  etdiyiniz  nöqtälär  dä  färqli  ola  bilär.  Yäni  bir  mäsälädä  sizinlä  hämfikir 
olanlar, digärindä olmaya bilärlär vä bu säbäbdän, münasibätlärin dinamikası da bu çalara hämahäng olmalıdır. 
  Mäs.,  sülh  vaxtı  räqib  dövlätindä  sizin  müttäfiqiniz  olan  hansısa  bir  müxalifät  –  müharibä  vaxtı  öz  hökumätini, 
iqtidarını  dästäkläyä  bilär.  Bu  zaman  sizinçün  räqib  cäbhäsi  daxilindäki  hansısa  äsgär  anaları  cämiyyätlärinin,  dini 
täşkilatların,  müxtälif  pasifistik  qüvvälärin,  sülhpärvär  qrupların,  häräkatların  vä b.  aktuallığı  arta  bilär,  hansı  ki, 
ävvällär dä, bunlar sizin üçün näzäräçarpmaz idi. Mähz hämin säbäbdän, Qärb postsosialist mäkanındakı münaqişälärä 
münasibätdä märhäläsindän, yäni täräflärin xarici iqtisadi-siyasi kursunun vä geosiyasi reytinqinin dinamikasından asılı 
olaraq, burada gah aktiv vä gah da passiv müşahidäçi, yaxud leqal vä ya qeyri-leqal iştirakçı mövqeyi seçib. 
Dördüncüsü – «bir näfär hamı üçün, hamı bir näfär üçün!» prinsipini äsas tutaraq, burada sadalanan bütün sanksiyalar 
täkcä  räqibin  özünä  qarşı  yox,  häm  dä  onun  yaxınlarına,  müttäfiqlärinä,  müdafiäçilärinä,  mäddahlarına  vä b.  qarşı  tätbiq 
edilir ki, onların psixoloji täzyiqinä vä ya müdafiäçilärinin onun arxasından qaçmasına, täräfdarlarının sayının azalmasına 
vä s. nail olunsun, hämçinin bir başqalarına da ibrät olsun. O cümlädän: onu, onun fäaliyyätini dästäkläyän, tärifläyän här 
käsä  här  növ  ziyan  yetirilir,  täzyiq  göstärilir,  onlara  «yaltaq»,  «simasız»,  «şäxsiyyätsiz»  vä s.  kimi  tähqiramiz  yarlıqlar 
vurulur; Onun işläri, fäaliyyäti, äsärläri barädä yüksäk fikir, müsbät räy söyläyänlärin intellekt säviyyäsi şübhä altına alınır, 
beläläri  savadsızlıqda  ittiham  olunur  vä  yeri  gäldikcä  dä,  müxtälif  söhbätlär  äsnasında,  belälärinin  adı  savadsızlıq, 
qanmazlıq,  yaltaqlıq,  simasızlıq  vä s.  rämzi,  timsalı  kimi  häqarätlä  hallandırılır;  Real  vä  ya  potensial  täräfdarları, 
müdafiäçiläri imkan düşdükcä mähv edilir, iflasa uğratdırılır, zäiflädilir, şikäst edilir vä s. 
  Rusiyanın  keçmiş  vä  yaxud  potensial  müttäfiqläri  olan  rak  vä  Yuqoslaviyanın  başına  bu  gün  gätirilänlär,  hämin 
cäbhädän  olan  ran,  Çin,  Belorusiya,  Ukrayna  vä b.-nın  bugünkü  gündä  Qärb  täräfindän  här  cür  sıxma-boğmalara 
salınması,  hämçinin  adi  häyatda  liderlärin,  rähbärlärin  «qara  siyahısına»  düşmüş  şäxslärlä  digärlärinin  açıq 
münasibätdän ehtiyatlanmaları vä b. mähz bu nüansla älaqädardır; 
Beşincisi – burada izah edilän fazalar cämisi bir däfä yox, zäruri näticäni alana qädär dönä-dönä, täkrar-täkrar, yaxud 
bir-birinä paralel şäkildä häyata keçirilir, tätbiq edilir: 

---