Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə29/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   25   26   27   28   29   30   31   32   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
39 
3) Tanış  olmağın  digär  bir  metodu  –  ona  ehtiyac  bildiyi  nädäsä  kömäk  göstärmäk  vä  ya  täklif  etmäkdir. 
Mäs.,  yolda  gedärkän  ağır  sumkasına  kömäk  etmäk,  mağazada  mal  seçärkän  yaxşı  mal  seçmäk  üçün  bäzi 
mäslähät  vermäk, qonşudursa,  yol yoldaşıdırsa – peşänizä,  qabiliyyätinizä uyğun mäsälädä işi olarsa  can-başla 
kömäk etmäyä hazır olduğunuzu bildirmäk vä s. kimi; 
4) Tanışlığın  daha  bir  metodu  –  onunla  kiminsä  arasında  vasitäçilik  etmäkdir.  Kiminsä  hansısa  bir  sözünü 
ona  çatdırmaq,  hansısa  işini  düzältmäsi  xahişi  ilä  yanına  getmäk,  kimdänsä  ona  xäbär  aparmaq  vä b.  bu 
kateqoriyadandır; 
5) Daha  bir  metod  –  hansısa  ümumi  tanışınız  vasitäsilä  olan  tanışlıqdır.  Bu  halda  sizi  bir-birinizlä  hansısa 
«täsadüfi»  mäclisdä,  görüşdä,  söhbätdä  kimsä  üçüncü  bir  adam  tanış  edir,  sizin  baränizdä  ona  yaxşı  täqdimat 
verir; 
7) Daha bir metod – onun yanında vä ya başqalarının yanında onu intriqaya salacaq, onda nä isä sual doğura 
biläcäk  bir  söhbät  danışıb,  häräkät  etmäk,  sonra  isä  reaksiya  bildirmäsinä  macal  vermädän  çıxıb  getmäkdir. 
Mäsäläni aydınlaşdırmaq üçün o özü sizi axtarıb tapasıdır (yaxşı olar ki, koordinatlarınızı daha rahat äldä edä 
bilmäsi üçün, qabaqcadan nä isä tädbir göräsiniz, mäs., onun hansısa bir räfiqäsinä, dostuna bir müddät ävväl, 
hansısa bir işläsä älaqädar öz telefon nömränizi veräsiniz); 
8) Tanışlığa  imkan  verän  daha  bir  şärait  –  empatiya  deyilän  haldır.  Başqa  sözlä,  öz  yoldaşınız,  tanışınızla 
söhbät  etdiyiniz  halda  yaxınlıqda  oturan,  duran  birisinin  dä  sizä  reaksiya  veräräk,  sizinlä  birgä  (hätta  zäif  dä 
olsa)  gülüb,  kädärlänmäsi,  heyrätlänmäsi  vä s.  yavaş-yavaş  onu  hansısa  sualla,  mäslähät  istäyi  ilä, 
mübahisänizdä hakimlik etmäsi, haqlı-haqsızı müäyyänläşdirmäsi xahişi ilä vä s. yollarla söhbätä qatmağa äsas 
(«hüquq») verir; 
9) Analoji metodun digär variantı – onun davranış vä ya danışıqlarına sizin mimikalar säviyyäsindä reaksiya 
vermäklä araya körpü salmanızdır. Diqqät märkäzindä olmasını duymaqla daha da açılışıb, canlanması müäyyän 
märhälälärdä sizin dä hansısa replikalarla, düzälişlärlä vä s. yavaş-yavaş söhbätä müdaxilä etmäyinizä äsas verir. 
Äksinä,  deyilän  metodla  diqqätini  cälb  etdikdän  sonra,  söhbätlärinä  qulaq  asmanızdan  bir  qeyri-mämnunluq 
ädası ifadä edib, onların mövzunu däyişmäläri, sizdän uzaqlaşmaları, minalı sahänin känarına yetişmäk demäkdir 
vä därhal yeni yol axtarmaq lazımdır. 
Sadalanan bu son iki metodun xüsusi variantı ondan ibarätdir ki, siz yaxınlıqda baş verän hansısa bir ümumi 
hadisäyä (mäs., kimlärinsä bir-biri ilä bärkdän mübahisä etmälärinä) öz-özünüzä danışmaqla reaksiya verirsiniz 
(mäs., bu cür: «Elä bil ev-eşikläri yoxdur, davaları buraya qalıb»). Münasibät qurmağa meyl etdiyiniz şäxs dä, 
sizinlä  ünsiyyätä  meyllidirsä,  bu  zaman  o  da,  fikrinizi  dästäkläyän  fikirlärlä  jestinizä  cavab  veräcäk.  Bundan 
sonra  äsas  mäsälä,  çevik  tärpänäräk  fürsäti  äldän  vermämäk  vä  yaranan  kontaktı  därhal  älavä  fikirlärlä 
gücländirmäkdir.  Längimäk,  burada  «daldan  atılan  daş»  mäsäläsinä  gätirib  çıxara  bilär.  Eyni  situasiyada  onun 
(mäs.,  yaxınlıqdakı  istänilän  adamın)  bu  cür  öz-özünä  danışmağı  –  onun  ünsiyyät  ehtiyacından  vä  ya  tanışlıq 
meylindän  xäbär  verir  vä  bu  sizä  ünvanlanmış  konkret  jestdir  (fäqät,  normal  halında  öz-özünä  ya  dälilär 
danışar,  ya  da  personajın  daxili  alämini  başqa  cür  aça  bilmäyän  mänasız  Meksika  seriallarının  gic 
qährämanları); 
10) Daha bir metod – ona aid olan näyäsä vä ya kimäsä diqqät, hörmät, häväs, maraq, nävaziş, täbässümlü 
münasibät  vä  s.  nümayiş  etdirmäkdir  (ägär  näqliyyatda,  parkda,  mäclisdä  yaxın-yaxın  oturmusunuzsa,)  – 
mäsälän,  uşağına,  älindä  oxuduğu,  tutduğu  kitaba,  qäzetä,  hansısa  bir  ev  heyvanına  (özü  ilä  gäzdirdiyi  itinä, 
älindä oynatdığı dovşanına vä s.)  vä  s. Bu kitabı haradan aldığını, bu kitabda filan mäsäläyä  aid bir şey  olub-
olmadığını soruşmaq, bu kitaba, qäzetä bir däqiqälik baxmağa icazä vermäsini rica etmäk, uşağını oynatdıqdan 
sonra «Allah saxlasın, neçä yaşı var?» vä ya «Adı nädir?» vä s. kimi fändlärlä yavaş-yavaş araya körpü salmaq 
mümkündür; 
11) Daha bir metod – onu maraqlandıra, häväsländirä, tääccübländirä biläsi näsä bir şey ortaya qoymaqdır ki, 
o mäcbur olub sizä müraciät etsin vä ya müraciät etmäk märamında olsa älindä bähanäsi olsun. Mäsälän, onun 
yanında onu maraqlandıra biläcäk bir kitab oxumaq, mövzudan söhbät açmaq, addım atmaq vä b. bu qäbildändir. 
  Mähz buna görä, bäzi qızlar öz bacısının, qardaşının, qohumunun uşağı ilä tez-tez parka gäzmäyä çıxırlar ki, bu uşaq 
hansısa  ‘‘day-daylar’’la  onların  arasında  körpü  yarada  bilsin.  Adi  vaxtda,  qızın  tanımadığı  vä  ya  ilk  däfä  gördüyü 
oğlanla näinki şirin-şirin, hätta elä-belä dä olsa söhbät etmäsi, nisbätän qeyri-etiklik kimi qäbul edilib, onu ucuzlaşdıra, 
onun  barädä  ‘‘ayağısürüşkän’’  täsävvürü  yarada  bildiyi  halda,  äksinä,  belä  väziyyätdä  qızın  hämin  bu  ‘‘day-dayla’’ 
soyuq münasibäti qeyri-etiklik olardı. Uşağa göstärdiyi nävazişin müqabilindä ‘‘täşäkkür älamäti’’ olaraq indi o, istär-
istämäz hämin bu ‘‘day-day’’ının ‘‘uşaqla bağlı suallarına’’ häväslä cavab vermälidir. Başqa sözlä, heç bir täräf bu halda 
birbaşa  olaraq bir-birinä maraq, bir-biri ilä  münasibät  mäqsädi nümayiş  etdirmädiyindän (bu  halda mäqsäd  uşaqdır), 
artıq psixoloji baryerä dä yer qalmır. 
12)  Psixoloji  baryeri  däf  etmäyä  imkan  verän  daha  bir  tanışlıq  növü  –  mätbuat vä  ya  internet  elanı,  yaxud 
yazışması  vasitäsilä  olan  tanışlıqdır.  Zahirän  o  qädär  dä,  xoş  görünmäsä  dä,  här  halda,  bu  yolla  än  utancaq 
adamlar  belä,  hätta  seksual  täräfdaş  tapmaqda  da  çätinlik  çäkmirlär.  Nisbätän  täcrübäli  şäxslärsä  burada  da 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   25   26   27   28   29   30   31   32   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə