Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə15/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   11   12   13   14   15   16   17   18   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
23 
4) SEKSUALLIQ 
Aparılan  sorğuların  näticälärinä  äsasän  müäyyän  edilib  ki,  täsadüfi  cinsi  yaxınlıq  qadınlarla  müqayisädä  kişilär  üçün 
daha  çox  yolveriländir  (Oliver  and  Hyde,  1993).  Tänha  kişilär  daha  tez-tez  sekslä  mäşğul  olur  vä  täräfdaşı  daha  tez-tez 
däyişir,  näinki tänha qadınlar  (Baumeiter 1991; Bailee  &  others, 1994).  Çox nadir  hallar  istisna  olmaqla,  demäk  olar  ki, 
bütün  dünyada  kişilär,  qadınlarla  müqayisädä  daha  çox  cinsi  yaxınlığın  täşäbbüsçüsü  kimi  çıxış  edirlär  (Marshall  Segal 
1990). Özü dä täkcä cinsi yaxınlığın yox, häm dä qadınla yaxınlaşmada ilk addımı atmaq vä qadına qulluq kimi mäsälälärdä 
dä (Hendrick 1988, Kenrick 1987). 
Äksär  heyvanların  da  erkäk  cinsi,  öz  insan  hämcinsi  kimi,  seksual  planda  daha  inadkardır  vä  täräfdaşın  kimliyi 
mäsäläsindä (yäni täräfdaş tapmaqda) daha az färqinä varır (Hinde. 1984) (157 säh. 235). 
     
I.2.3.4.2. 
Millätlärin psixologiyası
 
 
Bugünkü  gündä  millätlärin  psixologiyası ilä psixologiyanın  «etnik  psixologiya»  adlanan  xüsusi  bölmäsi  mäşğul  olur. 
lkin  märhälädä  – müxtälif  xalqların mänävi-mädäni xüsusiyyätlärini öyränmäk  mäqsädilä  meydana çıxan  bu  psixologiya 
sahäsinin,  XIX  äsrin  ikinci  yarısından  başlayaraq  ilk  ümumi  terminläri  meydana  çıxmağa  başlayır:  «xalqların 
psixologiyası»,  «milli  xarakter»,  «milli  ruh»,  hätta  «etnik  (etnoqrafik)  psixologiya»  (Ribo  T.  –  1886)  vä s.  kimi.  Bunlara 
paralel olaraq etnopsixologiyanın näzdindä fälsäfi-psixoloji xätt dä inkişaf edir (X.Şteyntal, M.Lasarus, V.Vundt, Q.Lebon 
vä b.).  Ümumi  olaraq,  hämin  dövr  üçün  äsas  tädqiqat  metodu  –  dildä,  adät-änänälärdä,  äsatirlärdä,  bir  sözlä,  müxtälif 
xalqların  mänävi  häyatında  insani  ruhların  täzahürünün  analizindän  ibarät  idi.  Bugünkü  gündä  etnopsixologiya  –  ayrıca 
individ vä ya insan qruplarının etnik vä mädäni mänsubiyyäti ilä älaqädar olan, şüuri vä qeyri-şüuri säviyyädä täzahür edän 
müxtälif psixoloji xüsusiyyätläri öyränän psixologiya bölmäsi kimi tanınır (bax:  131 säh. 527). 
XX äsrin 30-cu illärindän başlayaraq Qärbdä bu tälimin özünün dä näzdindä differensasiya gedäräk, etnik psixologiya 
özü dä iki färqli qola – psixoloji antropologiya vä krosskultur psixologiya qollarına ayrıldı. Bunlardan birincisi – insanların 
müxtälif mädäniyyät şäraitdä necä düşünüb, hiss edib, reaksiya verib, häräkät etmäsini (başlıca nümayändäläri R.Benedikt, 
M.Mid,  K.Klakxorn,  R.Linton,  K.Dyubua  vä b.);  ikincisi  isä
  –  färqli  etnik  vä  mädäni  qruplara  mäxsus  individlärin 
psixologiyasındakı  oxşarlıq  vä  färqläri,  hämçinin,  sosio-mädäni,  ekoloji  vä  bioloji  xüsusiyyätlärindäki  psixoloji  färqlärin 
älaqäsini vä zaman keçdikcä bu färqlärdä yaranan däyişiklikläri öyränmäklä mäşğul olur (bu sonuncusu häm dä müqayisävi-
mädäni  psixologiya  adı  ilä  dä  tanınır).  Postsosialist  ölkälärinin  psixologiyasında  bunların  här  ikisi  etnopsixologiya  vä  ya 
etnik psixologiya çärçiväsindä öyränilir (Etnopsixologiya – insanların etnik (mädäni) mänsubiyyäti ilä onların psixologiyası 
arasındakı älaqäni öyränän psixologiya sahäsidir). (älaqädar mövzular barädä bax: burada, säh. 137, 138) 
Haşiyä  kimi  qeyd  edäk  ki,  millätlärin  psixologiyasının  öyränilmäsinä  belä  böyük  maraq  häm  dä  siyasi  motivlärlä 
älaqädardır.  Belä  ki,  bu,  kimä  necä  täsir  göstärmäk  işini  müäyyän  etmäyä  imkan  verir.  Hätta  politologiyada  etnik 
psixologiyanın täsiri ilä yaranmış «Etnopolitologiya» adlı xüsusi bölmä dä mövcuddur (bu barädä ätraflı bax: Ädäbiyyat 
siyahısı
na [burada, säh. 156]  30-ci ädäbiyyata). 
Etnopsixologiya  –  insanların  etnik  (mädäni)  mänsubiyyäti  ilä  onların  psixologiyası  arasındakı  älaqäni  öyränän 
psixologiya sahäsidir. Bugünkü gündä dünya psixologiyasında millätlärin psixologiyasının öyränilmäsi mäsäläsinä, äsasän 
iki färqli yanaşma xätti mövcuddur: Amerika vä Avrasiya modelläri. 
Birinci variant ABŞ psixologiyasında meydana çıxıb vä indi dä burada aparıcı mövqedä dayanır. 
Avropa, keçmiş SSR  vä Uzaq Şärq ölkälärindä millätlärin psixologiyası «etnik psixologiya» çärçiväsindä öyränilir. 
 
Ümumi olaraq, bugünkü gündä etnik psixologiya müxtälif millät vä mädäniyyätlär arasında häddän artıq çoxlu oxşarlıq 
vä färq müäyyänläşdirib. Mäsälän, belä ümumiliklärdän än mäşhuru bütün tip cämiyyätlärdä inbridinq (insest) hadisäsinin, 
yäni çox  yaxın qan qohumlarının bir-biri ilä cinsi  yaxınlığının qadağan edilmäsidir.  stisnasız  olaraq bütün cämiyyätlärdä 
valideynlär öz övladları ilä hämçinin qardaş bacı ilä cinsi älaqäyä girmir. Baxmayaraq ki, bu qayda istänilän mädäniyyätdä 
vä  millätdä  çox  tez-tez  pozulması  hallarına  rast  gälmäk  mümkündür.  Här  halda,  norma  bütün  millätlär  üçün  öz 
universallığını qoruyub saxlayır: Heç bir cämiyyät inbridinq hadisäni täqdir etmir ( 131 säh. 237). Haşiyä kimi qeyd edäk ki, 
botanikada  eyni  kökdän  olan  bitkilärin  çarpazlaşmasının  ziyanlılığı  hälä  XX  äsrin  ävvällärindän  mälumdur.  nsanlar 
arasında talissamiya  xästäliyinin  başlıca säbäbininsä  yaxın qan qohumları  arasındakı  nigah  olduğu  bugünkü  gündä tibbdä 
mälumdur (älaqädar mövzular barädä bax: burada: säh. 137, 138). 
 
 
ND V DUAL ZM-KOLLEKT V ZM: ( 131 säh. 249-267) Son yarım äsrdä Qärbdä individualizm daha da güclänib 
Bu  barädä  Qärb  valideynlär  uşaqlarında  müstäqillik  vä särbästliyi daha tez-tez  täqdir  edir,  vä  onların  sözäbaxan  olmaları 
mäsäläsi  onları  daha  az  narahat  edir.  Paltar  üslubu  vä  räftar  manerası  daha  da  rängaräng  olub,  şäxsiyyät  azadlığı  artıb, 
ümumi däyärlär isä itib.  ndividualizmin güclänmäsi täkcä depressiya hadisälärinin sayının artması ilä deyil, eyni zamanda, 
sosial täcridläşmänin digär älamätlärinin dä artımı ilä müşayiätlänir. Mäs., täkcä ABŞ-da 1960-cı ildän bäri; 
  Boşanmaların sayı iki däfä; 
  Yeniyetmä yaşında intihar edänlärin sayı üç däfä; 
  Zorlanma hadisäsi ilä älaqädar müraciät edänlärin sayı dörd däfä; 
  Uşaqlarla pis räftar olunması ilä bağlı edilän müraciätlärin sayı – 5 däfä; 
  Natamam ailälärdä dünyaya göz açan uşaqların sayı 6 däfä; 
  Gänclär arasında zorakılıq işlätmäklä törädilän cinayätlärin sayı 6 däfä artmışdır ( 131 säh. 254). 
 
Färqli mädäniyyät tipinä mänsub olan insanların bir-biri ilä kontaktı zamanı aralarında meydana çıxa biläcäk namünasib 
väziyyätin vä anlaşılmazlıq momentlärinin minimuma endirmäk üçün Triandis, Brislin vä Gui (1988) aşağıdakı tövsiyyäläri 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   11   12   13   14   15   16   17   18   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə