Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
34 
Gäläcäkdä  «psixoloji  sualın»  psixologiyanın  xüsusi  tädqiqat  obyektinä  çevriläcäyinä  vä  onun  däqiq 
mexanizminin, sisteminin tapılacağına böyük ümid bäsläyäräk, burada hälälik, bizim färqländirä bildiyimiz bäzi 
psixoloji sual növläri sadalanır: 
II.2.2.2.7.1. Faktın müäyyänläşdirilmäsi mäqsädinä xidmät edän suallar: 
7.1.a) Däqiqläşdirici suallar: Yeganä olaraq «Hä»-«Yox», «Var»-«Yoxdur» («olub»-«olmayıb», «olacaq»-
«olmayacaq»)  kimi  bäsit  cavablar  täläb  edän  bu  sual  növlärindä  yalnız  hansısa  ehtimalın  täsdiq  vä  ya  inkarı 
näzärdä  tutulur.  Gündälik  ünsiyyätdä  insanların  biri-birinä  verdiyi  «Sändä  filan  şey  varmı?»,  «Bu  filan 
şeydirmi?», «Gäläcäksänmi?», «Yaxşısanmı?» vä s. kimi suallar bu növdändir. 
Psixoloji  baxımdan,  bu  tipli  suallar  da,  birbaşa  formasında  yararlı  deyil.  Belä  ki,  sizä  heç  bir  aidiyyatı 
olmayan bir mäsälä barädä sual verdikdä sizä elä bir cür dä cavab verä bilärlär: «Bunun sänä nä däxli?». Odur ki, 
bu tipli mäqamlarda sualı mäntiqi deyil, psixoloji formada qoymaq yeganä effektli yoldur. 
Deyilän variant, sualın elä bir formasıdır ki, burada birbaşa olaraq hämin mäsälä barädä yox, ondan töräyä 
biläcäk  näticä  haqqında  sual  verilir.  Vä  täbii  ki, näticänin  olub-olmamasından,  säbäbin  dä  mövcudluğu barädä 
näticä çıxarmaq o qädär dä, problem törätmäyäcäk. 
  Mäsälän,  tutaq  ki,  sizä  täräf-müqabilin  ailäli,  yoxsa  subay  olduğunu  müäyyänläşdirmäk  lazımdır.  Sualın  birbaşa 
variantda  qoyuluşu  qeyri-etik  vä  tählükäli  olardı.  Lakin  ailäli  olub-olmadığını  müäyyän  etmädän  sualı  birbaşa  onun 
häyat  yoldaşı  barädä  verdikdä,  cavab  här  şeyi  häll  edir  –  «Häyat  yoldaşınız  qohumunuzdurmu  (yerlilärinizdändirmi, 
işläyirmi, musiqiçi deyil ki, vä s.)?» vä i.a. formasında; 
7.1.b) Tamamlayıcı suallar: Heç näyin iqrar-inkarını täläb  etmädän,  här  şeyi sıfırdan başlayaraq öyränmäk 
mäqsädi  güdän  suallardır.  Adi  vaxtda  insanların  bir-birinä  verdiyi  «Adın  nädir?»,  «Necäsän?»,  «Haralısan?», 
«Hara  gedirsän?»,  «Hardan  gälirsän?»,  «Bu  nädir?»,  «Harda?»,  «Nä  vaxt?»,  «Necä?»,  «Nä  üçün?»,  «Kim?», 
«Nä?» vä s. tipli suallar bu kateqoriyadandır. 
Yuxarıdakı  qrup  suallarda  olduğu  kimi,  burada  da  birbaşa  suallar  här  yerdä  eyni  effekti  vermir  vä  bu 
säbäbdän,  müäyyän  psixoloji  anlarda  bu  qrup  sualların  da  psixoloji  variantı  düzgün  cavab  almağın  yeganä 
metodudur. Bunun üçün sual, hämin mäsälä ilä assosiativ rabitädä olan vä sizä dä mälum olan nä isä üçüncü bir 
şey barädä verilir, onun äsasında isä sizä lazım olan mäsälä barädä näticä çıxarılır. Bütün hallarda burada vacib 
olanı – müvafiq älaqäländirici konstantı axtarıb tapmaqdır: 
  Mäsälän,  äks  cinsin  nümayändäsindän  onun  yaşını  soruşmağın  qeyri-etik  sayıldığı  mälumdur.  Lakin  yaş  äväzinä  nä 
zaman mäktäbi, institutu bitirdiyini, instituta mäktäbdän därhalmı sonra daxil olduğunu vä ya söhbät oğlandan gedirsä, 
äsgärlikdä hansı illärdä olduğunu vä s. soruşmaqla bilavasitä yaş barädä näticä çıxarmaq mümkündür. Eyni qayda ilä, 
bürcünä  äsasän  yaşını,  doğulduğu  ayı  tapmaq,  ünvanına  äsasän  telefon  nömräsini,  yaxud  telefon  nömräsinä  äsasän 
ünvanını  müäyyänläşdirmäk  (mälumat  bürosu  vasitäsilä),  valideynläri  ilä  öz  arasında  olan  familiya,  ünvan  färqinä 
äsasän ailä väziyyätini konkretläşdirmäk (söhbät, ägär qadından gedirsä) vä b. da bu qäbildän olan mäsälälärdändir. 
II.2.2.2.7.2. Älamät vä münasibätin müäyyänläşdirilmäsi mäqsädinä xidmät edän suallar: 
Deyildiyi  kimi,  sual  vasitäsilä  ayırd  edilmäsinä  cähd  edilän  daha  bir  problem,  täräf-müqabilin  öz  älamät-
münasibätläri, başqa sözlä, onun xasiyyäti, zäiflikläri, meylläri, tämännaları, ehtiyacları vä s.-dir. Taksonomik vä 
meronomik  täsnifat  apararaq  täräf-müqabilin  däyärlär  vä  münasibätlär  şkalasındakı  yerini  müäyyänläşdirmäyä 
xidmät edän, bu mäsälädä dä, buradakı bütün digär käşfiyyat növlärindä olduğu kimi, älamätin münasibät, yoxsa 
münasibätin  älamät  törätmäsi  kimi  mäşhur  fälsäfi  mübahisä  heç  bir  ähämiyyät  käsb  etmir  vä  vacib  olanı, 
bunların  bir-biri  ilä  vähdätidir.  Üstälik  dä  ki,  hansısa  xasiyyät  täkcä  sosial  faktorların  deyil,  häm  dä  irsi 
faktorların täsiriylä formalaşır, hansısa münasibätä isä insan, täkcä xasiyyäti deyil, verilmiş andakı väziyyäti, o 
cümlädän,  ümumiyyätcä,  väziyyät  prizmasından  baxır.  Bir  sözlä,  müstäqil  älamät  vä  müstäqil  münasibätlär 
barädä olan psixoloji sual növläri haqqında: 
7.2.a)  Älamäti  müäyyänläşdirmäk  mäqsädinä  xidmät  edän  suallar:  Bu  qrup  sualların  tipik  nümunäsi 
aşağıdakılardır:  «Sän  qısqanc  deyilsän  ki?»,  «Sän  ağıllısan,  ya  axmaq?»,  «Sän  qorxaqsan,  ya  cäsur?»,  «Sän 
äclafsan,  ya  märd?»  vä s.  Täbii  ki, bu  suallarda  olan  heç  bir  pis  älamäti  heç  vaxt  heç  kim  özünä  götürmäz  vä 
yaxud eyni bir adam väziyyätdän asılı olaraq gah bu, gah da digär yaxşı älamäti özünä  aid edä bilär, hansı ki, 
äslindä onda onların heç biri olmaz. Digär täräfdän baxdıqda isä, onları qınamaq da düzgün deyil, çünki heç käs 
mütläq, monoton deyil vä  ayrı-ayrı etalonlarla ölçüldükdä här käsdä  häm  yaxşı, häm dä pis cähät  aşkar etmäk 
mümkündür. Här käsin häm qorxduğu, häm dä arxayın olduğu mäqamlar var vä här käsin vaxtından asılı olaraq, 
häm  näciblik  vä  häm  dä  äclaflıq  etdiyi  anlar  olub,  älälxüsus  da,  eyni  bir  häräkäti  färqli  formalarda  yozmaq 
mümkündürsä.  nsanlar da özlärini, yalnız verilmiş anda özünä särf edän meyarlarla görür vä başqalarının da onu 
mähz  bu  bucaqdan  görmäsinä  çalışırlar.  Häqiqätdä  isä  heç  käs  göründüyündän  ibarät  olmur.  Bäs,  onların 
görünmäyän täräflärini necä aşkar etmäli? 
Diqqät  märkäzindä  olmaq  nä  isä  üräkbulandırıcı  bir  işdir.  Yuxarıdakı  sualların  başlıca  qüsuru  bu  idi  ki, 
onların hamısında sual obyekti täräf-müqabilin özüdür vä üzärinä videokamera tuşlanmış adamlar kimi, bu vaxt 
o  da,  därhal  ya  gizlänmäyä,  ya  da  üst-başını  düzäldäräk  gülümsämäyä  –  Bir  sözlä,  «rola  girmäyä»  çalışacaq. 
Äksinä,  kamera  başqa  hädäfä  tuşlanıb,  täräf-müqabil  onun  periferiyasından  izlänsäydi,  onda  başqa  mäsälä.  Bu 

---