Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə117/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   113   114   115   116   117   118   119   120   ...   124


 
 
 
 
 
AÇIQ CÄMIYYÄT: Müsbät vä mänfi täräfläri 
 
«Demokratiya çox iyränc bir şeydir, 
lakin hälälik bäşäriyyät ondan 
yaxşısını düşünüb tapmayıb» 
U.Çörçill. 
Bu kitab boyu sadalanan bütün bu oyunlar älälxüsus cämiyyätlärin açıq tipä malik olduğu şärait üçün xüsusi 
ähämiyyät  käsb  edir.  Deyilänlärin  yekunu  olaraq,  kitabı  bütün  bu  oyunların  plasdarmı  olan,  müasir  Qärbin 
canfäşanlıqla  täbliğ  etdiyi  vä  hamıya  mäcburän  sıradığı,  Popper
13
  kimi  neçä-neçä  adi  qäläm  sahibini 
‘‘cahanşümul  filosof’’  säviyyäsinä  qaldırmış  «açıq  cämiyyät»  ideyasının,  näzäriyyäsinin,  modelinin, 
doktrinasının vä s. bäzi qaranlıq täräflärinin analizi ilä başa çatdırırıq. 
C-b. Popper täräfindän verilän vä sonradan demäk olar ki, bütün mänbälärdä (o cümlädän, «Açıq cämiyyät 
institutu» adlanan täşkilatın [«Sorus fondu»nun] informasiya paketindä) ümumiläşdiriläräk täkrarlanan tärifinä 
görä, açıq cämiyyät – häqiqät üzärindä heç kimin monopoliyasının tanınmadığı, färqli insanların färqli baxış vä 
maraqlara malik ola bilmäsinin qäbul edildiyi vä bütün insanların sülh şäraitindä yaşaya bilmäsi üçün hakimiyyät 
institutlarının hamının hüquqlarını bärabär qoruduğu ictimai modeldir. Ümumi olaraq, açıq cämiyyät – qanunun 
aliliyinä, insan  hüquqlarına hörmät, demokratik yolla seçilän hakimiyyät  vä s. prinsiplärini özündä ehtiva  edir. 
Nisbätän bu cür populist täriflärdän färqli formada ifadä olunsa, o – siyasätin, iqtisadiyyatın, sosial sferanın vä 
(ya)  mädäniyyätin  liberallığından  ibarät  idaräçilik  üsuludur.  Burada  hamının  taleyinä  birlikdä  aid  olan  ümumi 
qärarlar hamının, äksäriyyätin vä ya nisbi çoxluğun birgä razılığı äsasında qäbul edilir, hansı ki, onun äsas räqibi 
olan  qapalı cämiyyätdä  –  siyasät,  iqtisadiyyat,  sosial  häyat  vä (ya)  mädäniyyät  radikal  xätt  üzrä  idarä  olunub, 
hamının taleyinä birlikdä aid olan ümumi qärarlar müäyyän bir konkret qrupun vä ya şäxsin marağı, yaxud räyi 
äsas götürülmäklä qäbul edilir (bu qrupun mütäxässislär qrupu olması variantı da, istisna deyil). 
Ümumi  halda,  särbäst  räqabätin  mövcud  olduğu  bütün  növ  idaräçilik,  o  cümlädän,  siyasätdä  – 
çoxpartiyalılıq, iqtisadiyyatda – bazar modeli, sosial sferada – «cängällik» prinsipi, mädäniyyätdä – müxtälif 
növ yarış vä müsabiqälär, «kütlävi» deyilän mädäniyyät vä b. açıq cämiyyät prinsiplärinin növmüxtäliflikläridir. 
Äksinä,  inzibati-amirlik  prinsipinin  mövcud  olduğu  bütün növ  idaräçilik,  o  cümlädän,  siyasätdä  – qädim Şärq 
despotizmi,  mütläq  hakimiyyät,  tiran  üsul-idaräsi,  härbi-polis  vä  faşist  rejimläri,  sosializmin  mövcud  olmuş 
müxtälif formaları vä s., härbdä – härbi xidmätin könüllü (professional) deyil mäcburi forması, iqtisadiyyatda 
–  Marks  modeli,  sosial  sferada  –  dotasiyaların  fövqälyüksäkliyi,  mädäniyyätdä  –  müxtälif  dünyagörüşlärin 
dövlät ideologiyası säviyyäsinä qaldırılması, hämçinin bundan älavä, müxtälif partiyaların, şirkätlärin, xeyriyyä 
cämiyyätlärinin, tädris müässisälärinin vä b. fäaliyyäti qapalı cämiyyät prinsiplärinä nümunä ola bilär. Belä ki, 
bunların  heç  birindä  ümumi  qärarlar  heç  dä,  hamının  birgä  razılığı  äsasında  qäbul  edilmir  ( ngiltärä,  Şimali 
rlandiya,  spaniya,  sveç,  Hollandiya,  Yaponiya  vä s.  kimi  ölkälärin  teatral  funksiya  daşıyan  formal 
monarxiyası bura aid deyil). 
Açıq  cämiyyätin  ädäbiyyatlarda  sadalanan  çoxsaylı  izahlarını  burada  izafi  täkrar  etmädän,  birbaşa  olaraq 
onun äsas üstünlüklärinä keçirik, hansı ki, bu üstünlüklär tarixän qapalı cämiyyätlä olan räqabätindä ona qäläbä 
gätirän äsas mäziyyätlär olub. Belä üstünlüklärä qismän aiddir; 
1)  Qapalı  cämiyyätlä  müqayisädä  açıq  cämiyyät  täbiätlä  harmonikliyä  daha  yaxındır.  Belä  ki,  bu  ikincidä  cämiyyätin 
täkamül  yolu  çoxsaylı  yasaq  vä  qadağalar  vasitäsilä  süni  müäyyänläşdirilib,  ona  diqtä  edildiyindän,  son  näticädä  bu 
inkişaf  ümumi  dünya  harmoniyasından  täcrid  şäkildä  baş  verir  vä,  buna  görä  dä,  cämiyyätin  deqradasiyası  ilä 
näticälänirsä, äksinä, açıq cämiyyätdä täkamül, bütün hallarda ätraf dünya ilä harmoniya, adaptasiya şäraitindä baş verir 
ki, bu da ümumi täkamül vä täbii seçmä näzäriyyäläri ilä mütabiqdir; 
2)  Än  optimal  variantın  axtarılıb  tapılması  zamanı  mähdud  qrupun  intellekt  potensialına  söykänän  qapalı  cämiyyätdä 
çeşidli  götür-qoy  imkanının  mövcud  olmaması  säbäbindän,  burada  «täsadüfi»  qärarların  qäbul  edilmäsi  ehtimalı 
maksimumdursa, äksinä, çoxsaylı variantların generasiyası vä inteqrasiyasına hüdudsuz imkanların mövcud olduğu, här 
şeyin yüz ölçülüb, bir biçildiyi açıq cämiyyätdä belä risk minimumdur; 
3)  Qapalı modeldä inkişaf  yalnız xarici räqabät  täräfindän birtäräfli stimullaşdırılırsa, açıq cämiyyätdä daxili räqabät dä, 
daxil olmaqla, bu cür stimul ikitäräflidir; 
4)  Monoton  qapalı  cämiyyätdän  färqli  olaraq,  rängaräng  açıq  cämiyyätdä  här  käsin  öz  täläbatlarını  (zövqünü,  marağını, 
ehtiyacını...) ödämäsi üçün seçim imkanı, täkliflär assortimenti ifrat böyükdür; 
5)  Qapalı modeldä här käsin öz äqidä vä marağını reallaşdırması üçün vasitäläri häddän artıq mähduddursa (cämiyyätdän 
täcrid olmaq vä ya onu tärk etmäk kimi variantlar çärçiväsindä), açıq cämiyyätdä belä vasitälär hüdudsuzdur (mätbu 
müzakiräsi açmaqdan tutmuş, mitinq, nümayiş, boykot vä s. qädär); 
6)  Qapalı  modeldä  bütün  hallarda  konkret  azlığın  marağı  ilä  hesablaşılırsa,  açıq  cämiyyätdä  ädalät  prinsipinä  uyğun 
olaraq, hämişä äksäriyyätin marağının tämin olunması ön planda durur; 


 
www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
149 
7) 
nersial qapalı cämiyyätlä müqayisädä çevik açıq cämiyyät xarici embarqolara qarşı daha dözümlüdür.  rak, Kuba,  ran 
vä  Yaponiya  dövlätläri  buna  nümunä  ola  bilär  ki,  bunlardan  ävvälinci  ikisi  xarici  sanksiyalardan  iflic  väziyyätinä 
düşdüsä,  sonuncu  ikisindä  reaksiya  o  qädär  dä  ciddi  olmadı  (Yaponiya,  kinci  Dünya  Müharibäsindän  sonra 
sanksiyalara märuz qalmışdı) vä s... 
Bunlar  açıq  cämiyyät  modelinin  başlıca  mäziyyätläri  idi.  Bugünkü  gündä  beynälxalq  säviyyädä  «modda» 
olan  Popper  vä  digär  bu  qäbildän  olan  bir  sıra  filosoflar  da  onun  mähz  bu  kimi  üstünlüklärini  täbliğ  etmäklä 
mäşhurlaşıblar.  Lakin  açıq  cämiyyät  onların  uydurduqları  qädär  dä  «aydan  arı,  sudan  duru»  deyil  vä  bu 
mäziyyätläri  ilä  bärabär  o,  kifayät  qädär  qüsurlara  da  malikdir  ki,  bizim  bütün  bu  kitabımızdan  da  başlıca 
mäqsäd  –  onun  mähz  ädäbiyyatlarda  adätän  sadalanmayan  hämin  bu  täräflärini  qabartmaq  vä  onun  däbdäbäli 
pärdäsi arxasında hansı oyunların getdiyini aşkarlamaq idi. Ümumi olaraq bu kimi zäifliklärä qismän aiddir (Bir 
daha  täkrar  edirik  ki,  deyilänlärdän  äsla  bizim  qapalı  cämiyyät  täräfdarı  olmağımız  näticäsini  çıxarmamalı. 
Söhbät açıq cämiyyät modelinin özünün dä ideallıqdan uzaq olmasını göstärmäkdän vä ideallığın haradasa bu 
iki  äks  qütbün  mäxräcindä  vä  ya  ağıllı  harmoniyasında,  kombinasiyasında  olduğunu  isbat  etmäkdän  gedir
14

Bizim  bu  mäsälä  ilä  älaqädar  mövqeyimiz  barädä  älavä  olaraq  bax:  burada, säh. Error!  Bookmark  not 
defined.-däki 12 №-li haşiyäyä): 
1)  Açıq cämiyyät ictimai räy üzärindä dayanan bir modeldir, ictimai räysä idaräolunan fenomendir. Başqa sözlä, kütlälärin 
davranış vä düşüncäsi bilavasitä ätraf alämdän aldığı informasiyadan asılı olub, onunla stimullaşdığından, burada bütün 
hallarda  qäbul  edilmiş  qärarlar  xalqdan  daha  çox  ayrı-ayrı  qüvvälärin,  daha  doğrusu,  informasiya  vä  informasiya 
kanalları  ilä  (yäni  bilavasitä  ictimai  räylä)  daha  yaxşı  manipulyasiya  etmäyi  bacarmış  qüvvälärin  (istär  daxili,  vä 
istärsä dä xarici qüvvälärin) maraqlarına uyğun gälmiş olur. Äcäba, bu halda da, qrup marağını ön plana çäkän qapalı 
cämiyyätlä onun nä färqi? 
2)  Açıq  cämiyyät  modeli  dövlätin  tänäzzülü  märhäläsindä  işlämir.  Belä  ki,  täräqqi  märhäläsindä  cämiyyätin  dayanıqlığı 
(säfärbärliyi) sosial enerjinin ayrı-ayrı güc märkäzlärindä (monopoliyalarda) kondensasiyası hesabına tämin olunduğu 
halda, tänäzzül märhäläsindä bu inhisarlar vä demäli, onların doğurduğu rabitälär bir-birinin ardınca zäifläyib sıradan 
çıxdığından,  burada  dayanıqlığı  tämin  etmäk  üçün  güc  tätbiqi  vä  azadlıqların  mähdudlaşdırılmasından  savayı  özgä 
vasitä qalmır; 
3)  Açıq modeldä märkäzdänqaçma meyli ifrat böyükdür. Belä ki, än zidd baxış, zövq vä maraqları belä bir araya gätirmäyä 
qabil,  tämärküzläşdirici  qapalı  cämiyyätdän  färqli  olaraq,  burada  cämiyyätlä  arasında  olan  här  hansı  konflikti  häll 
etmäk  üçün  bu  cämiyyätin  istänilän  bir  subyekti  protest  növü  kimi  häm  dä  onu  tärk  etmäk  yolunu  seçä  bilär  (Açıq 
cämiyyät modelinin imperiyalara dağıdıcı täsir göstärdiyi tarixdän mälumdur); 
4)  Açıq  cämiyyät  modeli  dövlätin  manevr  imkanlarını  ifrat  daraldır.  Belä  ki,  taktiki  vä  strateji  planların  faş  olması 
ehtimalının minimum olduğu qapalı cämiyyätdän färqli  olaraq, burada ikibaşlı siyasät  yürütmäk, ikili oyun oynamaq 
qeyri-mümkündür; 
5)  Älälxüsus  dövlät  vä  vätändaşların  maraqlarının  qütb  täşkil  etdiyi  mäsälälärdä  açıq  cämiyyät  «axsayır».  Mäsälän, 
dövlätin  ümumi  mänafeyi  naminä  vätändaşların  mänafeyinin  qurban  verilmäsi  (vergilärin  artırılması,  dotasiyaların 
azaldılması  vä s.  kimi),  daha  böyük  qazanc  xatirinä  az  qazancın  qurban  verilmäsi  (yaxud  daha  böyük  itkidänsä,  az 
itkinin seçilmäsi) vä b. äks-täbliğat imkanlı müxalifätin mövcudluğu fonunda ictimai räylä uzlaşdırıla bilinäsi mäsälälär 
deyil (hämin säbäbdän, BVF-nin reseptläri ayrı-ayrı ölkälärdä referendumsuz tätbiq edilir); 
6)  Açıq  modeldä  elitar  qütblär  qarşılıqlı  veto  vä  qarşılıqlı  kompromis  kimi  imkanlara  malikdirlär  ki,  bu  da  häddän  artıq 
çox vaxtda ümummilli maraqlarla daban-dabana zidd olan näticälärä gätirib çıxara bilir; 
7)  Açıq modeldä heç vaxt (!) maksimum obyektiv (adekvat) qärarlar qäbul olunmur. Çünki burada qäbul edilmiş qärarlara, 
bütün hallarda häm dä müxtälif ambisiyalı, säriştäsiz vä ya täsirlärä märuz qalmış şäxslärin dä mövqeyi («säs»i) täsir 
göstärmiş olur ki, bunun da näticäsindä, yekun qärarlar heç vaxt orta xättdän (etidaldan, qızıl käsikdän...) yuxarı qalxa 
bilmir. Hansı  ki, standartsız  inkişaflı  qapalı cämiyyätdä  maksimum täsadüfi  olduğu  kimi, härdän häm  dä  maksimum 
obyektiv (adekvat) qärarlar qäbul oluna bilir; 
8)  Qapalı  cämiyyätdä  bütün  daxili  qüvvälär  (siyasi,  iqtisadi,  sosial,  mädäni  vä s.)  müvafiq  xarici  qüvvälärä  qarşı  vahid 
blok,  koalisiya,  alyans,  sindikat  kimi  müqavimät  göstärirlärsä,  açıq  cämiyyätdä  här  käs  xarici  qüvvälärin  räqabät 
hücumu  qarşısında  täkbätäk  qalmış  olur,  onların  monopolist  (iqtisadi,  siyasi,  mädäni,  ideoloji  vä s.)  ekspansiyaları 
qarşısında  mänsub  olduqları  dövlätlärinin  simasındakı  «diasporadan»  mährum  väziyyätdä  mübarizä  aparır.  Dövlät  – 
milli  maraqlarla  qlobal  proseslär  arasında  bir  növ  bufer  vä  ya  körpüdür.  Deyilän  variantda,  dövlätlärin  internasional 
tählükälär  qarşısındakı  anti-dempinq  (o  cümlädän,  iqtisadi,  siyasi,  mädäni  vä s.  «anti-dempinq»)  klapanları  iflic 
väziyyätinä düşmüş olur ki, bu da ölkänin parçalanmış vä xarici räqiblärlä baş-başa buraxılmış bütün (istär iqtisadi vä 
istärsä dä siyasi, sosial, mädäni vä s.) strukturlarının inhisarçı xarici qüvvälärlä räqabätdän gec-tez iflasla çıxmasına, 
bir-birinin  ardınca  iflic  väziyyätinä  düşüb  onların  filialına  çevrilmäsinä,  ümumilikdä  ölkänin  här  sahädäki  (nüfuz, 
xammal-satış,  işçi  qüvväsi,  intellekt-ideologiya  vä s.)  bazarlarının  bir-bir,  ziddiyyätlärdän  yararlana  bilmiş  hämin 
inhisarçı xarici qüvvälärin älinä keçmäsinä vä s. säbäb olur (hazırkı postsosialist mäkanında olduğu kimi); 
9)  Cämiyyätlärin  açıq  tipä  malik  olması,  älälxüsus  son  illärdä  nähäng  dövlätlärin  «qloballaşma»  adı  ilä  ortaya  atdıqları 
oyun üçün älahiddä ähämiyyät käsb edir. Belä ki, başlıca leytmotivi  «däyärlärin normal tädavülünä (istär lokal vä 
istärsä  dä  qlobal  miqyasda)  mane  olan  normativ  baryerläri  aradan  qaldırmaq»  kimi  formulä  edilä  bilän  bu 
oyundan  äsas  mäqsäd,  idxal-ixrac  prosedurasının  mexanizmini  sadäläşdirmäkdän  ibarätdir  ki,  bu  da  ilkin  märhälädä 
ixtiyari  täräfä  mänfäät  gätirdiyindän  hamıya  şirnikländirici  görünür.  Lakin  bütün  problem,  sonrakı  märhälälärdä 
inkişafın  färqli  pilläsindä  dayanan  färqli  täräflärin  bundan  yararlana  bilmäk  imkanının  (texniki,  iqtisadi,  siyasi  vä s. 
imkanının) qeyri-bärabärliyinin perspektiv tählükälärindän töräyir. 
Mäsälä  burasındadır  ki,  monopolist  täräflä  müqayisädä  zäif  täräf  här  hansısa  bir  däyäri  (iqtisadi,  mädäni,  siyasi 
vä s.)  kütlävi  partiya  ilä  idxal-ixrac  etmädiyindän  vä  bazarlara  geniş  täsir  şäbäkäsinä  malik  olmadığından,  istänilän 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   113   114   115   116   117   118   119   120   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə