Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
33 
 
kinci  halda  isä  addıma  mane  olan,  ehtiyat  täläb  edän  baryer  açılıb  göstärilir,  müzakiräyä  çıxarılır  vä  onun  da  bunu 
ciddi baryer sayıb-saymaması izlänilir. Fikir, äsasän bu formullarla düzäldilir: «Heyf ki,... yoxsa..», «Özüm istämiräm, 
yoxsa..», «Hälä vaxtı deyil, yoxsa...» vä s.. Problem, baryer, mane olan amil yerindä istänilän bir bähanäni äsas qäbul 
etmäk mümkündür. Cavabında täräf-müqabil bildirä bilär ki, «bunun mäsäläyä nä däxli?» vä ya «Fikrän qäbul edäk ki, 
heç o problem yoxdur», yaxud älavä olaraq misal dä çäkä bilär ki, «Filankäsdä dä, o problem var, ancaq heç ähämiyyät 
vermirlär» vä yaxud da ki, sükutla sizin dediyinizä razılıq bildirä bilär vä ya «çox nahaq belä fikirläşdiyinizi vä heç bir 
şärt çärçiväsindä bu sövdanızın baş tuta bilän iş olmadığını» elan edär; 
II.2.2.2.4. Statistik intensivlik metodu 
Xoşu  gälän  bir  oyuncaq  vä  ya  iştahı  keçän  täam  yanında  balaca  uşağın  özünü  necä  apardığı  mälumdur: 
uşağın gözü onun yanında qalır, anasının älindän ona doğru daha çox dartınır vä s. Böyük adamlarla bağlı da här 
şey beläcädir. Yaşından asılı olmayaraq istänilän adam beynini mäşğul edän problemä fikrän dönä-dönä qayıdır, 
o  mäsälä  onun  diqqätini  daha  tez-tez  mäşğul  edir.  Mähz  bu  kiçicik  «älyeri»  dä,  onun  fikirlärini  «oxumaq» 
mäsäläsindä daha bir oriyentasiya verir. 
  Söhbät  äsnasında  täräf-müqabilin  hansı  mövzuya  doğru  daha  tez-tez  «dartındığını»,  dönä-dönä  qayıtdığını,  müraciät 
etdiyini,  hansı  adı  tez-tez  hallandırdığını,  misal  göstärdiyini,  ehtiyac  olmadan  vurğuladığını  vä s.  izlämäklä,  onun 
beynini  daha  çox  mäşğul  edän  problem  barädä  ümumi  täsävvür  äldä  etmäk  mümkündür.  Hämin  mövzunun  ümumi 
söhbätlärindäki häcmi, statistik çäkisi, intensivliyi vä s. onun düşüncälärinin mähz bu orbit üzrä fırlandığına işarädir. 
Qeyd  olunmalıdır  ki,  täräf-müqabil  sizi  üzä  salmaq,  sizdän  näsä  qoparmaq  xatirinä  näyisä  özü  qäsdän  tez-tez 
vurğulaya bilär ki, sizin diqqätinizi ona cälb etsin. Här halda, bu da yenä onun maraqları kaleydoskopuna aid mäsälädir 
vä tämännalarını açmağa imkan verir; 
II.2.2.2.5. Eyham metodu 
nsanın fikirlärini üzä çıxarmağın bir fändi dä budur. Burada müxtälif ‘‘täsadüfi’’ eyhamlarla işarä edilir ki, 
guya, onun hansısa bir sirri barädäsä här şeyi bilirsiniz. Sadäcä olaraq, onu namünasib väziyyätä salmamaq vä ya 
söhbät o yerä gätirib çıxarmadığı üçün heç näyi açmırsınız. Artıq burada sizin üçün dä gizli heç nä qalmadığına 
ämin olduğu üçün täräf-müqabil yeri gäldikcä, söhbät o mövzulara gätirib çıxardıqca, özü onun bäzi täräflärini, 
färqinä varmadan dilindän qaçırasıdır. Yaxud münasibätin forması ona sirr gizlätmäk sälahiyyäti vermirsä, o özü 
tez  bähanä  tapıb  mäsälänin  yerdä  qalan  hissäsini  dä  açıqlamağa  (‘‘cäzasını  yüngülläşdirmäk  üçün’’  ‘‘xoşa-
xoşluqla boynuna almağa’’) çalışasıdır. 
  Burada  da,  bäzi  nüanslar  var  ki,  effektli  näticä  almaq  üçün  onların  näzärä  alınması  vacibdir.  Ävväla,  eyhamlar  düz 
hädäfä däymälidir, yäni bu sirrin heç olmazsa bir elementini tam däqiq bilmälisiniz, O cümlädän, özünüz çıxardığınız 
mäntiqi näticälärdän eyham kimi istifadä etsäniz, heç olmazsa şübhälärinizin uyarlılıq däräcäsi kifayät qädär olmalıdır. 
kincisi isä, täräf-müqabilin här hansı ötäri açıqlamaları barädä qätiyyän sual vermäk olmaz, O, här hansısa bir mäsälä 
barädäsä  färqinä  varmadan  här  şeyi  danışdıqda,  ona  stavka  edir  ki,  siz  onsuz  da  bunu  bilirsiniz.  Sizin  suallarınızsa, 
xäbärsizliyinizi üzä çıxarar vä onun mäsuliyyät barädä här şeyi yenidän götür-qoy etmäsinä gätirib-çıxara bilär; 
II.2.2.2.6. Häqiqäti tährif metodu: 
nsanın häqiqi fikrinin, xarakterinin, emosiyalarının vä s. üzä çıxarılmasının daha bir üsulu – onun halının, 
mövqeyinin, äqidäsinin, fikrinin, xasiyyätinin vä s. sähv yozulmasıdır. 
Bu metodun özü dä iki variasiyadan ibarätdir: 
  Birinci  halda  mäsälänin  pis  täräfi  äsas  götürülür,  müsahibin  hansısa  bir  fikrindän,  danışığından,  davranışından, 
niyyätindän,  durumundan  vä s.  onun  ziyanına,  äleyhinä  olan  näticä  çıxarılır.  Bu  cür  tährifin,  şantajın,  insinuasiyanın 
ona imici, qazancı, asayişi, hörmäti, xoşbäxtliyi vä s. bahasına başa gäläcäyini därk etdiyi üçün täräf-müqabil därhal här 
şeyi  incäliklärinä  qädär  açıb  danışmağa  başlayacaq  ki,  täki  haqqında  ädalätsiz  qärar  çıxarılmasın.  Onun  mövqeyinin, 
halının,  fikirlärinin  vä s.  şübhä  altına  alınması  bu  metodun  digär  variantıdır  ki,  yenä  dä  täräfdaş  sizi  şübhädän 
qurtarmaq üçün çapalayasıdır. 
 
kinci halda
 äksinä, här şey mübaliğä etdirilir, ideallaşdırılır. Gäläcäkdä häqiqätin üzä çıxması ilä özünün namünasib 
väziyyätä düşäcäyini därk edän täräfdaş özü därhal räyinizä korrektä vermäyä başlayacaq: 
—  Nä danışırsınız, män o qädär dä ideal deyiläm. 
—  Yox, bilirsiniz, elädir ey, amma...; 
II.2.2.2.7. Sorğu metodu 
Täräf-müqabilin fikirlärini ayırd  etmäyin,  demäk  olar  ki,  klassik  metodudur.  nsanlıq,  yäqin  ki, bir-biri  ilä 
ünsiyyät saxlamağı öyrändiyi gündän bu metoddan istifadä edir. Ünsiyyätdä dominantlıq däräcäsinä görä mäntiq 
elmi täräfindän, bäzän deskriptiv vä normativ hökmlärlä eynihüquqlu qäbul edilir vä xüsusi olaraq, interroqativ 
(vä  ya  erotetik)  mäntiq  mähz  onu  öyränmäk  üçün  yaradılıb.  Elmi  idrakda  rolu  äväzedilmäzdir.  Ritorika  vä 
poetika ondan xüsusi täsir aläti kimi istifadä edir. 
Lakin  çox-çox  äfsuslar  olsun  ki,  sualın  hämin  bu  ritorik,  poetik,  mäntiqi  vä s.  formaları  psixologiya  üçün 
yaramır, psixologiya özü isä, daha çox äfsus ki, bu mäsäläyä heç bir ähämiyyät vermäyib (şablon sualları ähatä 
edän  mähkämä  vä  tibb  psixologiyaları  da  daxil  olmaqla),  hansı  ki,  psixoloji  sual  kriminalistika,  jurnalistika, 
diplomatiya,  diaqnostika  vä b.  üçün  dä  böyük  däyär  käsb  edir  vä  onun  bitkin  täliminin  qurulması,  sisteminin 
tapılması  psixologiyanın  onlarla  tädqiqat  üsullarını  (anket,  müsahibä  vä s.)  ümumiläşdiräräk  dolğunlaşdırar, 
inkişafına xeyli kömäk edärdi. 

---