Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
19 
kimyävi  preparatlar  (bax:  2-ci  hissä,  «Psixotrop  preparatlar»  bölümünä  –  burada, säh. 94)  vasitäsilä 
aktivläşdirilib, passivläşdirilä bilir, vä s. (älavä olaraq bax: burada, säh. 65-66 vä ondan sonraya) 
I.2.1.1.4.  radi universalilär: 
  (ŞÄXS YYÄT N STAT K  RAD  (EVOKAT V) XARAKTER ST KASI):  radä – här iki beyin  yarımküräsinin birgä 
fäaliyyätinin  näticäsi  olub,  funksiyası  «ustanovka»lar,  värdişlär,  transferlär,  stereotiplär,  psixi  komplekslär,  mäqsäd 
qradiyentläri, sosial inqibisiya vä fasilitasiyalar vä s. täräfindän tänzimlänir; 
Vä s
1
. 
Bunlar  här  bir  insana  genetik  olaraq  ötürülän  äsas  funksiyalardır.  Özlüyündä  bunlar  baş  beyin 
yarımkürälärinin funksional asimmetriyası ilä älaqädar hallardır. Belä ki, bunlardan birincisi – qeyri-şüuri sfera 
ilä, ikincisi – sağ,  üçüncüsü – sol beyin  yarımküräsinin funksiyası ilä, vä nähayät, dördüncüsü  – här iki beyin 
yarımküräsinin funksiyasının kombinativ fäaliyyäti ilä älaqädardır. 
Lakin bu hälä hamısı deyil. Sadalananlar birlikdä insanın qabiliyyätlär sferasını täşkil edir. Här bir funksiya 
enerji israfı hesabına  başa  gäldiyindän isä  sadalanan  qabiliyyätlärin mütämadi olaraq enerji ilä tächiz  edilmäsi 
zäruräti ortaya çıxır. Bu funksiyanı isä insanın hämin qabiliyyätläri ilä korrelyativ rabitädä olan täläbatlar bloku 
yerinä yetirir. 
Bu täläbatlarasa aiddir: 
I.2.1.2. PSIXOLOJI TÄLÄBATLAR 
I.2.1.2.1. Fizioloji täläbatlar: 
  Bu kateqoriyaya aiddir: 1) Öz mövcudluğunu qoruyub saxlamaq (yäni insanın qidaya, havaya, suya, yuxuya vä s. olan 
täläbatları.  Hansıların  ki,  ödänilmämäsi  –  individin  bir  bioloji  varlıq  kimi  öz  mövcudluğunu  dayandırmasına  – 
ölümünä  säbäb  olur);  vä  özünäbänzärläri  yaratmaq  (yäni  cinsi  täläbat  –  hansıların  ki  ödänilmämäsi  növün  bir 
populyasiya kimi mähvinä gätirib çıxarır) kimi Freydin hämin o eros täläbatları; 
I.2.1.2.2. Emosional täläbatlar: 
 
nsanın  nüfuza,  hörmätä,  ünsiyyätä,  ümumän  xoş  täässürat  almağa  olan  täläbatları.  Bunların  ödänilmämäsi  –  äsäbi 
pozğunluğa,  zehni,  iradi  deqradasiyaya,  insanın  özünäinam,  häyatauyğunlaşma  vä s.  kimi  qabiliyyätlärinin 
zäiflämäsinä, itmäsinä vä s. gätirib çıxarır; 
I.2.1.2.3.  ntellektual täläbatlar: 
  Näzäri  täläbatlar  olub,  insanı  öyränmäyä  sövq  edir.  Bu,  insana  öz  tählükäsizliyi,  ämin-amanlığı  vä s.  üçün  vacibdir. 
Täsadüf  –  mexanizmi  bilinmäyän  qanunauyğunluqdur.  Mälumatlı  şäxslärin  häyat  labirintindä  azmaq,  büdrämäk 
ehtimalı daha azdır, näinki, mälumatsız şäxslärin; 
I.2.1.2.4.  radi täläbatlar: 
  Ämäyä, idmana,  yaradıcılığa, bütövlükdä fiziki vä zehni aktivliyä aid olan praktik täläbatlardır. Birbaşa olaraq färdin 
özünüifadä,  özünürealizä,  dolayısı  ilä  isä  orqanizmdä  gedän  fiziki-kimyävi  proseslärin  tempini  stimullaşdırmaq 
funksiyası daşıyır. 
Bunlar  här  bir  insana  genetik  olaraq  ötürülän  universal  qabiliyyät  vä  täläbatlar  olub  şäxsiyyätin  psixoloji 
strukturunu täşkil edir. Lakin bu ötürülmä real yox, virtual vä ya potensial formada baş verir. Belä ki, ontogenez 
(irsi,  sosial,  täbii-fiziki,  situativ  vä s.)  faktorların  täsirindän  asılı  olaraq  ayrı-ayrı  insanlarda  onların  aktivlik 
däräcäsi vä här birinin işläk diapazonu bir-birindän käskin färqli olmuş olur ki, bu da insanlar arasındakı mövcud 
olan  temperament  vä  xarakter  färqlärinin  başlıca  säbäbidir
2
  (bu  färqlärin  säbäbi  elmdä,  adätän  bir  başqa 
faktorlarla älaqäländirilir ki, biz bununla bağlı izah etdiyimiz mövqedä olduğumuzdan onları qäbul etmirik). 
 
I.2.2. TÄBIÄT AMILLÄRI 
Bu  faktorlar  yarımqrupununsa  mahiyyäti  insanın  doğulduğu  vä  hätta  ana  bätninä  düşdüyü  andan  etibarän 
rastlaşdığı fiziki täsirlärin onun psixika vä fiziologiyasının formalaşmasında oynadığı rolu xarakterizä edir. Bu 
faktorları aşağıdakı kimi täsnif etmäk mümkündür: 
I.2.2.1. Bürclärin täsirläri 
Bilirik  ki,  burada  «bürc»  sözünä  rast  gäldikdä,  bäzi  akademik  stil  täräfdarlarında,  ötäri  dä  olsa  bizim 
barämizdä,  nä  isä  bir  qädär  qeyri-ciddi  täsävvür  meydana  çıxdı.  Bununla  belä,  biz  bu  termini  işlädirik  vä 
häqiqätdä  dä,  bürclärin  yerdäki  häyata,  här  bir  insanın  taleyinä  mütläq  täsir  göstärdiyini  qäbul  edirik. 
Arqumentlärimizsä aşağıdakılardan ibarätdir: 
Mälumdur  ki,  astrologiya  här  bir  insanın  taleyini  onun  doğum  vä  hätta  ana  bätninä  ilk  düşdüyü  anla 
älaqäländirir. Mäsälänin digär täräflärini, o cümlädän, spekulyasiya täräflärini bir känara qoyaraq, biz dä mähz 
bunu  qäbul  edirik  ki,  häqiqätän  dä,  qoç  bürcü  altında  doğulan  insanla  täräzi  bürcü  altında  doğulan  insanın 
xarakteri  heç  vaxt  eyni  ola  bilmäz.  Äksinä,  färqli  bürc  altında  doğulanlarla  müqayisädä  eyni  bir  bürc  altında 
doğulan insanların xarakterläri arasında çoxlu sayda oxşarlıq ola bilär. Näyä görä? 

---

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
20 
Mäsälä  burasındadır  ki,  burada  insanın  birbaşa  olaraq  hansı  mifik  bürc  işaräsi  altında  doğulması  yox, 
bilavasitä  doğum  anının  hansı  fäslä  täsadüf  etmäsi  mäsäläsi  xüsusi  ähämiyyät  käsb  edir.  Belä  ki,  heç  dä  qış 
ayında dünyaya göz açan insanla yayda doğulan insanın ana bätnindä inkubasiya keçmä dövrü eyni deyil vä bu 
belä  olmadığından,  onların,  belä  deyilsä,  bünövräsi  dä,  başqa-başqa  kärpiclärdän  (vitamin,  mineral  vä s.-dän) 
hörülür,  psixikası  ananın  tamam  färqli  mövsümlärdäki  ähval-ruhiyyäsi,  fiziologiyası  ananın  hämin  fäsillärä 
uyğun  qida  rasionu  äsasında  formalaşır  vä s.  Yäni,  ana  bätnindä  olduğu  müddätdä  täbiät  ananın  orqanizmi 
vasitäsilä  fäslä  uyğun  qida  rasionu,  orqanizmin  energetik  ritmi,  vä s.  formasında  individin  gäläcäk  bioloji  vä 
psixoloji parametrlärinin formalaşmasına täsir göstärir. 
Mähz bu säbäbdän, oğlaq bürcü altında doğulan insanlarla «qız bürcü» altında dünyaya göz açan insanların 
istär fizioloji vä istärsä dä, emosional, intellektual vä iradi cähätdän biri-birindän färqlänmäsi mistiklik yox, adi 
bioloji zärurätdän iräli gälän qanunauyğunluqdur. 
Burada yeganä olaraq bir şeyi qeyd edäk ki, adätän «bürc» mäsäläsinin äleyhinä çıxanlar, ona qarşı äsasän 
äkizläri  nümunä  göstärirlär  ki,  onlar  eyni  gündä,  eyni  saatda  doğulmalarına  baxmayaraq,  bäzän  ola  bilir  ki, 
gäläcäkdä äkizlärdän biri – böyük bir alim, ikincisi isä – cinayätkar ola bilir. Bu faktın äsassızlığı ondan ibarätdir 
ki, biz heç dä demirik ki, insanın taleyini bir täkcä nä zaman doğulması müäyyän edir. Burada çoxlu faktorlar rol 
oynayır  ki,  nä  zaman  doğulmaq  bunlardan  biridir.  Doğulandan  sonra,  hätta  iki  äkiz  qardaşdan  da  biri  münbit, 
digäri  qeyri-münbit  sosial  mühitä  düşärsä  onların  artıq  orta  yaşlarında  bir-birindän  yerlä  göy  qädär  färqlänän 
şäxsiyyätä çevrilmäsi qaçılmazdır. 
I.2.2.2. Coğrafi faktorlar 
Coğrafi  faktorlar  sırasına  insanın  hansı  iqlim  qurşağında  doğulmasının  onun  intellekt  vä  xarakterinin 
formalaşmasında oynadığı rolu säciyyäländirir. Afrika ilä Sibirin energetik ritmi, atmosfer strukturu, seysmik vä 
meteoroloji  xarakteri,  ärzaq  çeşidi  vä s.,  täbii  ki,  eyni  deyil,  hälä  havanın  härarätini  demirik.  Burada  uzun 
müddät  yaşayan  insansa,  täbii  olaraq  bu  şäraitä  adaptasiya  olmalıdır  –  fäqät,  ätraf  mühitlä  harmoniya  yarada 
bilmäyän istänilän varlıq ölümä mähkumdur. Deyilän adaptasiya isä, orqanizmi, här bir färqli hal üçün, öz psixi 
vä fizioloji imkanlarını bir başqa formada säfärbär  etmäyä, tamam  başqa-başqa formalı stimullara köklänmäyä 
vadar  edir.  Bu  isä  beyin  resurslarının tamam  başqa-başqa  formalarda  säfärbär  olunması,  täşkil  olunması, psixi 
enerjinin  färqli  ünvanlar  üzrä  bölüşdürülmäsi  demäkdir.  Bütün  bunlar  isä  elä-belä  şey  deyil.  Näticädä,  näinki 
Afrika ilä Avropada yaşayan insanların, hätta eyni bir kändin färqli täräflärindä yaşayan insanların da xarakteri 
bir-birindän färqli olmuş olur – fäqät, kändin bu täräfi bir başqa, o biri täräfi isä tamam başqa bulaqdan su içä 
bilär. 
I.2.3. SOSIAL AMILLÄR 
II.2)  Sosial  faktorlar,  insanın  doğulub  böyüdüyü  vä  ya  müxtälif  vaxtlarda  tämasda  olduğu  sosial  sistemin 
insanın bir şäxsiyyät kimi formalaşmasına göstärdiyi täsiri xarakterizä edir. Bu qäbildän olan faktorların özünü 
dä bir neçä qrupa ayırmaq olar: Lokal vä qlobal sosial faktorlar. 
I.2.3.1. 
Lokal sosial determinantlar
 
Lokal sosial faktorlar sırasına ikitäräfli münasibätlärdä digär insanların norma vä däyärlärinin insana göstärdiyi täsirlär 
aiddir. Ailä, iş yeri, mäktäb, qohum vä qonşularla ünsiyyät vä b. bu qäbil täsirlärin başlıca mänbäyidir. Bu münasibätlärdä 
täräfdaş  olan  ayrı-ayrı  individlärin  här  birinin  häyat  täcrübäsi,  häyata  baxışı,  subyektiv  norma  vä  däyärlär  sistemi  vä s. 
digärläri ilä eyni olmadığından onların här birindän keçän sirayät, qalan räftar värdişi, ünsiyyät modeli, täässürat, kompleks 
vä «ustanovka»lar da bir-birinin eyni olmur. Nümunä üçün, mäs., här bir käsin ilk ünsiyyät täräfdaşı olan valideynlär, bir 
täräfdän  öz  xarakter  vä  davranışları  ilä  uşaqları  üçün  täqlid  modeli  funksiyası  daşıyır,  digär  täräfdän  onların  subyektiv 
norma vä däyärlär sistemi cäza vä mükafat mexanizmläri vasitäsilä täzahür edäräk uşaqların häyata baxışında, kompleks vä 
«ustanovka»larının formalaşmasında, sosial oriyentasiyalarında äbädi iz buraxır vä s. 
I.2.3.2. Qlobal sosial determinantlar 
Qlobal  sosial  determinantlar  sırasına  isä  bütövlükdä  yaşadığı  cämiyyätin,  üzvü  olduğu  sosial  seqmentin  insana 
göstärdiyi  täsirlär  aiddir.  Özünün  sistemli  strukturu  vä  däqiq  väzifä  bölgüsü  ilä  üzvlärinin  qüvväsini  tamamlayan, 
koordinasiya  edän  vä  vahid  mäqsädä  fokuslayan  cämiyyätlär,  robinzonluqla  müqayisädä,  yaşamaq  uğrunda  mübarizänin 
daha älverişli üsulu kimi özünü täsdiqläyib, insanların bioloji mövcudluğunu sığortalasa da, digär täräfdän sosial tarazlıq vä 
säfärbärlik  mäqsädinä  xidmät  edän  mükälläfiyyätläri,  normaları,  qaydaları,  yasaqları,  tabuları  vä s.  vasitäsilä  onların 
azadlığını älindän alır, davranışlarını reqlamentläşdirir, fäaliyyätlärini qälibä salır, täbii psixi simalarını mähv edir, onların 
simasında  özünün  mikro-obrazını  formalaşdırır.  Özü  dä  färqli  cämiyyätlär  öz  üzvläri  üçün  färqli  davranış  normalarını, 
birgäyaşayış stillärini dominant qäbul edib, färqli räftarları yasaqladığından, hämçinin här bir konkret sosial seqment (irqi, 
irsi, dini, milli vä s. qrup) yalnız onun özünä xas olan tipik hansısa stress vä ya konflikt situasiyalara vä bunları häll etmäk 
üçün yalnız bu seqmentdä mäqbul hesab olunan forma vä vasitälär toplumuna malik olduğundan, bütün bunlar son näticädä 
ayrı-ayrı  cämiyyätlärin  ontogenez  zämindä,  özünämäxsus  färqli  däyärlärinin,  etalonlarının,  mänävi  atmosferinin, 
psixologiyasının,  «ustanovka»larının,  xarakterik  psixi  rudimentlärinin,  unikal  räftar  vä  düşüncä  modelinin  vä s.  meydana 
gälmäsinä,  bir  cämiyyät  üzvlärinin  baxışlarının,  zövqlärinin,  «ustanovka»larının,  meyarlarının  digärlärininkindän 
färqlänmäsinä  vä s.  säbäb  olur.  Bu  normalar,  qaydalar,  yasaqlar,  imperativlärsä  täbiätdän  doğmayıb,  insan  täxäyyülünün 
mähsulu  olduğundan,  onlar  bu  cämiyyätlärin  üzvlärindä  müäyyän  vaxta  qädär  psixi  disharmoniyanın,  müäyyän  vaxtdan 
sonra  psixi  kompleks  vä  psixi  rudimentlärin  meydana  gälmäsinä  säbäb  olur  (Yunq  arxetipläri  elä  bunlar  deyilmi?). 
Mentalitet,  etnoşüur,  yaş  psixologiyası  vä s.  şäklindä  täzahür  edän  bu  diverigensiyalar  isä  inisiasiya  vä  seqreqasiyalarda, 

---