Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə30/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   26   27   28   29   30   31   32   33   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
40 
sırtıqlığı sığortalaya bilän çoxsaylı fändlärdän istifadä edirlär, mäs., «Erotik mövzuda äsär yazan yazıçı äsärindä 
istifadä etmäk üçün xahiş edir ki, bu sahädä müäyyän täcrübäsi olan şäxslär öz täcrübälärini bizimlä bölüşmäk 
istäsälär  bu  telefona  zäng  vursunlar»,  yaxud  «Häyatından  äziz  bildiyi  Sevinc  (vä  ya  hansısa  oğlan  adı)  adlı 
sevgilisini itirmiş oğlan (vä ya qız) xahiş edir ki, adı Sevinc olan istänilän bir qız [täbii ki, zäng edän heç dä bir 
näfär  olmayacaq]  bu  nömräyä  zäng  vursun»  vä s.  vä i.a.  kimi  elanlarla.  Lakin  här  ehtimala  qarşı,  özünüz 
täräfinizdän  bu  cür  ‘‘virtual  mähäbbätä’’  o  qädär  dä  aludä  olmamalı.  Belä  ki,  burada  aldanmaq  şansı  da 
yetärincädir; 
Vä s... 
Yekunda, birinci tanışlıq, ilk görüş zamanı söhbät aparmağa yardımçı olan bir neçä populyar sual: 
—  Televiziyada, äsasän hansı verilişlärä (hansı seriala) baxırsan? 
—  Hansı müğänniläri xoşlayırsan? 
—  Hansı musiqiläri bäyänirsän? 
—  Hansı bürcdänsän? 
—  Boş vaxtlarında nä edirsän? 
—  Än sadä sual: «Özünü necä hiss edirsän?» 
—  Hansı yazıçıların äsärlärini bäyänirsän? (täk-tük kitab häväskarları üçün); 
—  dmanla mäşğul olursanmı? 
—  Qızlarda (oğlanlarda) daha çox näyi bäyänirsän? 
—  Qızlar (oğlanlar) öz aralarında nädän söhbät edirlär? 
—  Ev heyvanlarını xoşlayırsanmı? 
—  lin hansı fäsli daha çox xoşuna gälir (vä näyä görä)? 
—  Räqs etmäyi xoşlayırsanmı? vä ya bacarırsanmı? Vä s... 
Son olaraq bu mövzu ilä älaqädar olan daha bir mäsälä barädä, yäni mähäbbätin psixologiyası barädä bäzi 
qeydlär: 
 
     
 
MÄHÄBBÄT N PS XOLOG YASI 
 
«Qoy mäni bir möhr täki qälbinä sänin, 
ncä bir üzük täki cisminä sänin, 
Çünki mähäbbät – bir cähännäm kimi äzablı, 
bir ölüm qädär qäddardır. 
Oxları onun – odlu oxlardır!" 
Süleyman peyğämbärin 
«Näğmälär näğmäsi» äsärindän, 8.6-cı näğmä 
 
Mähäbbät  –  emosional  keçid  märhälälärindä  insanların  biri-birinä  isinişmäsidir.  Mähäbbät  –  müxtälif  emosional 
halların birgä yaşanması näticäsindä meydana çıxıb, mexanizmi – äsasän beyinin assosiativ funksiyasına äsaslanır. Belä ki, 
burada davamlı emosional kontaktın (transferin) meydana  gälmäsi üçün emosiyanı  qıcıqlandıran müxtälif xarici  täsirlärin 
mövcudluğu  zäruri  şärtdir,  mäsälän,  täbiät  mänzärälärinin  birgä  seyri,  birgä  musiqi  dinlänilmäsi,  müxtälif  häyäcanlı, 
sevincli situasiyaların, rängaräng epizodların, lirik anların birgä yaşanması vä s. kimi. Alınan täässüratın qüvväsi gäläcäkdä 
yaranacaq  emosional  kontaktın  (transferin)  qüvväsini  xarakterizä  edir  ki,  sonradan  bu  kontaktın  qırılması  müxtälif  psixi 
travmalara gätirib çıxarır. 
Ümumi  halda,  insanlar  arasında  davamlı  emosional  kontaktın  («cazibänin»)  meydana  çıxması  üçün  onların  bioloji 
(bädän  quruluşu,  boy,  säs  amplitudası,  köklük,  därinin,  saçın,  gözün  vä s.  rängi...)  vä  emosional  (temperament) 
xüsusiyyätlärinin kontrastlılığı (biri-birini tamamlaması); intellektual (dünyagörüş, etik vä estetik normalar sistemi, häyata 
baxış, bilik ämsalı...) vä iradi (stereotiplär sistemi ilä älaqädar) xüsusiyyätlärinin uyğunluğu zäruri şärtlärdändir. Hämçinin, 
täräflärin  biri-birinä  (birtäräfli  mähäbbätdä  biri  digärinä)  isinişä  bilmäsi,  värdiş  edä  bilmäsi  üçün  onların  vaxtaşırı 
görüşmäsi, biri-birlärini müxtälif epizodlarda seyr edä bilmäsi, täräflärin bir-birinin (birtäräfli mähäbbätdä biri digärinin) 
rifah vä tählükäsizliyinin qarantı olması vä s. kimi faktorlar xüsusi ähämiyyätlidir. 
Burada,  hämçinin  ilkin  täässüratda  formalaşan  gäläcäk  räftar  modeli  dä,  münasibätin  sonrakı  inkişafına  aktiv  täsir 
göstärän amillärdändir. 
Ümumi  halda,  täbabätdä  mähäbbät  –  xüsusi  psixi  sindrom  növü  kimi  qäbul  edilmäsä  dä  onun  yaranması  vä  inkişafı 
istänilän digär psixi sindromdan heç nä ilä färqlänmir vä beyindä olduğu müddätdä subyektin davranış vä düşüncäsinä, ätraf 
alämä münasibätinä vä s. aktiv täsir göstärir (bir sıra hallarda bunları mähdudlaşdırmaqla). 
Beyindä  olan  «mähäbbät  sindromunu»,  yäni,  färdin  «sevib-sevmädiyini»  aşağıdakı  zahiri  älamätlär  vasitäsilä 
müäyyänläşdirmäk mümkündür: 
—  Färd mähäbbät (simpatiya) bäslädiyi şäxslä daha tez-tez görüşmäyä can atır; 
—  Onunla görüş zamanı (vä ya onunla bağlı söhbätlärdä) emosional aktivläşir, göz bäbäkläri böyüyür, parlaqlaşır (qanda 
adrenalinin  miqdarının  artması  säbäbindän);  näbzi,  göz  qırpması,  tänäffüsü  sürätlänir  (qanda  cinsi  hormonlar  olan 
testosteronun miqdarının artması säbäbindän); danışığında (eläcä dä, davranışında) mäntiqi forma vä mäzmun azalır, 
buna  müvafiq  olaraq  nitqi  vä  davranışı  oynaq,  obrazlı  vä  rabitäsiz  forma  alır  (qanda  häzz  hormonu  olan  endorfinin 
miqdarının  artımı  säbäbindän);  görüş  zamanı  Ona  daha  yaxın  mäsafädä  durmağa  can  atır  (därinin  elektrik 


www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
41 
müqavimätinin  artdığı  säbäbindän);  görüşä  can  atır  vä  görüşün  daha  uzunmüddätli  olmasına  çalışır  (mäs.,  onu  evinä 
ötürärkän daha uzaq yolu seçir, täläsmir); 
—  Onun emosional halı ona daha tez sirayät edir (mäs., Onun şän halında sevinir, kädärlänändä qämlänir); 
—  Onun yanında özünün yalnız yaxşı (Onun zövqünä uyğun) cähätlärini büruzä vermäyä cähd edir (o cümlädän, säs tonu, 
davranışı, ätraf alämä münasibäti vä s. däyişir); eläcä dä, Onda yalnız yaxşı cähätläri görür, mänfiläri sezmir, sezsä dä 
därhal rasionallaşdırır; 
—  Onun  yanında  «açıq  tipli»  jestlärdän  daha  çox  istifadä  edir  (mäs.,  söhbät  äsnasında  härdän  qeyri-şüuri  olaraq 
başmaqlarını çıxarıb ayağının ucunda oynatması kimi); 
—  Fikirlärinin çox hissäsini O mäşğul edir, o cümlädän, Onunla bağlı mövzular (taleyi, bioqrafiyası, häyat yolu vä s.) onu 
daha çox maraqlandırır, bu barädä daha çox sual verir (istär Onun özünä vä istärsä dä ätrafdakılara); 
—  Görüş zamanı diqqäti başqalarına nisbätän än çox Onun danışdıqları vä ya mimikaları üzärindä cämlänir; 
—  Onun  fikirlärinä  avtoritet  kimi  inanır  vä  Ona  etimad  göstärir,  Onun  här  hansı  adi  cähätindä  dä  bir  qeyri-adilik, 
täkrarsızlıq görür, valeh olur; 
—  Uzun müddät xäyalında canlandırdığından, Onu özünün lap uşaqlıqdan tanıdığı bir dostu kimi qäbul edir; 
—  Onunla öz arasında  günü-gündän daha çox  ümumiliklär axtarıb tapır,  mäs.,  zövqläri, baxışları,  dünyagörüşläri, häyat 
yolları vä s. arasında; münasibätlärin korlanmaması xatirinä mübahisädä güzäştä gedir, Ona qarşı olan kompaniyalarda, 
xarakterindän asılı olaraq, ya Onun müdafiäçisi kimi çıxış edir ya da kompaniyadan täcrid olur; 
—  Ona qarşı onda himayäçilik hissi yaranır, eläcä dä, Onun yanında özünü daha qorxusuz, inamlı vä arxayın hesab edir; 
—  Müäyyän säbäbdän hissini ätrafdakılardan gizlätmäk mäcburiyyätindä qaldıqda zahirän dalğın, emosional süst, yuxu vä 
iştah rejimi pozulmuş, qeyri-aktiv, sosial izolyasiyalı, diqqätsiz vä s. olur. 
Täcrübäli şäxslär bu älamätläri özlärindä süni yolla yaradaraq, qarşı täräfä öz  «hörmätini», «mähäbbätini» tälqin edir, 
bu  cür  süni  «mähäbbät  jestläri»  ilä  onun etimadını, dostluğunu,  mähäbbätini  vä s. qazanırlar  ki, sonradan  da  bundan sui-
istifadä edäräk öz «mäqsädlärini» häyata keçirirlär (Bu tipli mövzularla bağlı älavä olaraq bax: burada, säh. 32, 35, 40-41, 
43, 63...). 
 
 
I
I
I
I
I
I
.
.
2
2
.
.
 
 
S
S
Ö
Ö
H
H
B
B
Ä
Ä
T
T
 
 
Q
Q
A
A
Y
Y
D
D
A
A
L
L
A
A
R
R
I
I
 
 
«Ey insan, danış säni görüm!» 
Sokrat. 
III.2.1. RISKLI FIKIRLÄRI NECÄ IFADÄ ETMÄLI? 
Yäqin, här käs çox sevdiyi bir adama öz mähäbbätini izhar etmäyin, yäni cämisi bir neçä sadä sözdän ibarät 
olan «Män säni seviräm» cümläsinin ifadäsinin, hätta än qäliz riyazi formulun ifadäsindän dä qat-qat ağır bir iş 
olduğunu bilir. Bäs, ayrı-ayrı fikirlärin ifadäsi arasındakı bu cür färq haradandır? 
Mäsälänin mahiyyäti, elmdä «psixoloji baryer» adlandırılan faktorlar qrupunun täsiri ilä älaqädardır. Belä ki, 
burada  färd  yüzlärlä  faktorları  beynindä  götür-qoy  edir  ki,  mäs.,  fikrini  hansı  vaxtda  vä  yerdä,  necä,  hansı 
formada ifadä etsin ki, täräf-müqabilin ona reaksiyası gözlädiyi kimi olsun vä ya heç olmazsa olan münasibätä 
xäläl gätirmäsin, özü barädä olan täsävvürü däyişmäsin vä s. Özü dä burada äsas problem ondan ibarätdir ki, bu 
kimi mäsälälärdä konkret resept vä standart modellär mövcud deyil vä buna görä dä, eyni bir ifadä forması, tärzi, 
eyni bir fikir birinin xoşuna gäldiyi halda, digärini cin atına mindirä bilär. Yaxud eyni qayda ilä burada hämin 
fikrin kimin dilindän säslänmäsi mäsäläsi dä äväzolunmaz rola malikdir. Belä ki, mäs., hansısa eyni bir cümlänin 
qadın,  yoxsa  kişi  dilindän  säslänmäsi  eyni  säciyyäli  mäsälä  deyil  vä  sosial  normalar  çoxdan  hansı  räftar  vä 
davranış modelinin qadına, hansının kişiyä mäxsus olması barädä qäti qärarlar verib. 
Deyilänlärä nümunä olaraq, mäs., zäif cinsin nümayändäsi öz mähäbbätini izhar etmäk istädikdä qabaqcadan 
60-70%  ämin  ola  bilär  ki,  onun  bu  cäsaräti  –  «Mälum  mäsälädir,  ärä  getmäk  vaxtı  çatıb,  ona  görä  dä  özünü 
sırımağa adam axtarır» kimi reaksiya ilä qarşılaşacaq. Äksinä, kişilärin analoji addımına qarşı çox böyük äksär 
qadınların da öz növbäsindä beynindän keçirdiyi ilk fikir bundan ibarät olur ki, kişilärä ancaq «bir şey» lazımdır 
vä buna görä dä, onların bu cür addımları, göz yaşları, and-amanları hamısı «bu» mäqsädi äldä etmäk üçün olan 
kişi  fändlärindän, maskalarından savayı  özgä bir şey  deyil (täässüf ki, çox vaxt här şey elä onların düşündüyü 
kimi dä olur). 
Kişilärä inamını hälä tam itirmämiş digär kateqoriya qadınlarsa, bu halda kişilärin sämimiyyätini ciddi qäbul 
etsälär  dä,  här  halda,  ämindirlär  ki,  özünä  hörmät  qoyan  qadın  kişi  diqqätinä  ilk  cavab  olaraq  ağız  büzüb  üz 
çevirmälidir. Buna isä kişilärin münasibäti heç dä birmänalı olmur: bir çox kişilär bunu öz etirafları kimi sämimi 
qäbul edib, här şeyin birdäfälik sona yetdiyini düşünür vä daxilän yanıb qovrulsalar da, zahirdä bir dä o mövzuya 
qayıtmamağa üstünlük verirlär. Digärläri isä öz eqoistik mänliklärini qabardaraq, belä güman edirlär ki, hämin 
rädd cavabından sonra özünä hörmät qoyan kişi, näinki o qadının händävärinä dolaşmamalıdır, hätta özünü pärt 
väziyyätdän xilas etmäk üçün, yeri düşdükcä o qadına üstdän aşağı baxıb, bundan heç nä itirmädiklärini şästlä 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   26   27   28   29   30   31   32   33   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə