Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə16/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   12   13   14   15   16   17   18   19   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
24 
verir: 
ndividualist kollektivist mädäniyyätdä olarkän 
–  Konfrontasiyadan qaçmalı; 
–  Därhal yaxınlaşma gözlämädän, yaxınlığın uzunmüddätli münasibätin näticäsindä formalaşmasını vä s.; 
–  Tävazökar olmaq; 
–  Qrup ierarxiyasında insanların statusu ilä maraqlanmalı; 
–  Öz sosial väziyyätini vurğulamaq; 
Kollektivist individualist mädäniyyätdä olarkän: 
– 
städiyin şeyi särbäst şäkildä tänqid etmäk; 
–  Därhal äsas mäsäläyä keçmäli; 
–  Öz bacarıq vä qabiliyyätini nümayiş etdirmäli; 
–  Hämsöhbätin sosial väziyyätinä vä  bu vä  ya digär qrupa mänsubluğuna deyil, şäxsi keyfiyyätlärinä böyük ähämiyyät 
vermäli vä s. ( 131 säh. 252); 
 
 
Türk millätlärinin psixologiyası barädä: 
 
Yuxarıdakı bölmädä sadalananlar Avropa alimlärinin müxtälif millätlärä verdiyi ümumi xarakteristikalar idi. 
Bu kontekstdän, onlar türk xalqlarının da milli psixologiyasını xarakterizä  edirlär. Lakin uzaq  avropalıların bu 
analizi, onların yad psixologiyaları säbäbindän, heç  vaxt türklärin bütün mäziyyätlärini, onların  psixologiyanın 
incäliklärini  ähatä  edä  bilmäz.  Mähz  bu  säbäbdän,  burada  türk  xalqlarının  milli  psixologiyasına  daxildän  bir 
näzär salmağa çalışırıq: 
Sakit okeandan Atlantik okeana qädär uzanan bir ärazidä qazanılan tarixi qäläbälär türk xalqlarında tarixän 
patoloji  «‘‘Eqo’’-sentrik»  bir  psixologiya,  milli  xarakter  formalaşdırıb  ki,  o  da  bu  xalqlarda  aşağıdakı 
spesifikaların meydana gälmäsi ilä näticälänib: 
  Müsbät kateqoriyadan olanlar: 
a)  Märdlik, cängavärlik (bu xalqların öz milli terminologiyası ilä ifadä olunsa  – ärlik vä  ya äränlik) psixologiyası:  lk 
dövrlärdä hansısa bahadurların nümunäsi timsalında, daha sonra hansısa yürüşlär äräfäsindä formalaşan vä ümumilikdä, 
deyilän  hämin  qäläbälärin  säbäb  vä  näticäsi  kimi  meydana  çıxan  bu  milli  xarakter,  sonrakı  märhälälärdä  artıq  sosial 
normalar täräfindän täsbit olunaraq, mifologiya, äsatir vä s. vasitäsilä milli şüura häkk olundu, onun äsas komponentinä 
çevrildi. Türk xalqlarının folklorunu qährämanlıq epopeyalarının başına götürmäsi bu kateqoriyadandır. Dünyanın bir 
çox  xalqlarının  taleyindä,  mäişätindä,  milli  xarakterindä  türk  äränliyi  äväzolunmaz  izlär  buraxıb.  Mäşhur  Çin  säddi, 
çinlilärin  häşäratla  qidalanması,  ermänilärin  yaltaq,  fahişäxana  vä  terrorist  bir  millät  olması  vä b.  mähz  türk 
qährämaniliyinin  bu  cür  izlärindändir  –  bunların  här  biri  yaşamaq  uğrunda  mübarizädä  türk  qährämaniliyinä  qarşı 
hämin xalqların özünämäxsus tarixi reaksiya (özünümüdafiä, vä ya adaptasiya) formalarıdır; 
b)  Kosmopolitizm:  Tarixän  zäbt  etdikläri  ärazilärä  özläri  ilä  xüsusi  türk  sivilizasiyası  daşımayıb,  yerli  xalqlara  qarşı 
mäcburi assimilyasiya  siyasäti  yürütmämäläri  şäklindä täzahür edän  bu  psixologiya,  bugünä qädär  qorunub  saxlanıb: 
türk  dövlätlärinin  demäk  olar  ki,  hamısı  çoxmillätli  dövlätlärdir  vä  bu,  xırda  millätlärin  min-min  illär  ärzindä  türk 
dövlätlärinin näzdindä öz milli «män»ini qoruyub saxlaya bilmäsi, onlara qarşı tarixän, türklär täräfindän heç bir milli 
diskriminasiyanın  olmasının  älamätidir.  Bu  ärazilärdä  milli  zämindä  üsyanların,  qırğınların  baş  vermäsinä,  milli 
problemlärin qabarıqlaşmasına dair tarixdä elä bir mäşhur faktın mälum olmaması, Avropanın böyük bir qisminin 600 il 
Osmanlı imperiyasının tärkibindä olub, yenä dä öz dinini, dilini itirmämäsi vä b. da deyilän türk kosmopololitizminin 
täzahürlärindändir.  Toleriantlıq,  yäni  digär  millätlärä,  baxışlara,  düşüncä  sistemlärinä,  mädäniyyätlärä,  mentalitetlärä 
vä s.  dözümlülük  prinsipi,  yalnız  son  dövrlärdä  beynälxalq  arenada  aktuallaşsa  da,  Türk  millätlärindä  bu  hal,  demäk 
olar ki, genetik olaraq mövcud olub; 
c)  Qadına  hörmät:  Deyilän  kosmopolitik  düşüncä  tärzindä,  türk  xalqlarının  heç  vaxt  däyişmädiyi,  başqalarına 
uyğunlaşdırmadığı vä daim dä başqalarında mövcudluğunu qäbul etmädiyi çox cüzi komponentlärdän  biri dä, qadına 
spesifik münasibätdir. Qadına qarşı patoloji täläbkar olan Şärq vä qadına äyläncä, zövq-säfa mänbäyi kimi baxan Qärb 
düşüncä stilindän färqli olaraq, burada bütün dövrlärdä qadın mäsäläsi tamam färqli kontekstdä qavranılıb ki, bunun da 
bir neçä täzahür forması aşağıdakıdır: patoloji ailäcanlılıq; namus mäsäläsinin fövqälyüksäk däyärländirilmäsi; qadının 
cariyä,  qul,  käniz  kimi  alınıb-satılması  änänäsinin  tarixän  burada  mövcud  olmaması;  äksinä,  qadın  azadlığının, 
qährämanlıqlarının alqışlanması, tärännüm edilmäsi, stimullaşdırılması vä bunun näticäsi olaraq, türk xalqları tarixindä 
çoxlu qähräman qadın adlarının qalması; türklärin tarixän monoqonik (täkarvadlı) ailä formalı millät olmaları vä s. 
  Deyilänlärlä  bärabär  türk  millätlärinin  xarakterindä  «mänfi»  kimi  säciyyäländirilä  biläcäk  cähätlär  dä 
olmamış deyil ki, bunların bir qismi aşağıdakılardır: 
a)  Patoloji  individualizm:  Bir  täräfdän  cängavärlik  vä  märdlik  psixologiyasının,  digär  täräfdänsä  kosmopolitik  düşüncä 
tärzinin zäruri näticäsi olan vä ätraf dünyaya ifrat eqoistik (vä ya eqo-sentrik) münasibät şäklindä täzahür edän bu milli 
xarakter, bütün dövrlärdä türk millätlärindä milli birlik vä kollektivçilik ruhunu zäif edib. Elä bugünkü gündä dä hämin 
psixologiyanın zäruri näticälärindändir ki, dünya säviyyäsindä täkbätäk idman növlärinin (äski türk cängavärliyinin äla 
täzahür  formalarının)  demäk  olar  ki,  äksäriyyätindä  türk  xalqlarının  nümayändäläri  birincilik  äldä  edä  bilibdisä  dä, 
kollektiv idman  növlärinin  heç birindä  bu  xalqların äsaslı färqlänmäsi faktı,  demäk  olar  ki, mälum  deyil (Türkiyänin 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   12   13   14   15   16   17   18   19   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə