Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə14/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   10   11   12   13   14   15   16   17   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
22 
Funksional  baxımdan  kişiläri  eyni  mäsälänin  yalnız  mäntiqi-rasional  täräfläri,  qadınlarısa  onun  emosional  –  hissi 
täräfläri  daha  çox  maraqlandırır.  Kişilär  üçün  öz  emosiyalarını  gizlätmäk,  qadınlarçünsä  –  äksinä,  onları  därhal  büruzä 
vermäk  daha  çox  xasdır.  Kişilär  öz  hämsöhbätläri  ilä  äsasän  iş,  idman,  ictimai  problemlär  vä s.  barädä,  qadınlarsa  –  öz 
problemläri, häyatları vä s. barädä daha intim söhbät aparırlar. 
Ailädä  qadınlar  öz  häyat  yoldaşlarına  daha  çox  emosional  dästäk  göstärsälär  dä,  bunun  müqabilindä  ondan  heç  vaxt 
därin  emosional  yaxınlıq  görmädiklärindän  (çünki  kişilärdä,  ümumiyyätcä,  belä  hiss  fiträn  yoxdur)  mäyus  olur,  belä 
yaxınlığı  öz  räfiqä  vä  qohumlarından  axtarır,  yaxud  da  öz  alämlärinä  qapılırlar  (älbättä  ki,  «qisasçılıq»  mövqeyi 
tutmurlarsa). 
ctimai  häyatda  –  kişiläri  mäqsädin  äldä  edilmäsi  maraqlandırdığı  halda,  qadınlar  üçün  –  ämäkdaşlıq  prosesinin  özü 
daha önämli olur. 
Hämçinin,  rängaräng  mähäbbät  macäralarında  –  qadınları  birinci  növbädä  ailä  qurmaq,  özünä  daimi  arxa,  güclü  vä 
etibarlı dost tapmaq maraqlandırdığı halda,  kişilär üçün bu mäcaralar çox vaxt häyat täcrübäsi toplamaq, özünütäsdiq, bir 
sıra halda isä, öz cinsi täläbatını ödämäk vä s. üçün ähämiyyät käsb edir. 
Sadalanan aspektdä aşağıdakı qanunauyğunluqlar da, xüsusi ähämiyyätlidir. 
Yüksäk  mälumatlı  vä  tähsilli  qadınlar  istär  öz  cinsi  vä  istärsä  dä  äks  cins  yanında  elä  böyük  cälbedici  täsirä  malik 
olmurlar.  Här  iki  cins  onlarla  kontaktı  nä  isä  çox  az  zövqlü  bir  iş  kimi  qäbul  edir.  Onlar  hätta  öz  sahälärindä  tanınmış 
mütäxässis  olsalar  da  belä,  tanışlar  onlara  ünsiyyät  täräf-müqabili  kimi  başqalarından  daha  az  härarät  vä  canıyananlıq 
nümayiş etdirirlär. Kişilärsä belä qadınları daha az seksuallığı vä cälbediciliyi olan tip kimi qäbul edirlär. 
Hämçinin ikinci mäsälä barädä: Eyni bir qrupdan, peşä sahäsindän, kollektivdän vä s. olan qadın vä kişi bir-biri üçün 
daha  az  cälbedici  vä  qeyri-adi  täsir  bağışlaya  bilirlär.  Kişilärin  täsävvürünä  görä  ‘‘yad’’  qadınlar  daha  çox  zäruri  qadın 
keyfiyyätlärinä (mäs., lätiflik, qayğıkeşlik, mülayimlik, mehribanlıq, oynaqlıq, gülärüzlülük, taktlılıq vä s. kimi) malikdirlär, 
näinki ‘‘öz’’ qadınları. ‘‘Öz’’ qadınları aydındır, kişilär üçünsä qadında vacib olanı – onların ‘‘anlaşılmazlığıdır’’. 
Bunlar  çox  geniş  aspektdä  qadın  vä  kişi  däst-xättini  bir-birindän  färqländirän  än  ümumi  tendensiyalar  idi.  Gündälik 
häyatda çox tez-tez bunlardan istisnalara rast gälmäk mümkün olsa da, ümumi halda, bu istisnaların sayı qadın vä kişi säsi 
arasındakı färqlärdän o qädär dä çox deyil vä bu äkslik bir yerdä ümumi fälsäfi tamlığı yaradır. (älaqädar mövzular barädä 
bax: burada, säh. 35, 43...) 
Aşağıda bir sıra sahälärdäki färqlär ayrıca olaraq näzärdän keçirilir: 
 
1) QARŞIDURMA: MÜSTÄQ LL K~BAĞLILIQ: 
ABŞ-da  qayğıkeşlik  vä  himayädarlıq  täläb  edän  sahä  işçilärinin  (mäs.,  sosial  sahä  işçilärinin,  müällimlärin, 
tärbiyäçilärin,  qäyyumların  vä s.)  äksäriyyäti  qadınlardır  (Azärbaycanda  da  bunun  belä  olduğunu  yäqin  etmäk  üçün,  elä 
bilirik, elä ciddi statistik kalkulyasiyaya ehtiyac yoxdur). Qadınlar daha çox ağlamağa vä öz yaşantıları barädä başqalarına 
danışmağa  daha  çox  meyllidirlär  Mähz  bu  fakt  istär  qadın  vä  istärsädä  kişilärin  näzärindä  qadınla  dostluğun  kişi  ilä 
dostluqdan daha  yaxın  ola bildiyini  demäyä äsas  verir (Rubin  1985, Sapadin 1988), Qadınlar ätrafdakıların emosiyalarını 
kişilärlä  müqayisädä  daha  yaxşı  sezir,  anlayır  vä  ya  deşifrä  edirlär.  Qadın  vä  kişinin  qeyri-verbal  älamätlärä  qarşı 
hissiyyatlılığını yoxlamaq mäqsädilä keçirilän 125 eksperimentin näticäsini analiz edäräk ABŞ alimläri (Judith Hall 1984) 
bu qänaätä gälib ki, qadınlar hätta sözsüz belä qarşı täräfin fikirlärini onların üz ifadälärinä äsasän daha yaxşı anlayır. Bu 
fakt  kädärli  vä  şän  väziyyätlärä qadınların  kişilärlä  müqayisädä  näyä  görä daha çox emosional reaksiya  vermäläri faktını 
izah edir (Grossman  & Wood – 1993, Sprecher  & Sedikides – 1993, Stoppard  & Gruchy 1993). Münasibätlärdä  kişilär – 
mäsälänin  özünä,  qadınlarsa  –  insanlararası  münasibätä  daha  çox  diqqät  verirlär  (Nancy  Chodorov  –  1978.  1989;  Jean 
Baker Miller – 1986; Carol Gilliagan – 1982, 1990) (157 säh. 231-232). 
2) SOS AL DOM NANTLIQ 
Yarandığı  gündän  1994-cü  ilä  qädär  ABŞ  konqresinin  üzvü  olmuş  11377  şäxsdän  yalnız  1,4%-i  qadın  olub 
(157 säh. 232).  Yeri  gälmişkän,  yarandığı  gündän  bu  yana  ABŞ-da  indiyä  qädär  heç  bir  qadın  prezident  vä  ya  vitse-
prezident  väzifäsinä  yüksälä  bilmädiyi  halda  geridäqalmış,  qadın  hüquqlarını  tapdalayan  hesab  edilän  slam  ölkälärindä 
(Türkiyä, Pakistan, Banqladeş) qadınlar bu väzifäyä yüksälib. Rolların däqiq bölgüsünün aparılmadığı situasiyalarda kişilär 
lider rolunda çıxış edärkän  avtoritar, qadınlarsa –  demokratik stilli  idaräçiliyä  üstünlük  verirlär (Eagly  & Johnson  1990). 
Demokratik rähbärlik stilinin qäbul edildiyi kollektivdä qadın vä  ya kişinin rähbärliyi kollektiv täräfindän eyni säviyyädä 
qäbul  edilir.  Avtoritar  stilli  kollektivdä  qadın-liderä  verilän  qiymät  o  qädär  dä  yüksäk  olmur.  (Eagly  &  others,  1992). 
nsanlar «güclü vä inadkar» kişi hakimiyyätini daha häväslä qäbul edirlär näinki «hikkäli vä aqressiv» qadın hakimiyyätini 
(157 säh. 233). Kişi  ünsiyyät  stili  müstäqillik, qadın ünsiyyäti – qarşılıqlı asılılıq  kimi  xarakterizä  oluna  bilär. Kişiläri  här 
bir situasiyada qäläbä, üstünlük vä dominantlıq daha çox maraqlandırır (Sidanius vä b. 1994). Qadınlarsa (älälxüsus färqli 
cinslärdän  ibarät  kollektivdä)  daha  taktik,  näzakätli  vä  özünä  az  arxayın  olurlar.  (Garli  –  1991,  Ellyson  &  others,  1991, 
Major & others, 1990) (157 säh. 233) 
Kişilärin  adi  ünsiyyätindä  dä  daim  aqressivlik  vä  hökm  hiss  olunur:  onlar  danışanda  qarşı  täräfin  sözünü  käsmäklä, 
gözlärinin içinä baxmaqla, ällärinä toxunmaqla vä çox az halda gülümsämäklä hämsöhbätä täzyiq göstärir. Qadın vä kişinin 
yarışında,  yaxud  räqabätindä  kişinin  mäğlubiyyäti  ätrafdakılar  täräfindän  daha  böyük  alçalma  kimi  qäbul  edilir,  näinki 
qadının  mäğlubiyyäti.  Kişilär  hätta  adi  gündälik  häyatda  da,  qadınlar  üzärindä  öz  üstünlüklärini  qoruyub  saxlamağa 
çalışırlar, mäs., kişi vä ya qadın öz cinsi ilä söhbät edärkän söhbät äsnasında täräflär bir-birinin sözünü eyni tezliklä käsdiyi 
halda, kişi qadınla söhbät edärkän qadının sözünü täxminän iki däfä çox tezliklä käsir vä qadın qalan vaxtın böyük hissäsini 
sonradan fikirlärini toplamağa, käsilmiş fikrinin istiqamätini yada salmağa vä s. häsr edir. 
Hämçinin, ätrafdakılar  da, qadınla  müqayisädä  kişinin  qabiliyyätinä  daha etibarla  yanaşırlar (hansı  ki, häqiqätdä  heç 
belä  olmasa  da),  mäs.,  kişi  –  lektor,  sürücü,  bärbär  vä b.  känardakılar  täräfindän  daha  kompetentli,  professional, 
mäsuliyyätli vä s. qäbul edilir, näinki qadın – lektor, sürücü, bärbär vä b. 
3) AQRESS VL K 
Aqressivlik  mäsäläsindä  dä  kişilär  qadınları  qat-qat  üstäläyir.  Kanadada  adam  öldürmäyä  görä  häbs  olunan  kişilärin 
sayı eyni cinayätä görä häbs olunan qadınların sayına nisbätdä 11 : 1, hädä vä ya zorlamalara görä häbs olunanların nisbäti 8 
: 1-dir (Colombo 1994). ABŞ-da analoji cinayätlärin nisbäti 10 : 1 vä 5 : 1 (Milqramın täcrübäsi). 
Statistikaya  görä,  bütün  dünya üzrä  kişilärin  qadınları  öldürmäsi  halı,  qadınların  kişiläri  öldürmäsi faktından  20  däfä 
çoxdur (Daly & Wilson 1989). Laborator täcrübälär zamanı «täräfdaşı cäzalandırmaq» mäqsädilä kişilär qadınlara nisbätän 
daha yüksäk gärginlikli cäräyan seçirdilär (Eagly & Steffen 1986, Hyde 1986) (157 säh. 234, 300); 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   10   11   12   13   14   15   16   17   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə