Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə22/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   18   19   20   21   22   23   24   25   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
32 
olunmuşdu.  Lakin  bu,  diqqätyayındırıcı,  mövzunu däyişdirän  müdaxilälärä aid idi  vä  mövzuya  dästäk, emosiyalara täkan 
mäqsädi  güdän  müdaxilälär  bura  aid  deyil.  Mäsälä  burasındadır  ki,  bir  sıra  elä  verbal  formullar  mövcuddur  ki,  onlar  bu 
halda  mane  olmayıb,  äksinä,  täräf-müqabilin  hämin  bu,  «ayıqkän  hipnoz»  väziyyätini  daha  da  därinläşdirir,  ona  bir  növ 
täkanlar verir vä onu häqiqätän dä, getdikcä qeyri-şüuri bir väziyyätä gätirir. Bu cür formulların bäzilärisä aşağıdakılardır 
Ümumi  olaraq,  täräf-müqabilin  särbäst  assosiasiya,  eyforiya  halının  säviyyäsini  yuxarıda  sadalanan 
indikatorlar vasitäsilä müäyyän etmäk mümkündür. 
  EKSPRESS V  ND KATORLAR:  Täräf-müqabilin  poza  vä  säsi  täbii  görkäm  alır,  onlarda  gärginlik  vä  häyäcan  hiss 
edilmir. O, gözlärini gizlätmir, göz-gözä gälmäkdän qaçmır, äksinä, sizä daha tez-tez baxır, lakin gözlärini sizä zilläyib 
dä durmur. Özünü särbäst hiss edir vä sizä daha yaxın durmağa çalışır, yaxud pozası sizä täräf azacıq äyilmiş olur vä s.; 
  PS XOMOTOR  ND KATORLAR:  Bütün  növ  reaksiyaları,  häräkäti,  nitqi  çevikläşir,  mimika  vä  jestläri  canlanır, 
suallarınıza cavabı, här hansı qeydinizä reaksiyası pauzasız, çevik olur, düşünmädän danışır vä s.; 
  KOQN T V  ND KATORLAR: Nitqindä hazırcavablıq, lakoniklik artır, yaddaşı güclänir, äksinä, diqqäti zäifläyir vä s.; 
  EVOKAT V  ND KATORLAR:  Ünsiyyätä,  ünsiyyätdä  täşäbbüsü  älä  almağa,  özünüifadäyä,  özünüböyütmäyä  vä s. 
meylli olur. 
Täräf-müqabilin  nitq  vä  davranışında  göstärilän  älamätlärin  müşahidä  olunması  onun  tamamilä  «ayıqkän 
hipnoz» väziyyätindä olduğuna işarädir; 
II.2.2.2.2. Mübahisä metodu 
Täräf-müqabilin  daxili  dünyasına  müdaxilä  etmäyin,  fikirlärini  aşkarlamağın  daha  bir  metodu  onun 
münaqişäyä, mübahisäyä cälb olunmasıdır. Fäslin ävvälindä intellektä verilän xarakteristikada qeyd edilmişdi ki, 
o, emosiyaların maksimum gärgin vä süst hallarında öz funksiyasını dayandırır.  nsanın näyisä gizlätmäsinin, sirr 
saxlamasının,  daxili  alämini  ört-basdır  etmäsinin  vä s.  äsas  säbäbkarı  da,  mähz  onun  intellektidir.  Belä  ki,  bu 
orqan  özünün  tänqidi-senzor  funksiyası  ilä  zärärli  olan,  mänafeyä  zidd  olan  heç  näyi  orqanizmin  yaxınlığına 
buraxmır, tähtälşüura «senzuradan» keçmäyän här hansı känar müdaxiläläri qätiyyätlä dayandırır vä s. – täbii ki, 
ägär «duysa». 
Bu  baxımdan,  yuxarıdakı  metoddan  äsas  mäqsäd,  emosiyaların  hämin  maksimum  aşağı  häddini,  yäni 
relaksasiya, süst halını äldä  etmäk idi. Deyildiyi kimi, diapazonun  yuxarı häddi, yäni emosiyaların maksimum 
gärginliyi  dä,  intellektual  fäaliyyäti  tormozlamaq  baxımından  analoji  effektlidir.  Bu  cähätdän,  mübahisä  – 
äsäbläri tarımlamaq, emosiyaları gärginläşdirmäk üçün än sadä vä älverişli üsuldur. 
«Äsäbi  başda  ağıl  olmaz»  –  deyirlär.  Mübahisäyä  cälb  olunmuş  adam  öz  üzärindä,  danışıqları,  häräkätläri 
üzärindä näzarätini itirir, iradä hesabına maskaladığı xüsusiyyätlärini büruzä verir, här növ sünilikläri täbiiliklä 
äväzlänir,  indiyä  qädär  üräyindä  saxladığı  tänälärini,  iradlarını,  münasibätlärini  açıqlayır,  häqiqi  fikirlärini 
aşkarlayır. 
Bu  hal,  ekstremal  situasiya  kimi,  eyni  zamanda,  onun  xarakterinin  bir  sıra  qaranlıq täräfini  dä  üzä  çıxarır. 
Belä  ki,  mähz  bu  anda  müäyyän  etmäk  mümkündür  ki,  täräfdaş  nä  däräcädä  inadkar  vä  ya  güzäştägedän, 
tämkinli vä ya tez özündänçıxan, kobud vä ya taktikdir. 
Ancaq ki, bu ziddiyyät axtarışını o qädär dä därinläşdirmäk lazım deyil: Täräf-müqabili inandırmağa çalışın 
ki,  mübahisä,  bäzi  momentläri  aydınlaşdırmaq  istäyindän  doğub.  Sizin  özünüz  mäcburän  mübahisäyä  cälb 
olunmusunuzsa, çalışın o qädär dä aludä olmayasınız vä heç vädä üzärinizdä näzaräti yaddan çıxarmayasınız; 
II.2.2.2.3. Sınaq-sähv metodu 
Täräf-müqabilin  häqiqi  fikirlärini  üzä  çıxarmağın,  räyini  «zandaj»  etmäyin  daha  bir  üsulu  bu  metoddur. 
Burada müxtälif käşfiyyat häräkätläri vä sözläri vasitäsilä ona «hücum» edilir, bunlara verdiyi cavab reaksiyaları 
äsasında, näyi davam etdirib-etdirmämäk barädä näticä çıxarılır. Bu metodun özü dä iki variasiyadan ibarätdir. 
  Birinci halda müxtälif zarafat, lätifä, eyham, replika, atmaca, ikibaşlı suallar, häräkätlär vä s. vasitäsilä birbaşa hücum 
edilir, lazımi särhädd keçilir. O cümlädän, söhbät äsnasında gänc oğlanların ‘‘täsadüfän’’ yeni tanış olduqları qızların 
qoluna, saçına, belinä äl toxundurmaları, lätifälärlä tädricän «lazımi» mövzuya gälib çıxmaları, müsahiblärin müxtälif 
fel formaları ilä bir-birinä eyham vurmaları, sataşmaları (mäs., bu formullarla: «Heyf, fürsäti äldän buraxmısan, gäräk 
belä edäydin», «Män olsaydım belä edärdim» vä ya «Filankäs olsaydı belä edärdi», «Näyä görä çäkindin, orda nä var 
idi ki?», «Yoxsa qorxdun ki, filan cür olardı?», «Bälkä belä edäydi, bäs onda?», «Kaş elä olaydı», «Eybi yoxdur, indi 
qorxmursan qorxma, fürsät düşändä qorxudaram», «Nädir, mägär sänä nä isä täklif veriräm ki?», «Yox, qorxuram söz-
zad  düzäldärsän»  vä s.)  vä b.  hämin  bu  «käşfiyyata»  nümunälärdändir  (Bu  tipli  mövzularla  bağlı  älavä  olaraq  bax: 
burada, säh. 35,  40-41,  43,  63...).  Yuxarıda  täsvir  edilän  indikatorların  göstäriciläri,  yäni  täräf-müqabilin  müxtälif 
formalı  mänfi-müsbät  reaksiyaları  ämäliyyatı  davam  etdirib-etdirmämäk,  eläcä  dä,  hansı  müstävidä  davam  etdirmäk 
barädä  lazımi  siqnal  verir.  Reaksiyalarına  äsasän  täräf-müqabilin  incidiyi  hiss  olunursa,  här  şeyin  zarafat  olduğunu 
bildirmäklä, eyni zamanda, onun mövqeyini, baxışını dästäkläyän bir neçä älavä fikir söylämäklä, mövzudan mäharätlä 
yayınmaq vä ziddiyyätä şans vermämäk mümkündür (Müäyyän variant halında burada lazımi fikir müxtälif şayiälär vä 
ya  ikinci,  üçüncü  adamlar  vasitäsilä  ona  çatdırılır  vä  bundan  sonra  reaksiyası,  münasibäti  izlänilir.  Reaksiyası  ilä 
täräf-müqabil işarä vurasıdır ki, fikrin hansı formuläsi onu qane edärdi. Lakin bu halda bir şeyi näzärdän qaçırmamalı 
ki, bäzän mäsäläyä başqalarının (o cümlädän, ictimai räyin) qarışdırılması äks-effekt göstäräräk, täräfdaşı ävväl razı 
olduğu mäsälädän artıq çäkinmäyä mäcbur edä bilir); 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   18   19   20   21   22   23   24   25   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə