Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə26/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   22   23   24   25   26   27   28   29   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
36 
kimisä kiminläsä qovuşdurmaq vä s. üçün dä istifadä edä bilärsiniz. 
Ümumilikdä, sual-cavab bändi ilä älaqädar mäqbul vä qeyri-mäqbul olan iki färqli nüans barädä: 
  Mäqbul olanlar: 
Ävväla  –  täräfdaş  här  däfä  özünü  açdıqca,  onun  bu  addımı  alqışlanmalıdır  ki,  daha  da  «därinä»  getmäyä  ruhlansın, 
mäsälän, «Halaldı sänin cäsarätinä», «Afärin, män säni elä bu cür dä tanıyırdım» vä s. kimi cümlälärlä.  kinci isä – täräfdaş, 
bäzän özünü açmaqda, näyisä demäkdä täräddüd edä bilär. Bu zaman onu täläsdirmäk, näyäsä mäcbur etmäk lazım deyil vä 
bu, äksinä, onun daha da qapanmasına säbäb olar. Yaxşı olardı ki, diqqät yayındırılsın, ona istirahät verilsin. Vä bir qädär 
ordan-burdan  söhbät  edändän  sonra  yenidän  o  mövzuya  qayıdılsın.  «Rezonans  effekti»  axır  ki,  täräf-müqabilinizä  täkan 
veräsidir  (qeyd  olunmalıdır  ki,  müsahibin  fikirlärinin  qäfildän  tormozlanıb,  täräddüdlü  formaya  keçmäsi,  onun  ağrılı 
mövzuya,  yaxud  sirlärinä  gälib  yetişmäsinin  älamätidir  vä  psixoanalitikada  bu  mäqam,  pasientin  düşüncälärinä  nüfuz 
etmäk üçün mühüm vasitä kimi tanınır. Lakin adi ünsiyyätdä bu hala interpretasiya vermäk bir qädär qälizdir, çünki bunun 
säbäbi çox şey ola bilär). 
  Qeyri-mäqbul olanlar (imperativlär): 
Ävväla,  sual  gözlänilmädän,  hazırda  gedän  söhbätlä  älaqäländirilmädän  verilmälidir.  Yäni  ävvälcädän  här  hansı  räy 
formalaşmasına  imkan  yaradılmamalıdır.  Mäs.,  inadkarlığın  –  tärslik,  dikbaşlıq,  mänäm-mänämlik,  saymazlıq  kimi 
yozulduğu söhbätdä, täräf-müqabilä sual verilsä ki, «bäs sän inadkarlığı necä qiymätländirirsän?», täbii ki, çox böyük äksär 
adamlar  («özgälärinin  räyindän  asılı  adamlar»)  buna  mänfi  cavab  veräcäk.  Äksinä,  onun  prinsipiallıq,  qätiyyätlilik  kimi 
yozulduğu  mäqamlarda  isä  –  müsbät  cavab,  hansı  ki,  bunun  heç  biri  onun  häqiqi  mövqeyi  deyil;  kincisi  –  sual 
depersonifikasiya  etdirilmälidir,  yäni  täräf-müqabillä  birbaşa  älaqäländirilmämälidir.  Mäs.,  «Siz  täsadüfän  qısqanc 
deyilsiniz ki?» sualının mäqsädi aydın görünmädiyindän, o, täräfdaşın hürkmäsinä, cavabını mäsuliyyätlä ölçüb-biçmäsinä 
vä  quraşdırmasına  säbäb  olacaq  («göräsän,  o,  bu  xasiyyäti  mänä  näyä  görä  sırayır?»);  Üçüncü  şärt  –  onun  bäyändiyi 
xüsusiyyätin  ikili  säciyyä  daşıdığını  näzärä  almaqdır.  Belä  ki,  insan  täkcä  özündä  olan  yox,  häm  dä  olmayıb,  olmasını 
arzuladığı  cähätlärä  dä,  müsbät  münasibät  bäsläyä  bilär.  Sıxışdırılmış  «Freyd  arzuları»  olan  bu  spesifik  çalarlar  onun 
kompleks vä meyllärini üzä çıxarmaq baxımından ähämiyyätlidir. Ägär näzärä alınsa ki, häqiqi därin dostluq vä mähäbbät – 
xaraktercä  äks,  zidd,  bir-birini  tamamlayan  adamlar  arasında  meydana  çıxır,  o  zaman,  onun  ehtiyac  duyduğu  cähätlärin 
hansı olduğunu müäyyän etmäkdä bu nüansın mövqeyi olduqca böyükdür. 
     
Mövqelär  arxasında  maraqlar,  säxavätlär  arxasında  tämännalar  gizlänir.  Täzahürlär  yalnız  sadälövhlärin 
fantaziyalarında  öz  mahiyyätläri  ilä  mütabiq  olur.  nsanın  da  häqiqi  siması  onun  häväslärindä,  instinktlärindä, 
emosiyalarında,  yuxularında,  fantaziyalarında,  meyllärindä,  arzularında,  heyrätlärindä,  qorxularında,  jest  vä 
pozalarında, maneralarında, danışıq vä ya häräkätläri zamanı buraxdığı sähvlärindä, täbässümünün formasında, 
gözlärinin  ifadäsindä,  tänäffüsünün  tezliyindä,  baxışlarında,  sosial  väziyyätindä,  mimikasında,  peşä 
mänsubiyyätindä,  bioqrafiyasında,  häyat  vä  peşä  täcrübäsindä,  cinsi,  etnik,  dini,  sinfi  vä i.a.  mänsubiyyätindä 
vä s. gizlänir. Bunları mänalandıra bilmädän – insanlar üzärindä hakimiyyät qazana bilmäk qeyri-mümkündür. 
Sadalanan  bütün  bu  metodlar  insanı  tädqiq  etmäyin,  öyränmäyin,  tanımağın,  onun  daxili  dünyasına  nüfuz 
etmäyin  vä s.  başlıca  vasitäläri  idi.  Bunlardan  savayı,  kiminsä  danışıqlarındakı  mäntiqi  uyğunsuzluq,  oxuduğu 
kitab,  qäzet,  izlädiyi  televiziya  verilişi,  xoşladığı  täam,  nümayiş  etdirdiyi  räftar  modeli,  saxladığı  yadigar, 
yuxusunun interpretasiyası vä s. äsasında onun barädä näticä çıxarmaq da bu qäbildän olan vasitälärdändir. 
Beläliklä, täräf-müqabilin kimliyi mälumdur. Onun zäif-güclü cähätläri, istäkläri, täläbatları, ehtiyacları, arzu 
vä maraqları, xüsusiyyätläri vä s. barädä ümumi täsävvür var. Eyni zamanda, strategiyanız da mälumdur. Qalır, 
bir täkcä hämin mäqsädi häyata keçirmäk üçün, täräf-müqabilin aşkar etdiyiniz bu parametrlärinä uyğun gälän 
taktikanı seçmäk. Bu isä növbäti fäslin mövzusudur. 
 
     
 
III фясил.   
B R SIRA TAKT K  RÄFTAR VÄ ÜNS YYÄT FÄNDLÄR  
Strategiyanın yuxarıda sadalanmış dörd növünä uyğun olaraq, taktikanın da dörd növü mövcuddur: 1) Tanış 
olmaq  vä  ya  mövcud  tanışlığı  qorumaq  mäqsädinä  xidmät  edän  taktika;  2)  Emosional  härarät  almaq,  vermäk 
mäqsädinä xidmät edän taktika; 3)  nformasiya almaq, vermäk mäqsädinä xidmät edän taktika; 4) Kimisä näyäsä 
tährik, sövq etmäk, onu öz täräfinä çäkmäk, fäaliyyätini stimullaşdırmaq vä s.  mäqsädinä  xidmät edän taktika. 
Özlüyündä,  bu  fäsildä  izah  edäcäyimiz  variantlar  müäyyän  mänada  Aristotel  («Näfs  barädä») 
  Teofrast 
(«Xarakterlär») 
 M.Monten   J.Labrüyer 
 J.Laroşfuko 
 A.fon Kniqqe («Räftar mädäniyyäti», 1788) 
 
Deyl Karneqi («Necä nüfuz qazanmalı»...) vä b. xätti ilä gälän ünsiyyät psixologiyasının davamı kimi dä qäbul 
oluna bilär. Lakin onlardan färqli olaraq bizim üçün bu xätt mäqsäd yox, ümumi işdä hansısa hälqädir vä üstälik 
dä  ki,  burada  onların  heç  biri täkrar  olunmayıb,  mäsäläyä  tamam  başqa  aspektdän  yanaşıldığını,  mütäxässislär 
aydın sezä bilär. 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   22   23   24   25   26   27   28   29   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə